1
Uued oskused uutele töökohtadele - Euroopa
Liidu elukestva õpe strateegia

• Diana Oiukas
• Sindi Gümnaasium

2
Elukestev õpe

• Elukestev õpe on kõik elu jooksul ette võetud
  õpitegevused (nii formaalsed, mitteformaalsed kui
  informaalsed) eesmärgiga parandada teadmisi ja
  oskusi ning suurendada kompetentse vastavalt
  iseenda, kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu
  vajadustele. Elukestev õpe sisaldab kõiki
  õpitegevusi, mis on eesmärgilised, pidevad (st ei
  ole juhuslikud), sõltumatud (olenemata sellest,
  kas nad on formaalsed või mitte), sõltumatud
  finantseerimisallikast ning õppevormist keskmes
  on õppija ja temapoolne õppimine (mitte
  õpetamine) ning elu jooksul toimuvate
  õppeprotsesside (ajaline) järjestus.

3
Igaüks, kes õppimise lõpetab, on liiga vana
olgu ta siis 20- või 80-aastane. (Henry Ford)

• MIDA ELUKESTEV ÕPPIMINE SULLE ANNAB?
• Rahulolu töö ja iseendaga suureneb
• Paremad tulevikuväljavaated
• Püsid konkurentsis
• Sissetulek tõenäoliselt kasvab

4
10 ELUKESTVA ÕPPIMISE EFEKTIIVSETHARJUMUST

• Lugemine
• Kirjutamine
• Jagamine
• Vabatahtlik töö
• Õppimisallikate võrgustik
• Harjutamine
• Erinevate organisatsioonide töös osalemine
• Ajastamine
• Planeerimine
• Prioriteetide seadmine

5
Euroopa Ülikoolide elukestva õppe harta (EUA 2008)

• 21. sajandil seisavad Euroopa ülikoolid
  vastakuti uute kiiresti kerkivate ootuste ja
  nõudmistega, kui sotsiaalne ja majanduslik areng
  hakkab keerlema ümber Teadmistepõhise Euroopa
  mõiste (European of Knowledge). Need sotsiaalsed
  ja majanduslikud väljakutsed on ennekõike seotud
• globaliseerumise kiirenemisega
• demograafiliste muutuste ja Euroopa muutumisega
  vananevaks ühiskonnaks
• kiirete tehnoloogiliste muutustega.

6
Globaliseerimine

• Globaalne võistlus ülikoolide vahel kõige
  andekamate õppejõudude ja üliõpilaste nimel
• Kasvav vajadus mitmekultuuriliste oskuste ja
  teadmiste järgi
• Ettevõtetele, teistele huvitatutele
• Õppejõududele toetamaks välisüliõpilasi

7
Demograafilised muutused

• Vähenev hulk traditsioonilisi üliõpilasi ja
  kasvav hulk täiskasvanud õppijaid,
  välisüliõpilasi
• Vajadus uute oskuste järgi, mis võimaldavad olla
  pikemad aega aktiivne.
• Kasvav vajadus töötajate järgi, kes tegelevad
  eakatega, meditsiiniteemadega, avalike
  teenustega, eakatele suunatud tehnoloogiaga.

8
Tehnoloogilised muutused

• Uued võimalused e-õppeks
• Vajadus personali täiendõppeks e-õppest
• Tehnoloogiaoskused ja teadmised erinevatele
  sihtgruppidele
• Nt nii OECD kui Eesti õpetajad vajavad enim
  erivajadustega õpilastega toimetulekuoskusi ja
  siis IKT oskusi

9
Tööturutrendid Euroopas (EK 2010)

• Primaarsektori vähenemine ja teenuste sektori
  tõus
• Rõhuasetus tipptasemel teadmusmahukale
  tegevusele teadus-arendus, müük-turundus,
  väärtusahela korraldus (value-chain management),
  finantsteenused tööd, mis annavad kõige rohkem
  lisaväärtust
• Kliima ja keskkonnaga seotud arendus- ja
  rakendus-tegevuste kasv lahendused,
  tehnoloogiad, teenused
• Mõnedes sektorites (nt transport) töökohtade
  polariseerumine nii keerukate kui lihtsate
  töökohtade kasv. Tervikuna siiski lihtsa töö
  produktiivsuse kasv vähem töökohti

10
(No Transcript)
11
New skills for new jobs (EC, 2010)
12
EL ekspertgrupp Uued oskused uutele töökohtadele
vaja

• T -kujulist oskuste profiili

13
Konverents New skills for new jobs (Brüssel
4.02.2010)

• Ärimaailm ei suuda määratleda, mis oskuseid
  vajatakse, järelikult on ülivajalikuks oskuseks
  paindlikkus ning töökohal õppimise võime.
• Paljud tänased tööd on homseks kadunud
  inimestele on vaja anda õppekavaüleseid oskusi
  (transversal skills võtmepädevused).
• Kui kõige paremini kvalifitseeritud noored on
  töötud, siis on nad vaid formaalselt kõige
  paremini kvalifitseeritud.
• Tulevik kõrgeltkvalifitseeritud inimesed, kes
  nõustuvad (ajutiselt) töötama ka madalamat
  kvalifikatsiooni nõudvates ametites, sh naiste
  hulgas enam ülekvalifitseeritud töötajaid.
  (Haridus on laiem hüve inimesele ja ühiskonnale).
  

14
Võtmepädevused elukestvas õppes

• Võtmepädevused on pädevused, mida vajavad kõik
  inimesed, et tagada eneseteostus ja areng,
  kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning
  tööhõive (The European framework for key
  competences, 2006)
• emakeeleoskus
• võõrkeelteoskus
• matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja
  tehnoloogia alustest (maths, science and
  technology)
• infotehnoloogiline pädevus (digital competence)
• õppimisoskus (learning to learn)
• sotsiaalne ja kodanikupädevus (social and civic
  competences)
• algatusvõime ja ettevõtlikkus (sense of
  initiative and entrepreneurship)
• kultuuriteadlikkus/väljendusoskus(cultural
  awareness/expression).

15
Haridus ja oskused EL 2020 strateegia 3
prioriteeti http//ec.europa.eu/eu2020/pdf/1_ET_AC
T_part1_v1.pdf

• arukas majanduskasv välja arendada teadmistele
  ja innovatsioonile tuginev majandussüsteem
• jätkusuutlik majanduskasv edendada senisest
  ressursitõhusamat, loodussäästlikumat ja
  konkurentsivõimelisemat majandussüsteemi
• kaasav majanduskasv tugevdada kõrge
  tööhõivemääraga ning majanduslikku, sotsiaalset
  ja territoriaalset ühtekuuluvust toetavat
  majandussüsteemi.

16
EL 2020 5 eesmärki

• (1) 2064-aastate inimeste tööhõivemäära
  suurendada praegusest 69 -st vähemalt 75 -ni,
  sh tuleks suurendada naiste ja eakate
  tööhõivemäära ning integreerida mobiilseid
  töötajaid tööjõuturule senisest paremini
• (2) TA rahastamine ja väljund Säilitada ELi
  kehtiv eesmärk - investeerida TAsse 3 SKP-st.
  Enam investeeringuid valdkondadesse, mis oleks
  majandustegevuse ja tootlikkuse tõukejõu
  seisukohast asjakohasemad.

17
EL 2020 5 eesmärki

• (3) vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 1990.
  aasta tasemega võrreldes vähemalt 20 võrra .
  suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu
  meie energia lõpptarbimises 20 -ni ja
  energiatõhusust 20 võrra
• (4) Vähendada koolist väljalangevuse määra
  praeguselt 15 -lt 10 -ni ning samal ajal
  suurendada kolmanda taseme haridusega
  3034-aastaste inimeste osakaalu 2020. aastaks
  31-lt vähemalt 40 -ni

18
EL 2020 5 eesmärki

• (5) allpool riiklikku vaesuspiiri elavate
  eurooplaste arvu tuleks vähendada 25 võrra,
  päästes vaesusest rohkem kui 20 miljonit inimest.

19
Estonia Making the Most of Globalisation (OECD
Economics Department Working Papers 24.06.2011)

• Üks probleemseid kohti Eesti tulevases arengus
  on puudujäägid oskustes.
• Kuidas parandada?

20
Täiskasvanute (25-64 a) osalus hariduses (OECD,
EAG 2011)

• Formaalhariduses osaleb OECDs keskmiselt 8,
  Eestis 5
• Täienduskoolituses osaleb OECDs keskmiselt 36,
  Eestis 40.
• Keskmiselt osaletakse 25 tundi aastas (sh 18
  tundi tööga seotud koolitustel), Eestis 21 (sh
  17)
• Kõrgema haridusega täiskasvanud osalevad 3 korda
  kauem täienduskoolituses kui madala haridusega
  inimesed,
• 4 tundi, kui oled madala haridusega 55-64 a.
• 36 tundi, kui oled kõrgharidusega 25-34 a.
• Enamikes riikides, sh Eestis osalevad töötud
  koolituses kauem kui töötavad inimesed

21
Töötamine ja õppimine

• Keskmine OECD täiskasvanu õpib 40 tööaasta
  jooksul täienduskoolituses ligi pool tööaastat
• Põhjamaades ligi aasta, Eestis 1/3 tööaastast
• Suur osa sellest on tööga seotud koolitus
• Infot õppimisvõimaluste kohta otsivad rohkem
  nooremad ja kõrgema haridusega inimesed, kõrgema
  haridusega inimesed ka leiavad seda paremini kui
  madalama haridusega inimesed

22
Kuidas oskusi veel parandada?

• Kas olemas võimalused ise õppimiseks? Oluline, et
  oleks võimalus raskeid teemasid iseseisvalt
  õppida ja õpetust nö tagasi kerida. USAs väga
  populaarne Khan Akadeemia (http//www.khanacademy.
  org/), kus on 2600 tasuta lühikest videot eri
  teemadel.
• Põhjamaad kui hea näide nn learning circles
  kogukondlikud õpiringid. Oluline inimeste
  kaasamine väikeste sammudega, et tekiks
  valmisolek pikemaks osaluseks.
• Koolitus peredele katkestada madala
  haridustaseme halva mõju ring. Täiskasvanute
  haridus pole oluline mitte üksnes neile endile,
  vaid ka nende lastele.
• Teadmiste andmise kõrval tuleks parandada ka
  oskuste aluseks olevaid protsesse. Õpetada
  õppima.
• Arvutamine suurem probleem kui lugemine, kuna
  levinud on hoiak, et halvad arvutamisoskused
  oleks justkui uhkuseasi.

23
Kasutatud allikad

• "Elukestva õppe strateegia 2005-2008" lõpparuanne
  (20.11.11)
• Innove http//www.innove.ee/infopank/elukestev_ope
  (20.11.11)
• Rajaleidja http//rajaleidja.ee/moisted/
  (21.11.2011)
• "Täiskasvanuhariduse arengukava aastateks
  2009-2013" (23.11.11)
• Praxise haridusuuringud, www.praxis.ee
• Eesti panga tööturu ülevaated ja toimetised
  www.eestipank.ee
• LÜKKA projekti uuringud (http//www.ut.ee/lykka/22
  7896)
• CHEPSi publikatsioonid juhtimisest,
  rahastamisest, http//www.utwente.nl/mb/cheps/pu
  blications/
• Reflex The Flexible Professional in the
  Knowledge Society http//www.fdewb.unimaas.nl/roa/
  reflex/documents20public/publications/reflex_book
  _eu.pdf
• EUA publikatsioonid ja deklaratsioonid
  www.eua.be
• Higher education as generator of strategis
  competences www.hegesco.org/
• ETS. Literacy Surveys. http//www.ets.org/literacy
  /research/surveys/
• OECD, Statistics Canada. (2000). Literacy in the
  Information Age Final Report of International
  Adult Literacy Survey. www.oecd.org/dataoecd/24/21
  /39437980.pdf
• Statistics Canada, OECD. (2005). Learning a
  Living - First Results of the Adult Literacy and
  Life Skills Survey. www.oecd.org/dataoecd/44/7/348
  67438.pdf
• ÜRO Statistikaosakond (1989). National Household
  Survey Capability Programme. Measuring Literacy
  Through Household Surveys A Technical Study on
  Literacy Assessment and Related Education
  Topics through Household Surveys.
  http//unstats.un.org/unsd/publication/unint/DP_UN
  _INT_88_X01_10E.pdf

24
TÄNAN!

• http//www.youtube.com/watch?featureplayer_detail
  pagevIq_SmKyC_Xct45s