Perekond kui sotsiaalne institutsioon

1
Perekond kui sotsiaalne institutsioon

• Liina Käär

2
Eesmärk

• Mis on perekond?
• Miks on perekonda vaja?
• Millised on perekonnatüübid?
• Perekonna funktsionalistlik ja konfliktiteoreetili
  ne käsitlus
• Perekonna areng muutuvas ühiskonnas

3
Perekond

• Perekond on üheaegselt nii institutsioon kui
  väike grupp.
• Vajadus perekonna järele on tingitud mitmetest
  faktoritest
• vajadus lapsi peale sündi pikka aega hooldada
• sugudel baseeruv tööjaotus
• aastaringne sugutung ja sellest tulenev tihe
  läbikäimine meeste ja naiste vahel
• koostööaltimate meeste eelistamine naiste poolt.

4
Perekond

• Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud
  sugulussidemetega veresugulus, abielu või
  adopteerimine
• Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised
  tunnused
• väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end
  perekonda kuuluvaks
• perekonna moodustamise aluseks on
• abielu
• veresugulus või sugulussuhted
• lapsendamine
• mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks
• perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised
  põhihuvid
• perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega,
  üks leibkond
• perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid
  funktsioone

5
(No Transcript)
6
Perekonna funktsionalistlik käsitlus

• Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid
  alustalasid
• Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine,
  toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse
  tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja
  harmoonia.
• Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel
  ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda
  taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi
  väärtuseid.

7
Perekonna konfliktiteoreetiline lähenemine

• Kas perekond taastoodab ebavõrdsust?
• Kas perekonnas koheldakse kõiki liikmeid
  võrdselt?
• Perekond, mis peaks olema ühiskonna aluseks, ei
  pruugi oma liikmete eest hoolt kanda nii nagu
  ühiskond neilt ootab

8
Perekonnatüübid ja erinevused

• Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi
  aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt
  kirjeldab sugulussuhteid 5 muutjat
• korraga lubatud kaasade arv
• milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted
• põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid
• abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega
  (kumma kaasa vanemate juurde abiellunud kuuluvad)
• valitsevad võimusuhted perekonnas

9
Perekonna loomisega kaasnevad rituaalid
10
Monogaamia, polügaamia, bigaamia
11
(No Transcript)
12
Nukleaar- ja laiendatud perekond
13
Alternatiivsed peretüübid
14
Perekonna funktsioonid

• soo jätkamine seksuaalsuhted ja perekondlikud
  püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on
  abieluvälised suhted kuritegevus või
  ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete
  bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest
  väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes
  kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus
  emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga
  on tunduvalt nõrgenenud
• ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine
  kultuuripärandi edastamine, uute liikmete
  sotsialiseerimine
• perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi
  perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse,
  staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle
  liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete
  institutsioonidega sotsiaalse päritolu kaudu
  määratleb inimene end terve elu ja ka teised
  märgistavad teda vastavalt
• perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste
  rahuldamise
• perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem
  normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm.

15
Perekonnatsükkel

• kohtumine
• abiellumine suhteliselt lühikese perioodi
  jooksul, ohtrad seksuaalkogemused
• perekonnas keskmiselt 2 last
• peale laste kooli minekut või varemgi naaseb ema
  tööle
• vanemate eluiga suhteliselt pikk
• laste lahkumine kodust, oma perekonna loomine
• vanematel rol lastelaste kasvatamisel, või
  hoidmisel
• kaasaegset perekonda iseloomustab tühja pesa
  faas, mida varasemad põlvkonnad ei tundnud
• tõusnud on lastesünnitamise ja abiellumise iga
  paremad võimalused tööl käia, rasedust vältida
• tõusnud on lahutuste arv ja taasabiellumine.
  Erinevate teadlaste hinnangul jääb kauemaks kui
  30 aastat püsima alla poole sõlmitud abieludest.
  Minevikus jäid paljud lapsed pooliksse peresse
  kasvama peamiselt ühe abikaasa varajase surmaga.

16
Kohtingul käimine
17
Abielu ja seksuaalsuhted
18
Vanemad
19
Lahutused
20
Perekonna funktsioo- nide muutumine
Abielude arvu vähenemine, vabaabielu
Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on
lapsed eelmistest abieludest
Muudatused kaasaegses perekonnas
Üksikvanematega perede arvu kasv
Nukleaarperekonna suurem privaatsus ning
kaugemate sugulassuhete nõrgenemine
Lahutuste arvu kasv
Pere on rohkem lapse keskne
Rohkem sünde väljaspool abielu
Pere suuruse vähenemine