M

1
MÄNG ÕPETABReeda TuulaKatrin Soidra-Zujev
2
MÄNG KUI VAHEND

• MIKS INIMESED MÄNGIVAD - klassikalised teooriad
• Ülejääva energia teooria (H.Spencer) - lapsed
  mängivad rohkem kui täiskasvanud kuna nad pole
  niivõrd hõivatud tööga ja ellujäämiseks vajalike
  tegevustega ning seega on neil suurem hulk
  energiat, mida kulutada
• Rekreatsiooni teooria (M.Lazarus) - lapsed
  mängivad, kuna neil on ülejäävat füüsilist ja
  mentaalset energiat. Mäng loob tööle vastandlikke
  tagajärgi
• Instinkti teooria - mängu põhjustab päritud võime
  esile kutsuda mängulised aktid
• Ettevalmistuse teooria (K.Groos) - mängus
  organism õpib omandama ellujäämise meeli, mis on
  vajalikud hilisemas eas tõsise töö ja tegevuse
  juures. Instinktiivne vajadus praktiseerida ja
  valmistuda elu tõsiseks kohustuseks.
• Ülekordamise teooria (S.Hall) - laste mäng
  peegeldab inimese kui liigi minevikku, lapsed
  kordavad üle inimajaloo järjestikuste perioodide
  tegevused

3
MIS MÄNG ON?

• Mäng (Game) on tegevus, mis hõlmab ühte või
  enamat mängijat, kes teesklevad rolle eesmärgi
  saavutamise ajal. Mäng on mängimise vorm ainult
  siis kui mängu mängitakse.
• Mängimine (Play) on vabatahlik tegevus või
  toiming, mis viiakse ellu vastavalt reeglitele,
  mida on vabalt aktspeteeritud kui absoluutselt
  siduvad, millelel on eesmärk tegevuses eneses
  ning mida saadab pinge, rõõmu ja teadvustatuse
  tunne, mis on erinev igapäevaelu tundest.
• Mängulisus(Playfullness) seotud suhtumisega
  mänguprotsessi, hinnatakse mängu ja mängimise
  tunnet selle enda pärast (vabatahtlikkus,
  spontaansus, haaratus, ihaldatavus)

4
MÄNG ÕPETAB - valdkonnad
KOGEMUSÕPE

• Elamus on mõiste psühholoogiast üldiselt kõik
  läbielatu, millest inimene on teadlik kitsamalt
  eriti tähendusrikas, erakordne ning mõjukas
  kogemus
• Kogemus on filosoofia mõiste, mille abil püütakse
  väljendada inimese vahetut seost tegelikkusega
  ning selle alusel kujunevat meelelist ja
  empiirilist tegelikkusepeegeldust.
• Seiklus on tihedalt seotud mõistetega risk ja
  oht. See on alati samm millegi uue ja tundmatu
  suunas, mis lähtub usaldusväärsetest mõtte- ja
  käitumismallidest.

Inimestevahelised suhted
Inimene-loodus suhe
ÕUESÕPE
Inimese sisemaailm
ökosüsteem
KESKKONNA- KASVATUS
SEIKLUS- KASVATUS
VÄLIÕPE Interdistsiplinaarne Õppeprogramm AKTIIVÕP
E
Kognitiivsed, motoorsed, afektiivsed aistingud
5
PÕHIMÕISTED

• Elamuspedagoogika
• Vahetu ja terviklik õppimine, haarates kaasa
  mitmed tunnetusprotsessid, ootamatud lähenemised,
  mittetraditsioonilised mõtteskeemid,
  eelarvamustest vabastamine. Väliõpe ja
  sisepedagoogikaks
• Kogemusõpe (experiential education)
• aktiivne õppimismeetod, kus õppimine toimub
  kogemuste ja analüüsi abil
• Aktiivõpe (action learning)
• Kasvatuslik protsess, kus õpitakse läbi oma
  tegevuse ja kogemuse parandamaks oma sooritust ja
  oskusi. Õppimine teadmised küsimused
• Väliõpe (outdoor education)
• Viitab organiseeritud õppimisele, mis tavaliselt
  toimub välistingimustes.
• Seikluskasvatus (adventure education) on osa
  elamuspedagoogikast, see on sotsiaalkasvatusmeetod
  , mis püüab toetada inimest oma isiksuse
  arendamisel.
• Friluftsliv (NOR, DEN)
• Utomhuspedagogik (SWE)
• Turistika (CZH)

6
OLULISEIM KÜSIMUS

• Kuidas leida ja valida või kujundada mäng, mis
  haaraks mängija endasse, et see võimaldaks tal
  mängust õppida iseenda, ümbritseva keskkonna või
  konkreetse teema kohta, võttes mängust endaga
  kaasa saadud teadmised ja oskused?

7
TEGEVUSTE VALIK - SUCCESS mudel

• Lihtsus (Simple)
• Ootamatus (Unexpected)
• Konkreetsus (Concrete)
• Usutavus (Credible )
• Emotsionaalsus (Emotional)
• Asjakohase Legendi olemasolu (Significant
  Stories)
• Osalejad pööravad tähelepanu kui
  informatsioon/tegevus on ootamatu ja ebatavaline.
  
• Osalejad saavad informatsioonis ja tegevustes aru
  ning see jääb neile meelde, kui see on lihtne ja
  konkreetne.
• Osalejad usuvad ja nõustuvad informatsiooni ja
  tegevuse olemusega, kui see on usutav.
• Osalejad hoolivad kui informatsioon/tegevused
  tekitavad emotsionaalset reageeringut.
• Osalejaid paneb tõenäolisemalt tegutsema see, kui
  informatsioonil/tegevusel on oma legend, mis
  haarab ja muutub osalejale oluliseks ja ta leiab
  ühisosa pakutavaga.

8
TEGEVUSTE VALIK - mõistlik struktuur

• I Tutvumismängud lähemalt tutvumine, nimed
  mugav ja pingevaba õhkkonna loomine, harjumine
  (tutvumisrivistus, autorgramm, nimebingo)
• II Sisseelamismängud (icebreakers) valvsuse
  vähendamine, lõbusa ja haarava meeleolu loomine,
  pingevabas õhkkonnas vabalt eneseväljendamise
  võimalus (mitu-kätt-mitu-jalga, süles, kes ma
  olen, semu köied)
• III Usaldusmängud annab võimaluse usaldada oma
  füüsilist ja emotsionaalset tunnetust, Riski
  tunnetamine kasvab ja vajadus teineteist toetada
  ja toestada samuti, teineteise usaldamise vajadus
  edu saavutamiseks, kasvab, harjumine, kohanemine
  lähedusega (usaldus-kukkumine, pajuvits, kätel
  kandmine, pimesikõnd)
• IV Draama-, rollimängud eneseväljendus,
  emotsioonide tunnetamine (kaardid otsaette,
  kellegi imiteerimine, väljamõeldud isiksus)

9

• V Mõtte/probleemilahenduslikud tegevused
  otsustamise ja probleemi lahendamise oskuse
  parandamisele suunatud meeskonnatöö tegevused
  põhirõhk koostööl, kommunikatsioonil,
  vastutustunde ja usalduse loomisel, sageli vaimne
  ja füüsiline tegevus kombineeritud (silla
  ehitamine, muna kukutamine, madalrajad, etteantud
  lihtsate vahenditega ala ületamine)
• VI Kulmineeruvad tegevused tegevused, mis
  eeldavad eelnevate etappide läbimist ning sealt
  õpitud teadmiste-oskuste omandamist
  maastikumäng, loodusretk meeskonnale esitatud
  väljakutsetega (temaatilised vaimsed ja
  füüsilised harjutused ), paaripäevane matk,
  kombineeritud tegevused. Sotsiaalsele ja
  isiklikule vastutustundele orienteeritud
  tegevused.
• VII Kokkuvõttemäng, tagasiside tegevused
  tagasivaated saadud kogemusele, vestlus, arutelu,
  emotsioonide väljendamine, saadud
  teadmiste-oskuste esile toomine ning üle kandmine
  igapäeva tegemistesse.

10
MÄNGU LÄBIVIIMISEL

• TULEB ARVESTADA
• teostatavus ja läbiviidavus
• turvalisust
• gruppide kohandumine ja sobiv juhendamine
• IGA KORD
• Peab toimuma enne tegevuste instrueerimine ja
  pärast tegevuse sooritamist tagasiside.
• Tegevused ette valmistada ja igaks juhuks mõelda
  ka varuplaani peale (keerukuse, ulatuse ja
  reeglite muutmine).
• Varuda lisaaega tegevuste sooritamiseks.
• Jälgida grupi tegutsemist ja käitumist (võimekus,
  eesmärgid, valmidus), et tegevused oleksid
  jõukohased samas väljakutsuvad
• Ohutuse osas järeleandmisi ei tohi teha.

11
DEBRIIFINGLahutamatu õppimisprotsessi ja
tähenduste konstrueerimise osa.Tagasiside,
diskussioon, arutelu, hindamine, töötlemine,
analüüsimine

• Ebaeetiline oleks organiseerida kogemuspõhine
  aktiivõppe tegevus ilma debriifinguta
• Rusikareegel 50/50
• Debriifing on suunatud mängijate refleksiivsuse
  suurendamiseks
• Debriifingu lõpuks peaks mängijatel olema kogu
  vajalik informatsioon õiglase hinnangu andmiseks
  iseendale
• Vahetu emotsiooni avaldamine ja fikseerimine
  peale igat harjutust.
• Järel(video)analüüs
• Toetumine analüüsiskeemidele ja abiküsimustele
• Kogemuse analüüsimisel tuleks lähtuda kolmest
  tasandist
• MIS- mis juhtus
• MIS SIIS mis sa siis õppisid, mida järeldada
• NÜÜD MIS mis sa nüüd muutumiseks teed

12
VIIE SÕRME MUDEL

• Iga sõrm tähendab midagi olulist, millega
  arvestada seiklustegevustes osalemisel ja
  kogemuse analüüsimisel
• Pöial - ole positiivne!
• Nimetissõrm ära näita teistele näpuga! Ära
  süüdista kohe teisi!
• Keskmine sõrm respekteeri ja austa teisi!
• Sõrmuse sõrm pühendu meeskonnale, olukorrale ja
  tegevusele!
• Väike sõrm ära unusta ka detaile, väikeseid
  kuid olulisi asju!

13
MÄNG ÕPETAB TAGASIVAADE

• Mäng sotsiaalse süsteemi mudel
• Mäng õpikeskkond
• Mäng mängija reeglid ressursid
• Mänge võib kasutada tegevusena, mudelina,
  simulatsioonina.
• Mänge võib kasutada selleks, et ideid testida ja
  arendada mäng seondub kujutlusvõimega, osaledes
  muutub kõik reaalsemaks.
• Mängul on oma vorm, sisu ja funktsioon.
• Igal mängul peab olema eesmärk, et see oleks
  funktsionaalne. Muutes reegleid ja ressursse,
  muutub õpimoment, grupidünaamika, mängudünaamika
• Millisest vaatepunktist mängule läheneda
  mängija, läbiviija, looja?
• Seiklus riskantne ja sügav mäng
• Seikluslikud tegevused on koostööle suunatud,
  ühise ressursibaasiga eesmärgipärased määratud
  lõpuga.