Eesti keskkonna seisund ja arengud erinevates piirkondades

1
Eesti keskkonna seisund ja arengud erinevates
piirkondades

• Jüri Truusa Keskkonnaministeerium,
  keskkonnakorralduse ja tehnoloogia osakond
• Kohtla Kaevanduspark
• 29.09.2005

2
Eesti on sinine! Näide NOx sisaldus välisõhus
(koormusületus)
3
Eesti ja naabridEuroopas on 41 riiki, Eesti on
29. pindalalt ja 35. elanike arvult, rahvastiku
tihedus 30 in/km2
4
Kehtiva keskkonnastrateegia - 10 strateegilist
eesmärki

• Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine
• Õhukvaliteedi parandamine
• Jäätmete vähendamine ja jäätmekäitluse
  korrastamine
• Jääkreostuse likvideerimine
• Keskkonnateadlikkuse edendamine
• Põhjavee varude parem kasutamine ja kaitse
• Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse
• Keskkonnahoidliku tehnika rakendamine
• Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine
• Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks

5
Keskkonnakaitse institutsionaalne ülesehitus
Eestis
6
Kuidas toimib keskkonnaalane seadustik Eestis?

• All needed legislation is in force, ca 25 of
  existing IPPC installations submitted
  applications to set date and half of these or 20
  operators obtained the IPPC permit
• Institutional structure is in place and works
  properly, but permiters seems to be overloaded
• Public are informed by internet, newspapers,
  special announcements on the places. In extra
  case under massmedia interest, sometimes even in
  expanded manner. Representatives of industries
  and green NGOs are active as a lobby-groups in
  own purposes.
• Free access to environmental information is
  guaranteed, everybody can express opinions,
  standpoints and suggestions, appeal to the MoE or
  turn to the court
• Conclusion all the system works in practice
  without serious setbacks, but some improvements
  have to be done during 2005

7
Kuidas toimub aruandlus?
andmekontroll
andmekontroll
ITK
Statistika ja muude asutuste andmed Heitkogustood
andx eriheide
KKT
ettevõte
8
(No Transcript)
9
Te viibite praegu kõige saastatumas Eesti paigas!
Mõningaid võrdlusarve välisõhu saastest, 2001
Näitaja Eesti, t/a Ida-Virumaa, osakaal,
Tahkised 56 tuhat 87
SO2 87 tuhat 94
NOx 16 tuhat 56
CO2 16,4 miljonit 71
10
Potential transboundary pollution sources

• AIR
• Energy sector gt100 m high stack SO2, NOx
• Balti PP, Eesti PP
• Water
• Narva river, Narva storage lake, Peipsi lake
• Chemical industry
• Sea
• Building of new harbours (oil transit from Russia
  to Europe) on northern coast of Estonia
• NO DIFFECULT PROBLEMS at present!

11
Mõningaid võrdlusarve veesaastest, 2001Üle 50
heitveest pole piisavalt puhastatud vaid Saaremaal
Näitaja 1994.aasta, miljonit m3 2001.aasta, miljonit m3
Heitvett kokku 1962 1509
Pinnavette, sh 1960 1506
Puhastamist ei vaja 1582 1202
Vajab puhastamist 378 304
Pinnasesse ja põhjavette 2 3
12
Mõningaid arve jäätmetest, 2001

• 2001 aastal tekitati 12,8 miljonit tonni
  jäätmeid,neist
• 73,8 mineraalseid jäätmeid
• 9,4 kemikaalide jäätmeid
• 5,3 puidu-,klaasi, tekstiilijäätmeid
• 3,4 metallijäätmeid
• 2,6 reoveesetteid ja süvenduspinnast
• 2,0 loomseid ja taimseid jäätmeid
• 3,3 (sega)olmejäätmeid
• 0,2 kõiki muid jäätmeid
• Sic! 77 kõigist jäätmetest moodustavad põlevkivi
  kaevandamise ja töötlemise jäätmeid

13
Mida tehakse Eestis keskkonnakorralduse alal?

• Võetakse vastu uut keskkonnastrateegiat aastateks
  2005-2015 ja on asutud ettevalmistama uuemast
  uuemat KESKKONNASTRATEEGIAT kuni aastani 2030
• Lõpetatakse värskete ja keskkonnapeatüki
  sulgemisel võlgu jäänud EL õigusaktide Eesti
  vastete ettevalmistamist ja vastu võtmist
• Osaletakse (rohkem või vähem aktiivselt EL
  keskkonnaalaste õigusaktide ettevalmistamises)
• Tõhustatakse kontrolli vastuvõetud õigusaktide
  praktikas toimimise üle ja viiakse sisse
  parandusi ja täiustusi vanadesse
  õigusaktidesse.
• Pingutatakse praegu jõus oleva keskkonnastrateegia
  10 eesmärgi saavutamisele suunatud
  keskkonnategevuste raames

14
Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2030

• Üldised eesmärgid (algatuslikud)
• Inimtegevusest tulenevate kliimasüsteemis
  ohtlike häirete tagasitõrjumine
• Looduslike süsteemide toimimise kaitsmine
• Elukvaliteedi ja heaolu saavutamine keskkonnas,
  kus saastetase ei kahjusta inimtervist ja
  keskkonda sh säästvat linnakeskkonda
• Loodusvarade tõhus kasutamine (sh tehniliselt
  ning majanduslikult) ja jäätmehoolduse
  korraldamine nii, et nende tarbimine ei ületaks
  keskkonna taluvusvõimet
• Tagada avalikkuse lai kaasamine, eesmärkidele
  viivate tegevuste järelevalve, korralduslik,
  tehniline ja tehnoloogiline toetus ning
  võimalustekohane riigitugi

15
Näited käimasolevatest programmidest

• ETAP keskkonnatehnoloogiline tegevuskava (ing.
  -environmental technology action plan)
• Eesmärk viia uuringute tulemused turukõlblikena
  ellu
• Kavas
• Keskenduda läbilöögivõimelistele keskkonda
  säästvatele tehnouuringutele, saavutusdemo,levitad
  a tulemused
• Luua nn tehnoloogilised platvormid (vesi, energia
  ja alternatiivenergia, ressursisääst)
• Luua tehnoloogiate testkeskused
• Luua EL kktehnoloogiate kataloog
• Tagada et standardid oleks tulemustele
  orienteeritud

Eesti valmistab ette oma teekaardi 2005 aasta
lõpuks
16
Üheaegselt EK-s toimivad keskkonnapoliitilised
suundumused

• Antropotsentrism versus ökotsentrism (kk
  korraldus ja klassikaline looduskaitse näit
  NATURA 2000)
• Käsundamine versus vabatahtlikkus (siduvad
  ettekirjutused ja vabatahtlikult võetavad
  meetmed)
• KK võimude versus jagatud vastutus
  (delegeerimine)
• Põhimõtted versus erandid (saastaja maksab ja
  riigi- või projektitoetus)
• Õigusnõuete ja protseduuride lihtsustamine versus
  detailiseerimisnõuded (üldistatud nõuded ja
  detailne raporteerimine)

Järeldus toimub konsensuslik optimumi otsing
17
Inimühiskonna arenguetapid

• Kuulus Vene ökoloog Nikolai Fjodorovitš Reimers
  (1931-1993) on inimkonnale pärandanud muuhulgas
  ka järgmise jaotuse
• I etapp - majanduslikud eesmärgid
• II etapp - majanduslikud eesmärgid
  keskkonnakaitseliste piirangutega
• III etapp - keskkonnakaitselised eesmärgid
  majanduspiirangutega
• IV etapp - keskkonnakaitselised eesmärgid