Kuidas tunda

1
Kuidas tunda ära elektriohtusid?Koostasid
Indrek GregorAlo AdlerTarvo TammsaluAAA-81
2
Kuidas tunda ära ohtusid

• Puudulik juhtmete ühendamine on ohtlik
• Avatud elektriseadmed on ohtlikud
• Õhuliinid on ohtlikud
• Halva või aegunud isolatsiooniga kaablist võib
  saada elektrilöögi
• Maandamata elektriseadmed või elektrisüsteemid on
  ohtlikud
• Ülekoormatud süsteemid on ohtlikud
• Kahjustada saanud elektriseadmete ja
  elektrivarustuse kasutamine on eluohtlik
• Vale kaitseseadme kasutamine on ohtlik
  (PPE-personal protective equipment)
• Vale tööriista kasutamine on ohtlik
• Katkised redelid ja ehitustellingud on ohtlikud
• Elektrit juhtivad redelid on ohtlikud
• Elektrilöögioht suureneb, kui keskkond või
  tööriist on niisked, või kui tööline on higine

3

• Tööline sai elektrilöögi, eemaldades töövahendit.

• Tööline eemaldas valgustiposti alumisest avast
  metallist teipi, mida
• kasutatakse juhtme postist läbi vedamiseks. Teip
  sattus elektrilisse ühendusse
• ja tööline sai elektrilöögi. Hilisema uurimuse
  käigus selgus, et tööline eksis
• kolme tähtsa reegli vastu
• Alati lülita enne välja elekter kõigist
  süsteemidest, kui alustad tööd
• Alati lukusta ja sildista väljalülitatud
  süsteemid
• Ettevõtted peavad koolitama oma töötajaid, et nad
  tunneksid ära ja oskaksid hoiduda ohtlikest
  olukordadest oma töökohal

4

• Puudulik juhtmete ühendamine on ohtlik
• Oht saada elektrilöök tuleneb juhtme ristlõike
  valest valikust. Tavaliselt paigaldatakse
  voolukatkesti vastavalt juhtme ristlõikele.
  Sellegipoolest võib olla, et ajutine harujuhe
  laevalgustisse on veetud peenema ristlõikega, kui
  toitejuhe. Kui nüüd see laevalgusti vahetada
  välja mõne seadmega, mis tarbib palju kordi
  suuremat voolu, siis see juhe kuumeneb ja võib
  tekitada tulekahju.
• Juhtme materjalist sõltub elektriõnnetuse ohu
  suurus. Kuna alumiiniumist juhe on palju hapram
  kui vasest juhe, siis tuleb sellele ka erilist
  tähelepanu osutada, sest ta võib mõraneda ja
  kergesti murduda ning on seetõttu ohtlik.
• Avatud elektriseadmete ohud
• Elektrilöögi oht on avatud elektriseadmete ja
  isoleerimata juhtmete juures. Juhtmed ja seadmed
  võivad olla avatud, kui neilt on eemaldatud kaas.
  Samuti võivad olla majja tulevad õhuliinid
  avatud. Elektriterminalid mootorites jne. Vanemas
  varustuses võib olla avatud osi. Kui sa katsud
  avatud pingestatud seadmeid siis sa saad
  elektrilöögi.

5
Õhuliinide ohud Enamik inimesi ei oska arvatagi,
et õhuliinid on isoleerimata. Suurem osa
õnnetustest on töölise ja õhuliini otsese
kokkupuute tulemus. Õhuliinidega töötajad peaksid
olema just eriti teadlikud selle tööga
seonduvatest ohtudest. 80 liinitöödel surmaga
lõppenud õnnetustest olid just need, kus tööline
puutus kokku õhuliiniga palja käega. Tänu sellele
kannavad nüüd kõik töölised spetsiaalseid
kummikindaid, mis kaitsevad kuni 34500V eest.
Tänapäeval on enamik liinitööde õnnetusi
põhjustatud ebapiisavast distantsist õhuliinist.
Elektrilöögi võib saada siis, kui füüsilised
kaitsevahendid või barrikaadid ei ole õiges kohas
või pole neid üldse. Kui kraanad, kopad,
tellingud, redelid ja muud töövahendid satuvad
õhuliinidesse, siis võib tööline surma saada. Kui
sa ei hoia piisavat distantsi õhuliinidest, võid
saada surmava elektrilöögi (minimaalne vahemaa
kuni 50kV liinist on 3 meetrit, pingel üle 50kV
kasvab see vahemaa 10cm iga 10kV kohta). Kunagi
ei tohi ladustada materjale õhuliinide vahetusse
lähedusse, sest selline tegevus kujutab endast
ohtu.
6

• Viis töölist paigaldasid kaitsetara ümber maja
  täpselt 7200V õhuliini all. Kui nad asusid
  paigaldama 6,4 meetri pikkust piiret, tõstis üks
  tööline selle vertikaalselt üles ja puutus kokku
  õhuliiniga, misjärel ta sai elektrilöögi ja suri.
  Hiljem selgus, et tööline polnud kunagi saanud
  mingisugust ohutusalast koolitust oma tööandjalt,
  mis tagaks ohutu töö õhuliinide vahetus
  läheduses.
• Selles loos eksis tööandja sätestatud normide
• vastu, mis kohustavad
• Tööandjat koolitama oma töölisi ära tundma ja
  vältima ohtusid töökohal
• Mitte lubama oma töötajatel töötada
  elektriahelate läheduses, kui elektriahel ei ole
  väljalülitatud ja maandatud või kaitstud selle
  eest, et see töö käigus ise sisse lülituks.
• Kaitsma töötajat maandusrikete korral
  elektrilöögi saamise eest.

7
Jätkatud juhtmetel võib olla vigane isolatsioon.
Mõnikord võib isolatsioon olla purunenud seadme
või aparaadi sees. Kui juhtme isolatsioon on
riknenud ja see puutub kokku seadme metallosadega,
siis need pingestuvad. Vanadel,
seisnud elektrikäsitööriistadel võib olla
selliseid purunenud isolatsiooniga juhtmeid. Kui
selliseid tööriistu kasutada, saab
elektrilöögi. Tõenäosus saada elektrilöök
sellisest seadmest on seda suurem, kui seade ei
ole maandatud või topelt isoleeritud (topeltisolee
ritud seadmetel on kaks isoleerbarjääri ja
puuduvad paljad metallosad). Defektne isolatsioon
on väga ohtlik.
Puuduliku maanduse ohud Kui elektrisüsteem ei ole
nõuetekohaselt maandatud, kujutab see endast
suurt ohtu. Kõige levinum elektriohutuse nõuete
eiramine seisnebki puudulikus maandamises.
Metallosad elektriühendustes, mida me käega
katsume (lülitid, valgustite osad jne), peavad
olema maandatud ja nad ei tohi olla pinge all,
s.t. olema nullpingel. Kui süsteem on puudulikult
maandatud, siis need osad võivad teatud hetkel
pingestuda. Kui süsteem ei ole korralikult
maandatud, siis tekkinud ohtu ei saa ohutult
eemaldada, kuna me ei ole teadlikud selle
olemasolust. Kui puudub turvaline kanal
rikkevoolude maandamiseks, siis paljad
metallosad rikkekohas pingestuvad ja kujutavad
endast suurt ohtu.
8
Jätkatud juhe ei pruugi pakkuda püsivat maandust
mõne purunenud juhtme või ühenduse tõttu.
Sattudes füüsilisse kontakti maandamata või
puuduliku maandusega seadmega siis saadakse
elektrilöök. Tuleb mõista, et puuduliku maandusega
seadmed on ohtlikud. Tihti on elektrisüsteemid
maandatud veetorude kaudu, kuna need
kujutavad endast maandatud trassi. Kuid kui maja
renoveerimise käigus mõned torud on vahetatud
välja plastiktorudega, siis see torutrass ei juhi
enam elektrit ja sellega ongi elektrisüsteemi
maandus katkenud ning me ei pruugi sellest sugugi
teadlikud olla. Maandusrikete vooluringi katkesti
(GFCI a ground fault circuit interrupter)
on kasulik seade, mis võib päästa sinu elu. See
seade leiab vooluerinevuse kahe vooluringi vahel,
mis on põhjustatud elektriseadmete riketest, mis
põhjustavad lekkevoole. Kui tuvastatakse
lekkevool (maandusrike) GFCI kaitseahelas,
siis GFCI lülitab sellest ahelast voolu välja, et
tagada ohutus ja kaitstes sind saamast elektrilöök
i. GCFI on tavaliselt seatud 5mA-le ja kavandatud
tööliste kaitseks elektrilöögi eest. GFCI on
võimeline tajuma voolukadu, mis on põhjustatud
lekkest läbi inimese, kes on saamas elektrilööki.
Kui selline olukord tekkib, siis GFCI lülitab
vooluringi välja. GFCI on parem kui
voolukatkesti, sest ta tajub lekkevoolu enne
ülekoormust.
9
Vooluringid, milles puudub, on purunenud või on
valesti ühendatud GFCI, on elektrilöögi
ohuallikaks. Tuleb mõista, et vooluringid, mis on
puudulikult kaitstud GFCI poolt, on ohtlikud.
Ülekoormusest tingitud ohud Ülekoormatud
süsteemid on ohtlikud, sest kuumenemisel võib
tekkida kaarleek. Igal süsteemil ja seadmel on
oma piirvool, mida nad suudavad taluda. Kui
ühendada ühte vooluringi liiga palju seadmeid,
siis need tekitavad ülekoormuse, mille tagajärjel
juhtmete temperatuur läheb väga kõrgeks. Kui
iga üksik seade tarbib suurt voolu, siis juhtmed
kuumenevad. Juhtmete temperatuur võib tõusta
piisavalt kõrgeks, et tekitada tulekahju, sest
kui juhtmete isolatsioon sulab ära, võib tekida
kaarleek. Kaarleek võib tekitada tulekahju isegi
seina sees. Et takistada liigse voolu teket
ahelas, kasutatakse ahela katkestit
või sulavkaitset. Kui ahel on varustatud
katkestiga, siis liigvoolu tekkel see
seade lülitab vooluringi välja nagu lüliti. Kui
ahelas on sulavkaitse, siis liigvoolu puhul see
põleb läbi ja katkestab vooluringi. Mõlemad
seadmed teevad sama asja, liigvoolu korral
lülitavad ahela vooluvõrgust välja. Kui kaitsmed
on valitud liiga suured vastavale süsteemile,
siis need ei rakendu ja ülekoormatud süsteemi
ei lülitata vooluvõrgust välja. Ülekoormus viib
välja ülekuumenemisele ja see võib põhjustada
tulekahju ja seda tuleb võtta kui ohtu.
10
Ülekoormus on kõige põhilisem tulekahjude
põhjustaja. Tuleb mõista, et ahelates, kus on
puudulik ülekoormuskaitse või puudub see
hoopiski, kujutab endast väga suurt ohtu.
Paljudesse elektrimootoritese, tööriistadesse ja
elektroonikaseadmetesse on ülekoormuskaitse juba
sisseehitatud. Näiteks kui seade tarbib liialt
voolu või kuumeneb üle, siis lülitatakse see
välja seadme enda poolt. Kannatada saanud seadmed
võivad ülekuumeneda ja põhjustada tulekahju.
Tuleb mõista, et vigane seadeldis kujutab endast
ohtu. Niiske keskkonna ohud Töötamine niiskes
keskkonnas on ohtlik, sest sa oled potensiaalne
võimalus vooluringi tekkeks läbi sinu. Kui sa
puudutad pingestatud elektrilist komponenti
ja oled samal ajal maaga väga heas kontaktis
väikseimagi veeloigu tõttu, siis sa
saad elektrilöögi. Paljad metallosad, lülitid,
valgustite osad jne on eriti ohtlikud
niisketes tingimustes. Kui sa katsud pingestatud
seadet isoleerimata tööriistaga,
siis elektrilöögi saamise tõenäosus on seda
suurem, kui sa seisad vees. Tuleb mõista,
et mitte ainult vees seistes, vaid ka niisked
riided, kõrge niiskustase ja higistamine suurendav
ad elektrilöögi saamise ohtu. Igasugune niiskus
on elektritöödel ohtlik.
11

• Muud ohud
• Lisaks elektrilistele ohtudele on töökohal
  esindatud paljud muud ohud, millele tuleks
• pöörata tähelepanu ja mõista, et kõik need ohud
  on kontrollitavad.
• Keemilised ohud. Lahustid ja muud kemikaalid ja
  materjalid võivad olla mürgised ja võivad
  põhjustada haigestumist.
• Sagedane andmetöötlustöö võib tekitada
  õlavaeguseid ja põletikku.

Selline töö võib tekitada pikaajalisi
õlavaeguseid.
Intensiivne käsitööriistade Kasutamine, mis
kujutab endast jõulist pöördliigutuste
tegemist, põhjustab randme- ja küünarliigeste valu
sid.
Käsitööriistade kasutamine võib samuti tekitada
nn. Carpal Tunnel sündroomi, mis kujutab endast
seda, kui randme närvid saavad kahjustada
paistetanud kõõluste või venitatud ja
ülekoormatud lihaste tõttu.
12

• 22-aastane puussepa õpilane sai surma, kui sai
  pihta naelaga, mis tulistati välja
• seadmest, mis kasutab püssirohulaengut, et lüüa
  naelu betooni või terasesse.
• Naelapüstoli operaator tulistas välja naela,
  millega püüdis kinnitada vineerplaati
• petoonvormi külge, kuid mis läbis selle õhukese
  vormi. Nael lendas 8 meetrit, enne,
• kui jõudis ohvrini. Naelapüssi operaatoril puudus
  igasugune õpetus kuidas seda
• seadeldist tohib kasutada ja samuti puudusid
  kõikidel töötajatel isikukaitsevahendid
• (PPE personal protective equipment), nagu
  kaitseprillid, kiivrid, spetsiaalriietus jne.
• Teises olukorras töötasid kaks töölist maja
  renoveerimise ajal seina ehitusega. Üks
• töölistest sai surma, saades pihta
  püssirohulaengul töötavast naelapüstolist tulnud
• naelaga. Seadme operaator tulistas välja naela,
  millega püüdis kinnitada vineerplaati
• puidust tala külge, kuid nael läbis nii
  vineerplaadi kui ka tala ja tabas ohvrit.
• Järgnevalt on välja toodud mõningad normid, mida
  oleks pidanud järgitama
• Töölised, kes kasutavad püssirohu- või
  suruõhutööriistu, peavad saama selleks vastava
  väljaõppe, et neid turvaliselt kasutada
• Töölised, kes kasutavad püssirohu- või
  suruõhutööriistu, peavad olema koolitatud, et
  mitte kasutada kergestiläbitavaid materjale, nagu
  puit
• Tulistavate seadmetega piirkonnas tuleb kanda
  vastavaid isikukaitsevahendeid

13

• Alaselja valud võivad olla põhjustatud raskete
  esemete valesti tõstmisest või valest kandmisest
  . Seljavalu võib olla ka põhjustatud õnnetusest,
  mis oli põhjustatu näiteks märjal või libedal
  põrandal kukkumisest. Seljavalud on sagedased ja
  tavalised, kuid need võivad tekitada tõsisemaid
  vigastusi ja mõjuda halvasti just noorematele
  isikutele.
• Seadmetest välja lendavad laastud ja killud
  võivad vigastada silmi. Tuleb kasutada
  silmakaitsevahendeid.
• Sind võivad tabada kukkuvad objektid, mistõttu
  tuleb kanda korralikku kiivrit.
• Teravad seadmed ja jõutööriistad võivad tekitada
  tõsiseid vigastusi ja sisselõikeid. Kui sa
  ehmatad, siis võid järgneva reageeringuga ennast
  vigastada.
• Sa võid ennast vigastada või isegi surma saada,
  kukkudes alla redelilt või tellingutelt. Kui sa
  ehmatad, kasvõi isegi väga natuke, võid sa
  kaotada tellingul tasakaalu ja alla kukkuda.
  Isegi puht juhuslikult on võimalus libastuda ja
  alla kukkuda.
• Sa avad ennast kõikidele nendele ohtudele, kui sa
  ei kasuta isikukaitsevahendeid.
• Kõiki neid olukordi tuleb käsitleda ja
  teadvustada enesele kui reaalseid ohtusid.

14

• Kokkuvõtteks
• Igaüks peab olema võimeline ära tundma ohtusid
  oma töökohal, olgu need siis kas
• elektrilised või mõned muud eelnevalt nimetatud
  ohu.
• Sa pead olema teadlik, et elektrilööki, tulekahju
  või kukkumist võivad põhjustada
• Puudulik juhtmestik
• Avatud elektriseadmed
• Õhuliinid
• Rikutud isolatsioon
• Mittepiisav maandus
• Ülekoormatud ahelad
• Niisked töötingimused
• Vigastada saanud varustus ja seadmed
• Puudulikud või puuduvad isikukaitsevahendid

15
Kas on küsimusi?
Kasutaatud kirjandus
http//www.cdc.gov/niosh/docs/2002-123/pdfs/02-123
.pdf