Title: EMOTSIOONID
1EMOTSIOONID
Tunne iseennast Sokrates
2Emotsiooni mõiste ja olemus
- Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis
sisaldab - Füsiologilisi
- Käitumuslikke ja
- Kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja ka
välistele sündmustele
3Emotsiooni mõiste ja olemus
- Emotsioon meeleolu temperament
- Emotsioon tugev ja lühiajaline, üldiselt
kindlate füsioloogiliste muutuste ja
näoväljendustega - Meeleolu - pikem ja vähemintensiivne,
- füsioloogiline erutus väiksem, tihti puudub
spetsiifiline väljenduskäitumine
4Emotsiooni mõiste ja olemus
- Emotsioon ja tunne
- Emotsioon objektiivselt olemasolev komponentide
komplekt, ka loomadel - Tunne subjektiivne elamus
5Emotsiooni komponendid
Eelnev sündmus
Sündmuse kodeerimine, Hinnang ( esmane, teisene)
EMOTSIOON
Füsioloogiline reaktsioon
Tegutsemisvalmidus Emotsioonide avaldumine
Regulatsioon
Reaktsiooni võimendamine, Allasurumine,
väljenduse muutmine
6Kuidas emotsioon tekib
- Emotsioon tekib, kui mingit olukorda/stiimulit
hinnatakse kui enda jaoks olulist - Emotsioonide väljendamise aluseks on
geneetiliselt - edasiantud mehhanismid, mida modifitseeritakse
õppimise ja sündmuste tõlgendamise abil - Emotsioone on võimalik kirjeldada kas
laiaulatuslike - dimensioonide (positiivsed-negatiivsed seisundid)
või - üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus,
rõõm) kaudu
7Emotsioonide käsitlused
- Psühhofüsioloogilised käsitlused
- Darwini emotsiooniõpetus
- ( kasulikkuse põhimõte) The Expression of
Emotions in Man and Animalsemotsioonid
aktiveerivad adaptiivseid käitumisi nagu
põgenemine (hirm) ja paljunemine (armastus,
nauding), emotsioonide kommunikatiivne funktsioon
-kasulik nii üksikindiviidi kui liigi ellujäämise
seisukohalt - James-Lange teooria
- emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste
tagajärg (värisemine-hirm) - Cannon-Bardi teooria
- puudub üksühene seos kehalise väljenduse ja
emotsiooni vahel - Emotsioon säilib ka kehaliste reaktsioonide
puudumise korral - Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel
emotsiooni ei teki - Emotsioonide avaldumine on kiire, kehaline muutus
aeglane
8Emotsioonide käsitlused
- Kognitiivsed käsitlused
- Emotsioonide tekkes on oluline inimese hinnang
stiimulile või tähendus, mille ta stiimulile
omistab - Schachter-Singeri teooria
- Emotsioon sisaldab kahte komponenti
- Füsioloogiline aktivatsioon- mingi väline stiimul
ja - Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine (arvab,
et on sobiv tunda viha, siis tunnevadki viha) - Kultuurilised käsitlused
- Emotsioonide tundmisel, mõistmisel ja
väljendamisel on oluline inimese kultuuritaust.
9Emotsioonid ja kultuur
- Äratundmise
- Emotsioon USA Jaapan Eesti
- Hirm 76 43 71
- Viha 72 71 63
- Kurbus 91 80 82
- Vastikus 91 71 75
- Põlgus 67 86 41
- Üllatus 91 94 90
- Rõõm 97 100 96
10Milleks inimesele emotsioonid?
- Emotsioonid lahendavad probleeme
- Ellujäämisega seotud
- Enesekaitse võitlus/põgenemine - hirm, viha
- Ohu vältimine ja ohu eemaldamine
- Haigus/tervis toidu valik - vastikus, huvi
- Mikroobide või parasiitide vältimine
- Uute toidu või muude ressursside hankimine
- Paljunemisega seotud
- Grupisuhetega seotud
11Milleks inimesele emotsioonid?
- Paljunemisega seotud
- Partneri leidmine ja ühiste järglaste eest
hoolitsemine seotus - iha, romantiline
armastus, kurbus - Seksuaalkontaktide loomine, pikaajalise
seotussuhte loomine, partneri kaotuse korral tema
otsimine - Partneri hoidmine partneri kaitsmine
armukadedus. Kaitsta partnerit rivaalide eest - Järeltulijate kaitsmine hoolitsus - kiindumus,
- kaastunne
- Suurendada seotust vanemate ja järeltulijate
vahel, vähendada vastuvõtlike ja abitute laste
distressi
12Milleks inimesele emotsioonid?
- Grupisuhetega seotud
- emotsioonid, mis on evolutsioonis tekkinud seoses
- karjas elamisega seotud vajadustega
- koostöö vastastikune altruism - süü, kadedus,
- tänulikkus, moraalne viha
- vastastikuste kohustuste, õigluse alalhoidmine,
võrdsuse ja vastastikuste teenete tasakaalu
alalhoidmine. - grupisuhted ja hierarhia domineerivus alluvus
- - häbi, põlgus, aukartus
- Oma sõbralike soovide näitamine ja agressiooni
- maharahustamine, teisele tema madalama või
- kõrgema staatuse teadvustamine.
13Kus asuvad emotsioonid?
- Emotsiooniväljendustes osaleb koostöös mitu
erinevat ajupiirkonda - Ajukoor ja
- Limbiline süsteem e emotsioonide aju (
taalamus, hüpotaalamus, mandelkeha, ajutüvi)
14Kus asuvad emotsioonid? Limbiline süsteem e
emotsioonide aju
Taalamus
Hüpotaalamus
Mandelkeha e. amügdala
hippokampus
15Kus asuvad emotsioonid?
Taalamus
Prefrontaalne ajukoor
hüpotaalamus
16Kus asuvad emotsioonid?
- Ajukoor
- Alkoholi jt uimastite mõju emotsioonidele
- Neurokeemiliste ainete ehk virgatsainete (
ndopamiin, serotoniin) mõju - Hormoonide mõju (n adrenaliin, testosteroon)
17Kus asuvad emotsioonid?
- Mandelkeha
- Mandelkeha eemaldamine või kahjustus
- - emotsionaalne lamenemine
- Krambid või elektriline aktiivsus
- - äkiline kontrollimatu agressiivsus
- kahjustuse puhul võimetus tunda ja kujutleda
hirmu, ei erista sõbralikku ja tigedat inimest,
võtavad ülemäära suuri riske
18Kus asuvad emotsioonid?
Taalamus, hüpotaalamus
Mandelkeha e. amügdala
Hirm mandelkeha
19Kus asuvad emotsioonid?
- Tunnetest teadlikuks saamine?
- Seotud eelkõige prefrontaalse ajukoore,assotsiats
ioonialadega sensoorse ajukoore ja - assotsiatsioonialade vaheline infovahetus oluline
- Tunnete mäletamine on seotud hippokampusega
20Kus asuvad emotsioonid?
- Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste
emotsioonide töötlemise ajal. - Kuna parem poolkera kontrollib vasakut
- kehapoolt ja vice versa, siis vasak näopool on
natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide
väljendamises - On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et
- meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon
vasakus ajupoolkeras ja - negatiivste emotsioonidega on seotud parem
ajupoolkera
21Miks võivad emotsioonid olla vahel ebakohased?
- sotsiaalne evolutsioon on toimunud kiiremini kui
- bioloogiline
- emotsioon ise on funktsionaalne, kuid probleemiks
on tema intensiivsus, sagedus, kohasus või
kestvus - närviringe tundlikustumine ebatavalise
elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel - arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni
tõttu - lapsepõlves positiivset kinnitust saanud
emotsiooniväljenduse ebakohasus täiskasvanueas - (isiksushäired kui hästipüsivad väärkohastumise
mustrid)
22Miks võivad emotsioonid olla vahel ebakohased?
Emotsionaalse signaalsüsteemi valehäired
23Kuidas uuritakse emotsioone?
- Inimestel
- 1. Küsimustikud
- kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe
nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu - 2. Eksperimendid inimestega
- tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon
?kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab,
milline ontema näoilme, millised on tema
elektrofüsioloogilised näitajad - ajukuvamise meetodid ei saa teha loomulikus
keskkonnas - 3. psühhofarmakonide toime uurimine
- 4. näoväljenduste uurimine
24Kuidas uuritakse emotsioone?
- Eksperimendid loomadega neurobioloogia need
protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel
võimatu uurida (nt süstitakse rotile x
ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub? - käitumistestid (sundujumine, plusspuur,
uudiskast, avarväli, suhkrueelistus) - Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon
annavad informatsiooni emotsiooni
meeldivuse/ebameeldivuse kohta - 4. Ajukuvamismeetodid
25Emotsioonide väljendumine
- Darwin- emotsioonide näoväljendused ja
füsioloogilised reaktsioonid on evolutsioonilise
päritoluga - Emotsioonide väljendumises osalevad miimilised
lihased - Uurimused pimedate lastega
- baasemotsioonide näoväljendused
- ei saa olla õpitud!
- Hiljem mõjutavad väljendusi õpitud
- kultuurireeglid
26 Emotsioonide väljendumine Psühhofüsioloogilised
väljendused
- Muutused
- Südame- veresoonkonna töös
- Hingamises
- Seedeelundkonna töös
- Sise- ja välisnõrenäärmete töös.
27Valedetektor
- Valedetektor näitab , et inimene erutub, kuid ei
näita, miks ta erutub - Ei saa otsustada üheselt, kas inimene räägib
tõtt või valetab
28Emotsioonide väljendumine- sõnaline väljendamine
- teatud emotsioone kirjeldavad sõnad on olemas
kõigis keeltes- emotsiooniväljendused on
üldinimlikuks suhtlusvahendiks - Emotsioonide intensiivsus ja seda väljendavad
sõnad on individuaalsed. - Emotsioonide juures võib eristada üldisi, kõigile
rahvustele omaseid ja kultuurispetsiifilisi
aspekte - Positiivseid emotsioone kirjeldavaid sõnu on
keeltes vähem, kuid neid kasutatakse sagedamini,
negatiivseid sõnu rohkem- seotud evolutsioonilise
päritoluga
29Baasemotsioonid e põhiemotsioonid
- Kõik inimeste emotsioonid on taandatavad
teatavatel lõplikule arvule põhi-ehk
baasemotsioonidele - Ülejäänud on nende põhiemotsioonide
alamkategooriad ( Jaak Panksepp, Paul Ekman) - nt kimbatus kuulub hirmu kategooriasse või
koosnevad mitme põhiemotsiooni komponentidest nt
armukadedus kui hirmu, viha ja kurbuse segu - Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased
enamikule inimestest olenemata kultuurist
30Baasemotsioonid e põhiemotsioonid
- Miks võib oletada baasemotsioonide olemasolu?
- kindel arv spetsiifilisi emotsioonide
ajumehhanisme ( Jaak Panksepp) - teatud emotsioonide näoväljendused on
äratuntavad erinevates kultuurides( Paul Ekman
Carroll Izard)
31Baasemotsioonid e põhiemotsioonid
- Eristatakse 6 põhiemotsiooni
- Hirm
- Viha
- Vastikus
- Kurbus
- Rõõm (õnnelikkus)
- Üllatus
Paul Ekman
322
1
3
4
5
6
33Baasemotsioonid
- Viha
- raev, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm,
kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus,
vägivaldus - Hirm
- ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb
eelaimus, ettevaatlikus, kõhklus, ärrituvus,
õudus, ehmatus, paanika - Rõõm, Armastus
- Õnnetunne, nauding, lõbusus, õnn, rõõm,
kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus,
võlutus, rahuldus, eufooria - tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus,
poolehoid, kiindumus, imetlemine
34Baasemotsioonid
- Üllatus
- imestus, šokk, hämmastus
- Vastikus
- põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus,
vastumeelsus, ebameeldivuse tunne, ärritus - Kurbus
- murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus,
melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus,
meeleheide, depressioon, Häbisüütunne, kohmetus,
süümepiin, alandus, kahetsus
35Kultuuridevahelised erinevused
- ?? Emotsioonide tähendus ja hinnang on eri
kultuurides sõltuv ühiskonna kesksetest
väärtustest - individualistlikud vs kollektivistlikud kultuurid
on erinevad - USA isiklikud saavutused ja edukus,
individuaalne õnn ja rahulolu - Vahemeremaad, Aasia au, suhted ja see, mida
teised sinust arvavad - Naeratus ameeriklastele - isikliku eduga,
hindudele- seotuse ja sõbralikkusega - Enim on kultuurist mõjutatud nn sotsiaalsed
emotsioonid - (uhkus, häbi, süü, kadedus, armukadedus)
tekivad lastel - arengu käigus, koos mina-pildi kujunemisega
36Kultuuridevahelised erinevused
- Individualistlikes kultuurides on näoväljenduste
tundmine parem kui kollektivistlikes ühiskondades
- Negatiivsete emotsioonide väljendamine võib
rikkuda suhteid ja grupi terviklikkust
(jaapanlased näitavad viha võõra grupi
liikmetele, ameeriklased omadele) - Väljenduskäitumine positiivsete emotsioonide
väljendamine võib kollektivistlikes kultuurides
olla ebakohane, kuna see võib solvata teiste
tundeid (kes pole nii rõõmsad) - Emotsioonide näitamine sümbolite ja rituaalide
abil, need on osa väljendusreeglitest - Erinevused ka ajalises plaanis nt enne
20.sajandi II poolt peeti Euroopas avalikult
naermist labaseks ja enesekontrolli puudumise
näitajaks.
37Emotsioonide väljendumine
38Baasemotsioonid
39Baasemotsioonid
40Baasemotsioonid
Test http//www.bbc.co.uk/science/humanbody/mind/s
urveys/disgust/index.shtml
41Baasemotsioonid
42Baasemotsioonid
43(No Transcript)
44Mis on Emotsionaalne intelligentsus?
- Võime ära tunda teiste emotsioone
- Võime ära tunda iseenda emotsioone
- Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone
- Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus
45Emotsionaalne intelligentsus
- Daniel Coleman
- Populaarteaduslik raamat Emotional intelligence
(1996) - Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse
kirjaoskamatuse likvideerimise kursused.
46Kirjandus
47Emotsionaalsed seisundid
- Emotsiooni tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse
alusel - Meeleolu
- Afekt
- Kirg
- Frustratsioon
- Ärevus
- Stress
48Emotsioonid ja füüsiline heaolu
- Erinevaid seoseid
- Emotsioon kui haiguse põhjus
- Emotsioon kui haiguse tagajärg
- Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja
49Emotsioonid ja füüsiline heaolu
- Emotsioon kui haiguse tagajärg -
- Meeleolu langus viirushaiguste puhul -
- immuunsüsteem elimineerib organismi
- käitumusliku süsteemi tugevad vastused,
- kuna haiguse ajal toimub võitlus somaatiliste
- ressursside pärast (selleks, et organism saaks
- paraneda, surutakse alla tugevad
- käitumisilmingud, motivatsioon, meeleolu).
50Emotsioonid ja füüsiline heaolu
- Emotsioon haiguse prognoosi mõjutajana
- sotsiaalse toetuse olemasolust tingitud
positiivsed emotsioonid või negatiivsete
väljendamise võimalus kõigi haiguste puhul parema
prognoosi ennustaja
51Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
- Üldiselt eelistatum rõõmus meeleolu, kuid siis
tihti välditakse suuri riske, kuna need võiksid
meeleolu langetada - Erinevad emotsioonid seotud erinevate
- infotöötlusstiilidega
- Rõõmus meeleolu - loomingulisus, innovatiivsus
- Tõsisem meeleolu - detailsem, loogilisem
- mõtlemine, tähelepanu keskendatus
52Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
- Mäletsemine, nämmutamine (rumination)
- passiivselt ja korduvalt tegeldakse mõtetes oma
- halva tujuga (eriti selle põhjustega)
- Emotsioonide avaldamine (disclosure)
probleemidest ja traumadest rääkimine, nende
lahtikirjutamine (ka anonüümne) - Kumb on efektiivsem viis oma halvast tujust lahti
saamiseks?
53Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
- Verbaliseerimine aitab korrastada ning
ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid,
sündmusele tähendust leida kognitiivne - kodukoristamine
- Aga negatiivsete emotsioonide teistega jagamine
ei tähenda iseenesest, et need ära kaoksid... - Nämmutamine (rumination) palju tähelepanu ei
tähenda selgust oma emotsioonides
54Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
- Toimetulekustrateegiad kas kasutada
- probleemile orienteeritud või emotsioonile
- orienteeritud strateegiat?
- Halvas tujus olles teha midagi meeldivat
- Kuid ei tähenda negatiivsete emotsioonide
- mahasurumist
55Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
- Daniel Wegner ja iroonilised protsessid kui
püütakse mingeid mõtteid või tundeid maha suruda,
siis esmalt on ju vaja nad selleks üles leida - Enesetundmine
56(No Transcript)
57Kasutatud allikad
- J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile.
Koolibri, 2002. - Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ
Kirjastus, 2002. - K.Konstabel. Emotsioonide psühholoogia.
Loengumaterjalid. 2007 - M.Paaver.Emotsioonid. Loengumaterjalid. 2006.
- Uurimus eestlaste emotsioonisõnavarast
- http//www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/dialoog/teem
a2-2.pdf - http//weidnerappsych.wikispaces.com/Dec13
- http//newvaluestreams.com/wordpress/?cat5
58Kirjandust
- http//www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/elina_tolm
ats2.htm - http//www.ajakiri.ut.ee/103808
- http//teadus.err.ee/arhiiv?cat26id1449pg1
- Teste
- http//www.bbc.co.uk/science/humanbody/mind/survey
s/smiles/index.shtml