V

1
Võim ja legitiimsus

• Liina Käär
• Sütevaka Humanitaargümnaasium

2
Eesmärk

• Mis on võim, domineerimine, autoriteetsus,
  legitiimne domineerimine?
• Poliitika kui institutsioon?
• Poliitika ja majandus
• Poliitilised režiimid
• Mis on oligarhia, poliitiline sotsialiseerumine?
• Võimustruktuur ühiskonnas
• Militarism ja sõjatööstus

3
Võim ja legitiimsus

• Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa
  sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris võimu
  kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste
  tahtes olenemata.
• Funktsionalistid võim on ühiskonna tasandil
  võime valitseda ja säilitada grupisisest korda.
• Konfliktiteoreetikud konkreetse klassi võime
  saavutada endale seatud eesmärke.

4
Võim ja legitiimsus

• Võim on võime suruda teisele poolele peale oma
  seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida
  ressursse oma eesmärkide saavutamiseks.
• Jõud on füüsilise mõjutuse kasutamine, et suruda
  teistele peale oma tahet. (Hess, Markson ja
  Stein)
• Sund võimu tüüp, mis pole legitiimseks
  tunnistatud nende poolt, kel võimu pole.
  Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad
  neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad
  ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla
  või selle ohu tõttu. (Browne)
• Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule
  võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt.
  (Hess, Markson ja Stein)
• Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse
  legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt.
  Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi
  aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele
  öelda, mida ja kuidas käituda. (Browne)

5
Võim ja legitiimsus

• Sotsioloogid huvituvad peamiselt võimu
  dünaamilisusest ühiskonnas kuidas valitseb,
  kuidas valitsemist õigustatakse ja millised on
  selle tagajärjed.
• Definitsioonist lähtuvalt on võim sotsiaalne
  ressurss, mis on grupiliikmete või ühiskonna
  gruppide vahel ebavõrdselt jaotatud.

6
Võim ja legitiimsus domineerimine

• Võimu alaliigiks on domineerimine, mis tähendab
  võimalust leida kuuletumist, samuti on
  domineerimine sotsiaalne suhe, mis puudutab nii
  järgijad kui ka juhte, kes üksteist vastastikku
  mõjutavad.
• Weber eristas legitiimse domineerimise kolme
  vormi
• Traditsiooniline domineerimine rajaneb
  harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade
  aktsepteerimisel

7
Võim ja legitiimsus domineerimine

• Karismaatiline domineerimine põhineb juhi
  erakordsetel võimetel või tema ideede
  erakordsusel. Karismaatilise liidrite ja
  järgijate vahel tekib eriline side, järgijad
  usuvad juhi üliinimlikesse omadustesse ja on
  valmis täitma tema käske kõhklemata. Sageli
  püüavad järgijad pärast juhi surma luua ürituse
  jätkamiseks mõne formaalse organisatsiooni. Weber
  nimetab protsessi, kus jumalik anne tõlgitakse
  igapäevaste võimustruktuuride keelde, karisma
  rutiniseerumiseks.

8
(No Transcript)
9
Võim ja legitiimsus domineerimine

• Legaalne domineerimine Weberi järgi kõige
  ratsionaalsem domineerimisviis, kuna põhineb
  valitseja ja valitsetava vahelistel
  umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud
  seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate
  suhtes olenemata isiklikest omadustest või
  sotsiaalsest staatusest. Legaalse domineerimise
  puhtaimaks näiteks on bürokraatia.

10
Poliitika kui institutsioon

• Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite,
  standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja
  juhitakse ühiskondlikke protsesse.
• Funktsionalism poliitilised süsteemid teenivad
  põhilist enesesäilitamisevajadust, vajadust
  kaitsta ühiskonna sisemist korda ja ennast
  välisvaenlaste eest.

11
Poliitika kui institutsioon

• Et täita kaitse ja säilitamisega seotud küsimusi,
  on osadele grupiliikmetele antud võim kehtestada
  ja rakendada norme. Nt korilastel kõik
  täiskasvanud liikmed, keerulisemates ühiskondades
  vaid teatud liikmed, enamasti pigem vanemad kui
  nooremad ja pigem mehed kui naised.
• Mida keerulisem ühiskond, seda suurem on vajadus
  kooskõlastada paljusid erinevaid tegevusi ja
  lahendada vaidlusi erinevate sotsiaalsete
  gruppide ja üksuste vahel.

12
Poliitika kui institutsioon

• Valitsev grupp muutub sotsiaalse lojaalsuse
  keskmeks, määrab ja kehtestab reeglid. Juhiks
  võib olla olenevalt ühiskonnast nõid, kuninganna,
  keiser, sõjaväeline diktaator, president vm.
• Lojaalsus suuremale kogule luuakse ja
  kindlustatakse rituaalide ja muude ühendavate
  sümbolite abil.

13
Poliitilised süsteemid totalitaarsed režiimid

• Totalitaarsed režiimid püüavad reguleerida
  ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh
  religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii
  diktaatorid, usumehed, sõjaväelased.
• Diktatuur totalitarismi edasiarendus, kus kogu
  võim kuulub ühele inimesele, mitte
  väikesearvulisele eliidile.
• Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia
  eeltingimused levinud kirjaoskus, majanduslik
  stabiilsus või võrdsuse ideoloogia.
• Kontroll kultuuri üle massiteabevahendid, kool,
  teater jms.

14
Poliitilised süsteemid demokraatlikud režiimid

• Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne
  opositsioon
• Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised
  mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui
  ollakse oma õigustest teadlikud
• Erinevate parteide ja poliitiliste suundade
  esindatus
• Kuidas sotsiaalne klass mõjutab valimistulemusi,
  millist poliitilist parteid toetatakse?

15
Võimustruktuur ühiskonnas võimueliit

• Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teises
  sektoris tehtud otsuseid. Sarnase klassikuuluvuse
  ja sotsialiseerumise tõttu on eliidil sarnane
  arusaam õiglasest ja heast ja nad tegutsevad
  viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat
  stratifikatsioonisüsteemi.