Emotsioonid%20ja%20emotsionaalne%20intelligentsus

1
Emotsioonid jaemotsionaalne intelligentsus

• Maris Kaskmann, Räpina Aianduskool, 2006

2

• Kirjutage vihikusse viis emotsiooni, mis teile
  esimesena pähe tulevad
• Võrrelge nimekirja pinginaabriga

3
Vaata, milliseid emotsioone eestlased üldiselt
nimetavad

• Milliseid emotsioone nimetasite?
• Millised emotsioonid kattusid pinginaabriga?
• Mitu positiivset ja mitu negatiivset emotsiooni
  nimetasite?
• Kas neid tundeid, mida nimetasite, kogete kõige
  sagedamini?
• Miks nimetasite just neid tundeid?

4
Emotsioonide nimetamist mõjutavad

• Hetkemeeleolu
• Temperament ehk üldine emotsionaalsus
• Teisisõnu see, kas olete üldiselt närviline ja
  ärev või rõõmsameelne see, kas olete
  temperamentne või rahulik inimene

5
Võrdluseks uurimus eestlaste emotsioonisõnavarast

• Kõige sagedamini nimetati
• Viha
• Armastust
• Rõõmu
• Kurbust
• http//www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/dialoog/teem
  a2-2.pdf

6
Test Kas tunnete emotsioonid ära?

• Esitan teile järjest kuus fotot
• Ütelge iga pildi kohta, millise emotsiooniga on
  tegu!

7
Üllatus
8
Viha
9
Rõõm
10
Vastikus
11
Hirm
12
Kurbus
13
Põhiemotsioonid (Paul Ekman)
Põhiemotsioone mõistetakse ja väljendatakse eri
kultuurides ühtmoodi

1. rõõm
2. viha
3. üllatus
4. vastikus
5. hirm
6. kurbus

14
Emotsioonide väljendamise olulisus suhtluses

• Emotsioonid on osa mitteverbaalsest suhtlusest
  väidetavalt 55 sõnumist edastatakse
  mitteverbaalselt

Mis on emotikonid ja miks neid on vaja?
15
Emotikonid

• Internetisuhtluses emotikon emotsiooni kujutav
  pilt

Kujutage ette, et emotikone ei saa kasutada
Mis juhtub?
16
Emotsioonide väljendamise olulisus suhtluses (2)
Mul on hea meel, et sa lähed Ameerikasse õppima

• Kui sõnad ja emotsioonid (näoilmed) on vastuolus,
  siis emotsioone usutakse rohkem kui sõnu

17
Emotsioonid jagunevad

• Positiivsed emotsioonid
• rõõm, entusiasm, tänulikkus
• Neutraalsed emotsioonid
• ükskõiksus, rahu
• Negatiivsed emotsioonid
• hirm, viha, alandus

18
Pane emotsioonid õigesse tulpa
Positiivsed Neutraalsed Negatiivsed
kaastunne kiindumus alandus
eufooria pettumus üksindus
enesehaletsus raev empaatia
kergendus ootusärevus kadedus
tänulikkus elevus lootus
entusiasm rahu uhkus
mure kahtlus ärritus
häbelikkus armastus põlgus
19
Emotsiooni osad

• Kehalised muutused
• Südamepekslemine
• Hingamise kiirenemine
• Punastamine, kahvatus
• Higistamine
• Tundmus ehk emotsiooni kogemine
• Käitumine
• Näoilmed
• Tegevused

loe lisaks valedetektori kasutusest
20
Emotsioonid juhivad käitumist

• Tunded tagavad olukorrale sobiva reageeringu ja
  valmisoleku käitumiseks
• Evolutsiooniliselt on tunded vajalikud
  ellujäämiseks
• Hirm üritad põgeneda
• Rõõm lõdvestud
• Tänapäeval aitavad tunded tähtsaid otsuseid
  langetada

21
Huvitav teada valedetektor
Probleem kas tulemusi saab usaldada? Ärevust
võib tekitada valedetektori testis osalemine ise.

• Valetamisel tekib ärevus ja ärevusega tõuseb
  südamelöögisagedus, vererõhk, suureneb
  higistamine
• Valedetektor mõõdab neid füsioloogilisi muutusi
  sel ajal, kui inimest küsitletakse

22
Näoväljenduste uurimine 19. sajandil.
23
Emotsiooni definitsioon (J. Allik)

• Emotsioon on organismi seisund,
• millega kaasnevad kehalised muutused
• (nt hingamises),
• mida inimene teadvustab mingi tundmusena
  (paaniline hirm),
• mille nimetamiseks on keeles oma sõna (hirm)
• ja mis paneb mingil viisil tegutsema (põgenemine)

24
Emotsionaalsuse areng

• Temperament ehk emotsionaalsus on päritav

• Normaalse emotsionaalsuse väljakujunemisel on
  olulised soojad lähedased suhted varases lapseeas

25
Emotsionaalne intelligentsus (Daniel Goleman)
Millised oskused teevad kellestki hea suhtleja?

• Emotsionaalne intelligentsus on võime või oskus
  nii enda kui teiste inimeste emotsioone ära
  tunda, hinnata ja juhtida

26
Emotsionaalne intelligentsus hõlmab järgmisi
võimeid ja oskuseid

• Emotsiooni teadvustamine
• Emotsioonide juhtimine
• Enesemotivatsioon
• Emotsioonide äratundmine
• Suhtekorraldus

27
Emotsiooni teadvustamine

• mõtlen oma emotsioonide üle millise emotsiooniga
  on tegu kas hirm, viha, ärritus, armukadedus
  või kõik korraga?
• mõtlen, miks emotsioon tekkis
• milline oli situatsioon

Emotsioonide teadvustamine võimaldab meil
negatiivseid tundeid lahendama hakata
28
Emotsioonide juhtimine

• Emotsioonide teket ei saa kontrollida, aga
  emotsioone saab juhtida
• endale teadvustada
• analüüsida emotsioonide tekkepõhjuseid
• ohjeldada
• arendada positiivseid suhtumisi gtgt rohkem
  positiivseid tundeid

29
Enesemotivatsioon

• Emotsioonidega toimetulek
• Negatiivsete emotsioonide puhul teha midagi, mis
  meeleolu parandab

Näide Olen kurb (Emotsioonide teadvustamine)
Helistan sõbrale (enesemotivatsioon)
30
Emotsioonide äratundmine

• Teiste emotsioone aitab ära tunda empaatiavõime
  võime kaasa tunda ja panna end teise olukorda
• Mida paremini me oma emotsioone enesele
  teadvustame, seda kergemini tunneme ära teiste
  inimeste emotsioonid.

31
Suhtekorraldus

• Suhetes on lisaks eelpool mainitud võimetele
  olulised ka emotsionaalsed reaktsioonid
• Hea suhtekorraldus õige reageering teiste
  emotsioonidele on hea suhtleja tunnus

32
Emotsionaalne intelligentsus

• enda ja teiste tunnetega toimetulek
• oskus, mis võib olla õpitav
• mõnedel on loomupäraselt kõrgem emotsionaalne
  intelligentsus kui teistel
• Daniel Goleman Emotsionaalne intelligentsus on
  edu alus

33
Emotsionaalne intelligentsus
Kas olete selle väitega nõus või mitte?

• Tunnetega toimetulek
• Oskus, mis võib olla õpitav
• Mõnedel on kõrgem emotsionaalne intelligentsus
  kui teistel
• Daniel Goleman Emotsionaalne intelligentsus on
  edu alus

34
Kokkuvõtteks head suhtlejad ...

• Tunnevad ära, millise emotsiooniga või
  emotsioonide seguga on tegemist
• Kasutavad tunnete kohta erinevaid sõnu
• Oskavad nägusid lugeda
• Analüüsivad tunnete tekkepõhjuseid
• Tulevad toime negatiivsete tunnetega
• Suudavad tundeid ohjeldada ja juhtida
• Reageerivad tunnetele adekvaatselt

35
Lisalugemist
D. Goleman (1995). Emotsionaalne
intelligentsus D. Goleman (1998).Töö
emotsionaalse intelligentsusega P. Lewis (2001).
Kuidas juhtida oma emotsioone A. Lunge (1980).
Emotsioonide psühholoogia
36
Aitäh!