TERVISE

1

TERVISEÕPETUS
MEIE MEELED
V KLASS
2
Kirjuta vihikusse...

• Meeleelundid
• 1.
• 2.
• 3.
• 4.
• 5.

3
KUULMISMEEL
NÄGEMISMEEL
HAISTMISMEEL
MAITSMISMEEL
KOMPIMIS-, EHK NAHAMEEL
4

NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST,
ESEMETE KUJU, ASUKOHTA
soonkest
kõvakest
kollatähn
vikerkest
pimetähn
vesivedelik
klaaskeha
lääts
sarvkest
nägemisnärv
silmaava
võrkkest
5
Nägemine

• Silm on väga õrn ja tundlik.
• Silmade hoidmine on väga tähtis.

6
KUIDAS SILMI HOIDA?

• Lugeda ei tohi lamades.
• Silmade kaugus kirjast umbes 30 cm.
• Valgus peab langema vasakult.
• Ereda valguse eest kaitsmine (päikeseprillid)
• Ära istu arvuti või televiisori ees kaua, vaid
  tee vaheaegu.
• Silmaharjutused.

7
KUULMINE ON VÕIME KUULMISELUNDITE ABIL
TAJUDA JA ERISTADA HELISID
vasar
alasi
kõrvalest
jalus
poolringkanalid
kuulmekäik
kuulmisnärv

trummikile
kuulmetõri
tigu
8
Kuulmine

• Kuulmiselundit tuleb kaitsta tugeva müra eest.
• Kasulik on ühtlasi arendada oma kuulmisoskust,
  mis on väga tähtis teiste inimestega suhtlemisel.

9
HARJUTUSI

• Kas oskad (orkestripala kuulamisel) eristada
  keelpille?
• Kas tunned hääli? Õpetaja palub õpilastel lugeda
  magnetofonile paar lauset. Hiljem kuulatakse
  kelle hääled on?

10
KOMPIMINE ON VÕIME PUUDUTADES KINDLAKS TEHA
ESEMETE KUJU, SUURUST, TEMPERATUURI
karv
karva püstitajalihas
rasunääre
marrasnahk
pärisnahk
higinääre
karvanääps
rasvkude
11
Kompimine

• Nahk aitab säilitada normaalset kehatemperatuuri.
• Tunneb valu, sooja, külma, tajub.

12
HARJUTUS

• Õpetajal on kottidesse pandud erinevaid esemeid.
  Õpilased kombivad ja arvavad ära, mis mingis
  kotis on.

13
MAITSMINE ON LAHUSTUNUD AINETE ERINEVATE
MAITSETE TAJUMINE
KEELEGA
mõru
hapu
soolane
magus
keelenäsad
14
Maitsmismeel

• Maitsmisrakkude omapäraks on, et neid saab
  ergutada ka vaatamise või meenutamisega.

15
HARJUTUS

• Määra soolase, magusa hapu ja mõru piirkond
  keelel.
• Keele ots tajub inimesel ------
• Keele tagumine osa tajub -------

16
HAISTMINE ON LÕHNADE TAJUMINE JA ERISTAMINE
HAISTMISELUNDI ABIL
haistenärvid
17
HAISTMINE OSALEB KA MAITSE TAJUMISEL,
NOHUSE NINAGA EI TUNNE ME LÕHNA EGA KA MAITSET
HÄSTI
18
Haistmismeel

• Maitsmismeel- ja haistmismeel sarnanevad
  omavahel, kuid lõhnataju on maitsmistajust üle 10
  000 korra tugevam.

19
HARJUTUS

• Püüa lõhna järgi eristada teatud aineid kaneel,
  pipar, sibul jms.

20
KOKKUVÕTE

• Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust,
• võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt
• keskkonnaga.

• Inimene võtab vastu informatsiooni nägemise,
• kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise
• ja lihasetunnetuse abil.

21
TV lk. 18 harjutus 23
22
Kõrv koosneb kolmest osast väliskõrvast,
keskkõrvast ja sisekõrvast.
alasi
jalus
kõrvalest
kuulmekäik

trummikile
kuulmeluuke
tigu
23
TV lk. 19 harjutus 25
24

NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST,
ESEMETE KUJU, ASUKOHTA
1. kollatähn
3. vikerkest

2. silmaava
25

• 4. sisekõrvas asub inimesel tasakaaluelund
• 5. Keskkõrvast eraldab väliskõrva trummikile

26
Kibedat maitset

Magusat maitset
27
Ava vihik

• Otsi oma koolikotist, pinalist või taskust üks
  asi. ÄRA SEDA KELLELEGI NÄITA!
• Kirjuta vihikusse selle õpilase nimi, kes tuli
  klassi ette ja järele, mis sa arvad, mis maha
  kukkus. (Ole tähelepanelik!)
• NT Õpetaja - pliiats

28
Kasutatud kirjandus

• Reet Alevi, Kaili Kepler Tervise võti 5. klassi
  inimeseõpetuse töövihik Koolibri 2005
• Harri Jänes Tervise võti 5. klassi
  inimeseõpetuse õpik Koolibri 2002