Kaasav haridus

1
Kaasav haridus
Collegium Educationis Revaliae
2
Kõik lapsed on imelapsed
Iga laps, olles sündinud perekonda armastusest,
on ime, ta on oodatud ja eriline
On üsna ootuspärane, et temaga seonduvad
vanemate unistused ja lootused
3
Keeruliseks läheb asi alles koolis..
Pahatihti selgub juba kooli astumisel, et laps
pole piisavalt hea, et sobida sisendiks
koolile, mille vanemad talle valinud on.
Koolis on lähtepunktiks klass, imetletud ja
eriliseks peetud sinna probleemideta ei kohandu
Selleks ajaks kui laps jõuab murdeikka on valdav
osa vanematest sunnitud tõdema, et nende võsuke
on parimal juhul keskpärane , kui mitte murelaps
4
Kool ei toeta vanemate usku
Nii tuleb tõdeda,et koolitee pigem hajutab kui
toetab vanemate usku lapsesse
5
Eesti põhiseadus
Sätestab vanematel õiguse ja kohustuse kasvatada
oma lapsi ja hoolitseda nende eest ( 27) Annab
otsustava sõna laste hariduse valikul vanematel
( 37)
6
Vanalinna Hariduskolleegium (VHK)

• VHK on munitsipaalkool, mille on algatanud ja
  üles ehitanud lapsevanemad.
• VHK väärtuspositsioon on fikseeritud
  põhikirjaliselt ja konkretiseeritud
  pedagoogilises kontseptsioonis.

7
Vanalinna Hariduskolleegiumis on seatud
ülesandeks

• 1. aidata iga õpilase
• eeldustel välja kujuneda võimeteks ja
• toetada last, ületamaks ja tasakaalustamaks
  arenguraskusi
• 2. toetada vanemaid lapse kasvatamisel,
  arvestades nende veendumusi

8
Põhiprotsessiks lapse arengu tagamine
Nii kujuneb VHK-s põhiprotsessiks lapse arengu
tagamine (mitte õpe).
Nii kujuneb VHK-s põhiprotsessiks lapse arengu
tagamine (mitte õpe).
See omakorda aktualiseerib iga lapse kui erilise
ja andeka ning ande kui rahvusliku põhirikkuse
9
Püha Miikaeli Kol
Miikaeli Ühendus
VHK HOOLEKOGU
PMK DIRECTORIUM
MÜ juhatus

VHK CONSILIUM

DIREKTOR
Tegevjuht
DIREKTOR
DIR.ASET
TERVISENÕUK
ALLÜKSUSED
PEDA- GOO- GIUM
MUUSI- KA- KOOL
KUNSTI- MAJA
MUUSI- KA- MAJA
GÜMNAA- SIUM
PÕHI- KOOL
AIA- KE
EEL- KOOL
KEELTE- KESKUS
TÄPPIS- TEADUSTE KOOL
INDIV. KODUÕP PÕHIK
ÕPILAS KODU
GÜMN EEL- KUTSE. ÕPE
TEENISTUSED
AINENÕUKOGU
TERVISETEENISTUS
TEABETEENISTUS
MAJANDUSTEENISTUS
FINANTSTEENISTUS
PROGRAMMID
MUUSIKA PROGRAMM
TEATRIPROGRAMM
KUNSTI PROGRAMM
KEELTE PROGRAMM
LOODUS- ja TÄPPISTEAD.
AJALOO, ANTROP, SOTSIAAL
LIIKUMISPR
ISESEISVAD AINESEKTSIOONID
Emakeele
Algõpetuse
10
Õppe struktureerimine
Indi- viduaal- õpe
1 T
1 P
1 A
1 E
11
KLASSIJUHATAJA ERINEVATES PARADIGMADES
KLASSIJUHATAJA ERINEVATES PARADIGMADES
PLANEERITAVAKS ÜKSUSEKS ON KLASS Klassi
tegevuse planeerimine, ühisüritused Klassi eluolu
korraldus sh klassi reeglid ja normid
klassiruumi korraldus (calsroom management) Õpe
dokumentatsioon sh õppeedukuse ja
koolikohustuse täitmise arvestus Suhtlemine
vanematega seoses eelnevaga
PLANEERIMISE ALUSEKS ON ÕPILASE INDIVIDUAALNE
ARENG Õpilase eripära tundmaõppimine Vanemate
seisukohtade väljaselgitamine Arengudiagnostika Va
nemate konsulteerimine lapse arengu
kavandamisel Võimaluste väljaselgitamine
kompen- satsiooniks Võimaluste leidmine
ande kujunemiseks Õpilase toetamine
enesevalitsemise ja juhtimise
saavutamiseks Lapse õppe arengut toetav,
otstarbekas ja säästlik
planeeri Arengutingimuste loomine klassis
sh kollektiivi kujundamine, distsipliinisüsteemi
kehtestamine, Klassielu ja ürituste
korraldamine, Suhete kujundamine
12
TUGISÜSTEEMID VHK- s

TERVISE- TEENISTUS
TEABE- TEENISTUS
Psühholoogid
Eripedgoogid
Sotsiaalpedagoog
Med. õde
Kooliarst
LAPSE ARENGUUURINGUD
Pimedate abiõpetajad
LASTEPSÜHHIAATRID
TERVISENÕUKOGU VHK PMK juhtkond
Pimedate tugikeskus
sotsiaaltöötajad
PMK Individuaal- ja koduõppe keskus
Õpilas- kodu
Õppe individualiseerimine VHK üld- ja
huvihariduskoolides
Päeva- Keskus?
Järeltööde klass
Rahunemis- klass
Päeva- keskus
13
MAARJA ARENGUKESKONNA ÜLESEHITAMINE
14
MAARJA ARENGUKESKONNA ÜLESEHITAMINE

PEREKOND
VHK TERVISE- TEENISTUS
Diagnostika ja tagasiside
Arengu kavandamine
Õpetajate väljaõppe korraldamine
Võimaluste loomine koostöövõrgustiku kaudu
Liikumise õpetamine ja korraldamine
Õpetajate väljaõpe
Abiõpetaja rakendamine
Õppekeskkonna ümberkorraldamine
Õppematerjali muretsemine (braille)
Õpilaste häälestamine
Kehalise kasv Indiv-pr
VHK PÕHIKOOL
VHK MUUSIKAKOOL
Eriprogrammi väljatöötamine
Õpetaja ettevalmistus
Õppematerjal (noodid brailles)
VHK


KUNSTIMAJA



Rehabilitatsiooni programm
MÜ KEELTEKESKUS
Keeleõppe eriprogramm
Short braille
Individuaal- programm
VHK GÜMNAASIUM
Lisaõppeks õpetajatele tasu MÜ projektidest ja
õde Marylt
Silmakliiniku rehabilitatsiooni osakond
Pimekurtide Tugiliit
Tartu Emajõe kool
MÜ ja Nõmme, Denveri ja internatsionaalne
Rotari klubi
Puuetega inimeste koda
Sotsiaal- amet transport, Isiklik abistaja
Õpe Soomes
15
Noored Emad VHK-s
16
Printsiibid noorte emade programmi
ülesehitamiseks

• Terviklikkus ja süsteemsus
• Isikuline suhe
• Individuaalne õppe ülesehitus lähtuvalt noore
  võimetest ja vajadustest
• Tingimuste loomine tittede arenguks
• Eesmärgistatus (eesmärk saab seada vaid
  mõtestatud tulevikuväljavaate olemasolu korral ja
  ei saa olla püstitatud väljaspool subjekti)
• Tugisüsteemid lähtuvalt vajadustest, mitte
  ettenähtud nomenklatuurist
• Tugiisikud
• Tugiõpe
• Nõustamine
• Lastehoid
• Finantsabi
• Vajadusel elukoht õpilasele ja abi perele

17
Kuidas laabub

• Kõik noored emad on püsinud koolis
• Ema-lapse kontakt on aktualiseeritud
• Toimub emade pedagoogikaalane õpe
• On loodud koostöö lastevanematega, elukaaslastega
• Emade klassiga liitus noor isa
• Võimalusel leitud tugiisikud, ka õppetöö
  tugiisikud
• Laste hoidmine õppetöö ajal on korraldatud
• Valdav enamus lõpetanud emadest jätkab õpinguid
  kõrgkoolis

18
Eksperthinnangud ja arengudiagnostika põhikoolis
Ootuste, vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine Koormuse ja õppekava kohaldamine kooli siseselt eksperthinnangute alusel Arengudiagnostika
eelkool Koolivalik vanemate abistamine kooli valikul Tutvusuuringtagasiside vanematele
1 klass 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele
2 klass 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele
3 klass 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele Tagasiside lapsele
4 klass 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele
5 klass 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele
6 klass 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele Tagasiside lapsele
7 klass 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele
8 klass 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele
9 klass Hinnang senisele ja edasiste õpingute kavandamine 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele Tagasiside lapsele
19
(No Transcript)
20
(No Transcript)
21
(No Transcript)
22
(No Transcript)
23
(No Transcript)
24
PÕHIVÄÄRTUSED LAPSE SUBJEKTSUSE TAGAMISEL
KINDLUSTUNNE (tagasiside kindla väärtussüsteemi
alusel)
TULEVIKU VÄLJAVAATED, ELU MÕTESTATUS (LOOTUS)
HOOLIVUS, ARMASTUS

• USK
• et ollakse oodatud ja oluline teistele
• et tullakse toime ja suudetakse vastata ootustele
  

25
Laps, kes kasvab vastuoluliste väärtuste
toimeväljas, kaotab usalduse ja kindlustunde
Laps, kes kasvab vastuoluliste väärtuste
toimeväljas, kaotab usalduse ja kindlustunde
.
Vastuoluliste väärtuste toimeväljas kasvanud
lapsel puudub või on häiritud elu mõtestav
tulevikunägemus.
26
ÕPETAJA
ÕPETAJA
ÕPETAJA
ÄRATAB LAPSE HINGES LOOTUSE JA ANNAB TALLE
TULEVIKUVÄLJAVAATED Tegelikult aga määrab ka kogu
rahva saatuse ja tuleviku.
27
Traditsioonilise kasvatussüsteemi aluseks on
arusaam iseloomu kujundamise vajadusest

• Platon, kes mõtiskles moraalikasvatuse sisu üle,
  oli veendunud, et lapsed peaks olema kasvatatud
  nii, et nad oleksid armunud voorustesse.
• Antiikajast alates peeti kogu kultuuri
  vastutavaks iseloomu kujundamise eest. Kunst,
  kirjanduski pidid äratama noore hinges janu olla
  hea.

28
Postmodernism katkestas selle traditsiooni

• Usuti, et on olemas inimese loomuomane moraalsus
  ning
• arvati, et kultuur on pigem häbistav kui
  edastamist vajav.
• Pea üleöö kaotasid pedagoogide poolehoiu
  vooruste, hea eeskuju ja iseloomu kujundamise
  kontseptsioonid.

29
Väärtuskriis kajastub laste turvatundes ja
aktualiseerub kui sotsiaalne probleem

• Kasvab pinges laste hulk.
• Üha rohkem on nii autistlikke kui ka
  hüperaktiivseid lapsi.
• Mõtestamata maailmas kaotavad noored turvatunde
  ja otsivad üksinduse eest kaitset subkultuurides.
• Noorukieas muutub üha tavapärasemaks deviantne
  või eskapistlik käitumine.

30
Eestis kasvab laste hulk, kelle jaoks pole kohta
ei haridussüsteemis ega perekonnas
Need lapsed on erinevatel põhjustel jäänud ilma
sellest armastusest ja hoolest, millele neil on
inimlik ja põhiseaduslik õigus.
31
Isikuline suhe koostöö inimene edeneb vaid
läbi isikliku hoole (subjekt - subjekt suhtes )
koostöös kompenseeruvad nõrgad küljed ja
saavad realiseeruda tugevad Heterogeenne
struktuur - asjatundlikkus kool ei sildista kui
lapsi ei koondata eripära järgi Kuid struktuur
peab võimaldama erinevate eripärade arvestamist
Orientatsioon andele- nõrgale küljele
32
ÕPETAJA MUDEL

KUTSUMUS
ERIALANE KOMPETENTSUS
TÖÖKUS
HEA KASVATUS
KOOSTÖÖ
AVATUS
LOJAALSUS
KODANIKU TEADVUS
KULTUURI-KUULUVUS
MITTE INTRIGEERIV
SISEMINE TASAKAAL
LUGUPIDAMINE ENESE JA TEISTE VASTU
TERVED ELUVIISID
AMETIALANEPÄDEVUS
KUTSEALANE PÄDEVUS
MAAILMAVAADE