Sotsiaalne ebav

1
Sotsiaalne ebavõrdsus

• Sütevaka Humanitaargümnaasium
• Liina Käär

2
Sotsiaalne ebavõrdsus

• Nii kaasajal kui minevikus on olnud vaid väga
  väheseid ühiskondi, kus inimesed on üksteisega
  võrreldes tõesti võrdsed
• Kuidas sellised inimestele omandatud tunnused
  nagu oskused ja sissetulek ning omistatud
  tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus,
  religioon, tekitavad hinnangute andmist nende
  sotsiaalsete väärtuste kohta ning kuidas see
  tekitab sotsiaalset ebavõrdsust?

3
Sotsiaalne ebavõrdsus

• Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis,
  kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse.
• Kui eeldada, et igal sotsiaalsel süsteemil on
  vaid piiratud kogus selliseid hinnalisi ressursse
  nagu tooted ja teenused, autunne, hoolivus, võim,
  siis küsivad sotsioloogid, kuidas need ressursid
  on jaotatud seal ühiskonnas?
• Miks ühed saavad endale rohkem ressursse kui
  teised?
• Kas on võimalik, et kõik ressursid oleksid
  võrdselt jaotatud?

4
Sotsiaalne ebavõrdsus

• Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist
  ressurssi
• võim võime sundida oma tahet peale teistele
  inimestele
• prestiiž lugupeetavus, teiste inimeste austus
• omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides,
  rahas vms.
• Kõikides keerukamates ühiskondades on need
  ressursid ebavõrdselt jaotunud.

5

• Ajalugu on näidanud, et niipea kui ühiskond on
  muutunud korilastest keerukamaks ja on tekkinud
  tööjaotus, on hakatud ühtesid töid ja tegevusi
  hindama kõrgemalt kui teisi.
• Inimajaloost teatakse nelja peamist
  stratifikatsioonisüsteemi
• orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed
  inimesed on teiste inimeste omanduses
• kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides.
  Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu
  sündinud inimestel on teatud õigused ja
  kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle
  elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu
  jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises
  elus sünnitakse madalamasse kasti
• seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid
  erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks
  seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks
  seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks šerifid,
  meerid
• klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on
  sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad
  tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on
  rikkuse jaotus ning tööalane staatus.

6
Brahmaanid
7

• www.shunya.net/.../Vijayawada/Vijayawada.htm

8
Kshatriya valitsejad, sõdalased, maaomanikud ja
ametnikud

• http//www.payer.de/dharmashastra/dharma0520.gif

9

• Rajput Landowner Smoking HookaHere is a Rajput
  and his family on their land.  He is smoking a
  hooka, or water pipe.  He is a member of the
  caste Kshatriyas, which is right below the
  Brahmans.  He is important to the community
  because he is a farmer and is a main source of
  food. www.csuchico.edu/.../asst001/spring98/india.
  htm

10
Vaisya käsitöölised ja farmerid

• Paan Wallah (the Paan Maker)He is part of the
  Vaishya caste.  The Vaishya caste are shopkeeper
  and sell products, unlike the Shudra who sell
  services.  Paan is a type of chew made of
  betelnut and paan leaves that many Indians
  enjoy.  It is similar to chewing tobacco yet
  stains your teeth orange.  Paan comes in many
  different shapes and sizes with various flavors
  and consistenciess.

11

• This shopkeeper is a Vaishya. The Vaishya caste
  are shopkeeper and sell products, unlike the
  Shudra who sell services. In this very
  specialized shop above, the merchant sells
  nothing but aluminum pots. For brass or stainless
  steel, you'll have to go somewhere else.

12
Shudra - põllumehed

• Goala - HerdsmenGoala are a very important part
  of the Shudra caste.  Within the caste of Shudra
  there are many different groups.  Each one of
  these groups performs a service.  Their specific
  service is a birthright and is somewhat similar
  to unions in the U.S.  The role that they play is
  respected because they deal with the cows which
  are considered sacred.

13

• Dhobi - WashermenDhobi are part of the Shudra. 
  They wash the clothing for all the different
  caste levels.  Without the Dhobi, everyone would
  walk around with dirty stinky cloths. The photo
  above shows the activity along the "Dhobi ghat,"
  a place along a stream or river where the local
  Dhobis wash the clothes of their patrons, and
  then lay them out in the grass to dry.

14
Puutumatud Harijan - Dalit
www.csuchico.edu

• Harijan GirlsThese little girls are members of
  the lowest caste in the heirarchy.  They are a
  part of what used to be known as the
  untouchables.  They were called untouchables
  because people belived that they were so dirty
  that they were not fit to be touched by other
  people in higher castes.  Their jobs involve
  doing most of the cleaning, or what we might call
  "dirty work."  The name for them later changed
  from untouchables to Harijans, which means gods
  children.  Recently this caste would rather be
  reffered to as Dalit, which means oppressed.  In
  this particular picture the girls are making dung
  patties.  The dung from cows are taken and made
  into patties and set out to dry (as you can see
  the rows of them), these patties are then used to
  be burned as fuel or for heat.  Though it is the
  Harijans that have the task of making the
  patties, many other people from other castes
  benefit from them.

15

• Sweeping shit this woman in Gujarat is one of
  Indias 800,000 toilet cleaners. Stan Thekaekara

www.newint.org/.../2005/07/01/combatting_caste/
16

• No entry Pujamma has sat outside the temple
  begging for 40 years. Because she is a Dalit she
  will never be allowed inside. Stan Thekaekara

17
Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest
mitme teguri poolest

• klass pole tekkinud religioosse või võimu
  staatusel ning liikmete kuulumine mingisse klassi
  pole pärilik. Puuduvad konkreetsed piirid
  erinevate klasside vahel
• ühiskonnaliikmetel on võimalus liikuda ühest
  klassist teise sotsiaalne mobiilsus
• klassid on sõltuvuses majanduslikust seisusest,
  ebavõrdsus seisneb materiaalsete ressursside
  kontrollis
• teistes süsteemides on seisuste vahelised suhted
  reguleeritud väga isiklikul tasandil nt ori ja
  tema omanik, kuid klassisüsteemis väljendub see
  pigem ebaisikulisel moel, nt töötingimused ja
  makstav palk.

18
Erinevad teoreetilised lähenemised Karl Marx

• Klassi olemus. Marxi jaoks oli klass grupp
  inimesi, kel oli sarnased omandisuhted ning
  vastavalt millele kujunes välja nende elustiil.
• Lähtudes omandijaotusest eksisteerisid järgmised
  tootmisviisid
• ürgkogukondlik vahendid on primitiivsed, kuid
  ühises kasutuses
• orjanduslik
• feodaalne baseeruvad eraomandil
• kapitalistlik
• kommunistlik eraomand kaob. Vahendid on
  ühiskonna omand.

19
Erinevad teoreetilised lähenemised Max Weber

• Weberi stratifikatsioon põhineb Marxi analüüsil,
  kui Weber täiendas ja arendas seda edasi.
  Sarnaselt Marxile nägi ta ühiskonna ebavõrdsuse
  üheks osaks konflikti võimu ja ressursside
  pärast, kuid lisaks sellele nägi ta ühiskonna
  ebavõrdsus multidimensionaalsemalt. Sotsiaalne
  kihistumine ei seisne ainult klassis ja
  materiaalsel alusel, vaid seal on oluline roll ka
  staatusel ja parteil.

20

• Klassi moodustavad inimesed, kel on sarnane
  positsioon majanduslikus mõttes turul müüdavad
  oskused. Weber eristab kolme tüüpi klasse
• omandiklass klassiseisundi määravad
  omandierinevused, jaguneb omakorda
• positiivselt priviligeeritud tüüpiliselt
  rentijad, sissetulek rendituludest. Renditakse
  inimesi, maad, vabrikuid vms
• omandiga keskklass elatuvad kas oma omandist
  või oskustest (talupojad, käsitöölised)
• negatiivselt priviligeeritud ehk privileegideta
  võlgnikud, vaesed, kel puudub omandus
• teenistusklass ehk ettevõtlusklass eristuvad
  sõltuvalt sellest, mis inimesel turule pakkuda
  on
• positiivselt priviligeeritud ettevõtjad
  (kaupmehed jt) või teatud võimetega (artsid,
  juristid jt)
• keskklass iseendale tööandjad
• negatiivselt priviligeeritud põhiliselt erineva
  kvalifikatsiooniga töölised (oskus-, pooloskus-
  ja kvalifitseerimata töölised)
• sotsiaalsed klassid mobiilsus ehk liikumine
  klasside vahel on lihtne
• töölisklass
• väikekodanlus
• omandita intelligents, spetsialistid
• priviligeeritute klass põhineb omandil ja
  haridusel

21
Sotsiaalne mobiilsus...

• ...tähendab inimeste ja gruppide liikumist
  stratifikatsioonisüsteemi sees.
• Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada
  staatuste vahelisi piire.
• Eristatakse
• Põlvkondade vaheline mobiilsus
• Põlvkonnasisene mobiilsus
• Vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus
• Ülenev ja alanev mobiilsus
• Absoluutne mobiilsus
• Väljuv mobiilsus

22
Sotsiaalne stratifikatsioon

• Sooline aspekt kes pääsevad rohkem ühiskonnas
  hinnatud ressurssidele ligidale?
• Vanuseline aspekt kas vanus mõjutab sotsiaalset
  positsiooni ühiskonnas? Millised õigused annab
  või millised piirangud seab vanus staatusele ja
  positsioonile?
• Rahvuslik, rassiline aspekt rahvus, rass võib
  mõjutada ressursside kättesaadavust?