Pilved ja sademed

1
Pilved ja sademed

• Kaire Sumberg
• Tartu Veeriku Kool

2
Kuidas tekivad pilved?

• Vesi aurub maapinnalt ja veekogudelt.    
  Aurunud vesi muutub veeauruks.
• Veeaur tõuseb üles ja seguneb õhuga.     Kõrgel
  õhus on külm. Veeaur jahtub ja kondenseerub.
• Tekivad väikesed veepiisad, mis jäävad õhku
  hõljuma. Nendest moodustuvadki PILVED.

3
(No Transcript)
4

• Pilvedel on looduses suur tähtsus.
• Suvel varjavad pilved tugevat päikesekiirgust.
• Talvel kaitsevad pilved maapinda liigse jahtumise
  eest.

5

• Pilved taevas on erineva kujuga. Vastavalt kujule
  on pandud pilvedele nimed.

6
Rünkpilved

• RÜNKPILVED on väikesed ja kohevad nagu
  vatitombud. Rünkpilved tekivad taevasse
  tavaliselt suvel sooja ilmaga. Keskpäeval, kui
  maapind on soojenenud, on neid kõige rohkem.
  Õhtuks nad enamasti hajuvad.

7
Kihtpilved

• KIHTPILVED ilmuvad sombuse ilmaga. Need pilved
  asuvad maapinnale väga lähedal. Tavaliselt on nad
  tumedad ja me nimetame neid vihma- või
  lumepilvedeks. Suvel sajabki nendest vihma ja
  talvel lund.

8
Kiudpilved

• KIUDPILVED tekivad kõrgel taevas, kus õhk on väga
  külm. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest.
  Kiudpilved on hõredad ega varja päikest.

9
Ülesanne

• 1.Kirjelda pilvede teket.
• 2.Millise kujuga pilvi oled taevas märganud? Kas
  oskad neile nime anda?
• 3.Joonista erineva kujuga pilvi ja kirjuta juurde
  nimetused.

10
Sademed

• Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat
  vedelat või külmunud vett.
• Eestis sajab aastas keskmiselt 500-700 mm.
  Maailma keskmine sademetehulk 1000 mm.
• Eesti kõige sademeterikkam kuu on august.

11
Sademed on

• vihm
• uduvihm
• kaste
• lumi
• rahe
• jäide
• härmatis
• lume- ja jääkruubid

12
Vihm

• Vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad
  suuremateks veepiiskadeks.
• Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad
  allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste
  piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. 
  Meie nimetame neid vihmapiiskadeks.

13
Vihm

• Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad
  väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on
  vihmapiisad palju suuremad.

14
Udu

• Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus
  imepisikesteks veepiiskadeks.
• Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja
  madalatesse kohtadesse.

15
Udu

• Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii
  väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad
  õhus.
• Udu tekib enamasti öösel. Öösel õhk jahtub.

• Õhu jahtumisel hakkab veeaur  piisakesteks
  kogunema.
• Uduses õhus on piisku nii palju, et nende vahelt
  ei paista valgus otse läbi. Sellepärast polegi
  udus kaugele näha.

16
Kaste

• Kaste tekib, kui veeaur koguneb tilkadena
  jahedatele esemetele.

17
Kaste

• Kaste tekib tavaliselt öösel, kui maapind jahtub.
  Jahtub ka maapinna kohal olev õhk.
• Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See
  koguneb tilkadena jahedatele esemetele.

• Tekib kaste. Kuna rohi on öösel jahe, koguneb
  kaste rohule.
• Päikese käes vesi aurub ja rohi kuivab.

18
Lumi

• Maapinnalt aurunud vesi tõuseb üles külmadesse
  õhukihtidesse.
• Veeaur koguneb jääkristallideks.
• Kristallid ühinevad omavahel, tekivad lumehelbed.
  
• Lumehelbed on rasked ja liuglevad alla.
• Kõik lumehelbed on kuueharulised.

19
Rahe

• Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi
  külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab.

20
Rahe

• Suure paksu pilve ülemises osas on külm. Seal
  tekivad lumehelbed. Lumehelbed langevad
  allapoole.
• Pilve alumises osas on soojem. Lumehelbed
  sulavad. Igast lumehelbest jääb järele veepiisk. 
• Veepiisk liigub pilves jälle ülespoole ning
  külmub uuesti.
• Veepiisast saab pisike rahetera.
• Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja sajab
  lõpuks alla. 

21
Külm õhk
Jääkristallid
Jääkristallid ühinevad lumeks ja raheks
Vesi aurub
Sajab alla
MAAPIND
22
Jäide

• Jäide tekib, kui talvel vihma sajab.
• Vihmapiisad satuvad maapinnale, mis on külm.
• Vesi külmub ja tekib jää - kiilasjää ehk jäide.

23
Härmatis

• Niiske õhk jahtub.
• Veeaur muutub külmas õhus jääkristallideks.
• Kristallid kinnituvad puuokstele jne. Seda
  nimetatakse härmatiseks.

24
Lõpp