1
Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel

• Kaisa Rahuoja

2
Sissejuhatus

• Oma töös uurisin ühe inimese näitel, kuidas
  ajutiselt Eestisse saabuja omandab eesti keelt,
  mis valmistab talle raskusi ja milline on tema
  sõnavara. Lisaks grammatilistele küsimustele
  pöörasin tähelepanu ka sellele, kuidas
  võõramaalane kohaneb eesti kultuuriga, mis talle
  meeldib ja mida ta võõrastab.

3
Miks valisin selle teema?

• Uuritav on 17-aastane Slovakkiast pärit
  tütarlaps, kelle nimi on Daniela Botikova.
• Daniela oli 2008/09 õppeaastal Kuusalu Keskkooli
  11. b õpilane.
• Daniela emakeel on slovaki keel.
• Slovaki keel kuulub Indo-Euroopa keelkonda,
  lääne-slaavi keelte hulka.

4
Miks valisin sellise teema?
5
Miks valisin sellise teema? (järg)

• Huvitav, uudne lähenemine
• Isiklik teemakäsitlus
• Uued rahvusvahelised tutvused,kokkupuude võõra
  kultuuriga
• Huvi selle vastu, kuidas välismaalased eesti
  keelde ja kultuuri suhtuvad

6
Uurimustöö etapid

• Intervjuud Danielaga lindistamine ( 3x)
• Intervjuu Daniela eesti keele õpetajaga
• Lindistusandmete analüüs ja järelduste tegemine
  must töö.
• Tekstilise osa kirjutamine
• Töö tehniline viimistlemine ja korrektsuse
  tagamine

7
Töö struktuur

• Vahetusõpilase eesti keel
• 1.1. Keeleoskuse hindamisest
• 1.2. Foneetika ja grammatika
• 1.3. Sõnavara
• 2. Vahetusõpilase eesti meel
• 2.1. Kohanemine võõra kultuuriga
• 2.2. Eesti ja eestlus välismaalase pilgu läbi
• 3. Tuleviku tuuled
• 4. Kokkuvõte

8
Vahetusõpilase eesti keel

• Uurimustöös pole põhjalikult kajastatud uuritava
  kirjutamis- või lugemisoskust, vaid on
  keskendutud just suulisele väljendusele.
  Eksamikeskuse enesehindamise skaala põhjal hindab
  Daniela ise oma võimeid järgmiselt, mõistmine
  kuulamine B2, lugemine B1, rääkimine suhtlus
  B2, suuline esitlus B1, kirjutamine A2.

9
Kõige raskem

• Käänded eriti mitmuses Mul ei ole loomad.
• nud/tud tegevusnimed jm tegusõnalõpud Ma ei
  teadsin
• Väike sõnavara eestlaste suuline kõne on
  sünonüümivaene ja üheülbaline

10
Tüüpilised vead

• Jagasin vead järgmistesse kategooriatesse
• Foneetika - täishäälikute ja sulghäälikute
  hääldus erineb eestlaslikust.
• Käänamine Nimisõna jääb käänamata.
• Tegusõna sarnase tähendusega sõnadega eksimine.
• Eitus moodustab lisades jaatavale vormile vaid
  ei või mitte.
• Ajad eri lausepooltes erinev aeg.
• Sõnastus - vale sõnade järjekord lauses.
• Ühildumine lauseliikmete arv ei ühildu.

11
Tüüpilised vead

1. Jooksen juuksen aga- g-häälik heliline.
2. Kohtusin seal oma sõbrad Mul ei ole loomad.
3. Ma ei teadsin peadsin
4. Ma ei olen õppinud ma ei teadsin
5. Ma arvasin,et rohkem inimesi tuli
6. vaheaeg sügis omadussõna nimisõna ees.
7. Kool, kus mu sõbrad õpib.

12
Suuline kõne

• Vestlused toimusid
• 19.10.2008
• 09.11.2008
• 29.11.2008.

13
Sõnavara I vestluses

• Nimisõnad nimi, aasta, kodu, Slovakkia, siin,
  Kuusalu, viiul, Eesti, keel, vend, õde, nüüd,
  ülikool, Brno, vanemad, õpetaja, loom, kass,
  kool, matemaatika, tund, inglise, saksa, vene, ,
  Kolgaküla, bänd, isa, sõber, muusika, Tallinn,
  päev, kord, nädal, alguses, paar, direktor,
  õpilane, raamat.
• Tegusõnad olema, pärit olema, meeldima, mängima,
  teadma, oskama, lugema, õppima, hüppama,
  hammustama, käima, kohtuma, tegema, jooksma,
  pidama, arvama.
• Omadussõnad hästi, raske, halb, tore, sarnane,
  parem, väike, vana, suur.
• Asesõnad mina, palju, see, kas, mis, eile, nad.
• Arvsõnad seitseteist, üheksateist kolm, teine.
• Muud sõnad ja, ka, nii, peale, sest, kõik,
  ainult, aga, natukene, pärast, iga, väga, tagasi.
  

14
2. Kohanemine võõra kultuuriga

• Eestlased hoiavad omaette
• söövad väga palju liha.
• Kohanemist raskendasid ka keelebarjäär ja
  koduigatsus

15
Koolielu

• Daniela lõi kaasa mitmetel kooliüritustel
• Kooliballi korraldamine
• Spordivõistlused
• Esinemised koolikooriga
• Muusikalised etteasted erinevatel üritustel
• Lisaks käis muusikakoolis ja pilliorkestris.

16
Eestist ja eestlusest

• Kõik eestlased on patrioodid! Väga uhked selle
  üle, kus nad sündinud on . Minu maal küll keegi
  ei kuuluta seda. Võib-olla ainult vanad
  inimesed.
• Ma ei osanud siis ju peaaegu üldse eesti keelt,
  aga ma ümisesin lauludele kaasa. - osalemisest
  öölaulupeol.
• Tüüpiline eestlane on neiu arvates sihikindel,
  töökas ja väljakujunenud isikliku arvamusega.

17
3. Tuleviku tuuled

• Daniela tahab
• Rakendada eesti keele oskust YFU vabatahtlikuna,
• Õppida arstiks
• Eesti sõpradega ühendust pidada

18
Järeldused

• Vahetusõpilase keeles edasijõudmine sõltub suurel
  määral tema õpihimust ja huvist külastatava maa
  vastu. Loomulikult lisanduvad sellele ka iga
  inimese vaimse võimekuse potentsiaal ja muud
  eritingimused, mistõttu pole uurimusest kasumlik
  teha väga üldistavaid järeldusi.

19

• Vahetusõpilase programmi raames, mis keskendub
  eelkõige võõra kultuuri tundmaõppimisele ja
  elementaarse keeleoskuse saavutamisele, ei tasu
  loota suuri edusamme külastatava maa keele
  grammatika ja kirjutamisoskuse arenemisele, kui
  sellele väljaspool programmi lisatähelepanu ei
  pöörata, sest keele areng toimub peamiselt
  kuulamisel ja meelde jätmisel. Lugemisoskus
  kujuneb rahuldav.

20

• Sõnade hääldus ei saavuta emakeelekõnelejale
  omast puhtust, kõlama jääb aktsent, mis küll aja
  jooksul leevendub.
• Kõige raskem on vahetusõpilasel omandada eesti
  keele käänetesüsteemi, tegusõnade erinevaid
  funktsioone ja nüansirohket omadussõnavara.
  Probleeme võib tekkida ka sarnase tähenduse või
  sarnase kõlaga sõnade eristamisel.

21

• Võõra kultuuriga kohanemine on keeruline ja väga
  individuaalne protsess, milles vahetusõpilane
  toetub valdavalt korraldavalt organisatsioonilt
  saadud toetusele ja infole. Kohalikelt oodatakse
  avameelsust ja lahkust, aga midagi
  spetsiifilisemat nad kultuurišoki leevendamiseks
  tavaliselt teha ei saa.
• Kool ja perekond mängivad vahetusõpilase elus
  kõige suuremat rolli, seetõttu tuleb ka neid enne
  külalise saabumist põhjalikult ette valmistada.
  Seegi on korraldava organisatsiooni ülesanne.

22

• Vahetusõpilane tahab edaspidises elus kasutada
  oma eesti keele oskust vabatahtlikuna. Seetõttu
  võib teda pidada eesti kultuuri edendajaks
  välismaal ja inimeseks, kes suunab edaspidigi
  inimesi Eestiga tutvust tegema. Seetõttu peaks
  eestlased südameasjaks võtma välismaalase õiglase
  ja sõbraliku kohtlemise, sest tekkinud kontaktid
  on kasulikud nii Eesti riigile kui
  üksikisikutele.

23
Tänan kuulamast!