Pakendi k

1
Pakendi käitlemine ja tootja vastutus
Tallinn, 16.02.2009
Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja Tel 6262
884 peeter.eek_at_envir.ee,
2
Üldisemalt
'SAASTAJA MAKSAB' põhimõte tunnustatud juba 1972
(OECD)? Selle all mõistetakse muuhulgas , et
saastaja kannab JÄÄTMEKÄITLUSEGA seotud kõik
kulud sh administratiivsed, jäätmetest tekitatud
kahju jms. Paljudel juhtudel jääb aga
küsimuseks KES on SAASTAJA? - isik, kelle
valduses TOOTED/ ASJAD muutusid JÄÄTMETEKS, või -
isik,kes TOOTE või ASJA turule tõi või kasutusele
andis ? Sageli muutub toode jäätmeks 'pärast
mitmekordset edasiandmist ühiskonnas/riikide
vahel väiksema sissetulekuga isikute/ riikide
suunas' (näit sõidukid, aga ka elektroonika),
'viimane tarbija' nautib toote tarbimisväärtust
kõige vähem, kuid temale langevad kulud!
Tootjal/valmistajal puudub 'saastja maksab' kitsa
rakenduse korral motiiv muuta tooteid
keskkonnaohutumaks ja lihtsamini töödeldavaks sh
materjalina ringussevõetavaks see on VÕÕRAS
MURE!
3
Laiendatud Tootja vastutus

• OECD defineerib laiendatud tootja vastutuse
  (ingl. Extended Producer Resposibility - EPR) kui
  (keskkonna)poliitika käsitluse, milles tootja
  kas füüsiline ja/või finatsiline vastutus tootele
  laieneb toote tarbimisjärgsele elukaare osale.
•  Tootja vastutusel on kaks peamist eesmärki
• 1) vastutuse suunamine toote valmistamis-jaotus
  ketti mööda ülesvoolu, nii et see ei langeks
  toote viimasele omanikule ja ka mitte
  avalikule sektorile
• 2) suunata tootjaid toodete kavandamisel mõtlema
  toodetest tekkinud jäätmete keskkonnaalastele
  küsimustele (ökodisain jms)?
• Üldisem kogemus Jäätmete suunamisel eemale
  prügilatelt e TAASKASUTUSE edendamisel kitsamalt,
  on lihtsamaid ja efektiivsemaid vahendeid....

4
EL Jäätmedirektiiv Artikkel 15 Saastaja
maksab ja Tootjavastutuse põhimõte
Vastavalt "saastaja maksab" põhimõttele, peab
jäätmete käitlemiskulud kandma - jäätmete
omanik, kes annab jäätmed üle jäätmete kogumist
teostavale või artiklis 9 nimetatud (luba
omavavale) ettevõttele, ja/või - jäätmete
eelmised omanikud või tootja, kelle toodangust
jäätmed on tekkinud. Seega EL Jäätmete
Raamdirektiiv viitab ja loob võimaluse sisuliseks
Tootja vastutuse põhimõtte rakendamiseks, kuid
ei rakenda seda detailselt ja kohustulikult
5
Laiendatud Tootja vastutus EL praktika ja
Direktiivide nõuded
Esmane laiem rakendus 1991 a. Saksamaa
Pakendimäärus, sätestas esmakordselt selgelt
'Tootja vastutuse' põhimõtte kohustuslikuna Selle
'ajendil' koostatud EL Pakendidirektiiv
94/62/EMÜ käsitleb 'tootja vastutust' ühe
valikuna, kuid ei tee seda LR-le kohustulikuks
6
Laiendatud Tootja vastutuse põhimõtte
rakendamisest
Praktilised küsimused Tootjavastutuse põhimõte
seab rakendamisel mitmeid valikuid -
laiem-kitsam 'tootja' mõiste ? (st kas kohustus
tagasivõtul on ka turustajatel, kes ei ole
valmistajad-maaletoojad) - kas individuaalselt
või kollektiivselt? - kas jäätme suhtes
'füüsiline' või ainult finantsiline vastutus? -
kas 'täielik kulude katmine' või osaline (näit
Pakendijäätmete osas) ? - turuletoomisel
'garantiid ette' või mitte jne ? -
Organisatsioonide puhul nende 'mittetulundulik
iseloom' või siiski 'tavaline äritegevus'?
7
Pakendialane seadusandlik raamistik (1)?
EL Pakendidirektiiv 94/62/EÜ EL direktiivid
1994. a pakendidirektiivi muutmiseks 2004/12/EÜ
ja 2005/20/EÜ Euroopa Komisjoni 22.03.2005
otsus 2005/270/EÜ, millega vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ
pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse
andmebaasisüsteemi vormid Eesti Pakendiseadus
2004 Pakendiaktsiisi seadus 1997 Üleriigiline
jäätmekava 2002 Jäätmeseadus 2004 Maakondade
jäätmekavad (kinnitatud keskkonnaministri
käskkirjaga nr 212, 22.02.2006)?
8
Pakendialane seadusandlik raamistik (2)?

• Seaduste alamaktid
• Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 1997. a. määrus
  nr. 211
• riikliku pakendiregistri kohta
• alkoholipakendi osas 1. detsembriks 1997. a.
• karastusjoogi pakendi osas 1. aprilliks 1998. a.
• muu pakendi osas 1. aprilliks 1999. a.
• Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004 määrusega
  nr. 346 muudeti riikliku pakendiregistri
  põhimäärust ja vorme.
• Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määrus nr 19
• Pakendi tagatisraha suurus (RTL, 05.04.2005,
  37, 523)?
• Keskkonnaministri 15. aprilli 2005. a määrus
  nr 24
• Pakendi tagatisraha suuruse märgid (RTL,
  26.04.2005, 45, 622)?

9
Pakendialane seadusandlik raamistik (3)?
Pakendi aktsiisideklaratsiooni vorm
(Rahandusministri 03.03.2005 määrus nr 22, RTL,
15.03.2005, 29, 402 Rahandusministri 3. märtsi
2005. a määrus nr 23 Karastusjookide
nomenklatuur vastavalt EÜ Nõukogu
määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja
statistikanomenklatuuri ning ühise
tollitariifistiku kohta (RTL, 15.03.2005, 29,
403)? Keskkonnaministri määrus nr. 63,
12.10.2005 Pakendimaterjali määramise kord
(RTL, 25.10.2005, 106, 1627)?  Keskkonnaministri
määrus nr 66, 03,11,2005 Pakendi taaskasutamise
määra arvutamise ja pakendi massi määramise kord
(RTL, 7.11.2005, 112, 1719)? Kõik Eesti
jäätmealased õigusaktid on Keskkonnaministeeriumi
koduleheküljel http//www.envir.ee/1002
10
Pakendialane seadusandlik raamistik (4)?

• Pakendistandardid
• EN 134272004 Pakend nn. katusstandard
• EN 134282004 Pakend - vältimine
• EN134292004 Pakend - korduskasutus
• EN 13430.2004 Pakend - materjali ringlussevõtt
• EN 134312004 Pakend energiakasutus
• EVS EN 134322000 Pakend orgaaniline
  taaskasutamine (kompostimine)?
• ülevõtt tõlkemeetodil

11
Pakendi mõiste
Pakendi mõiste on sätestatud EL
pakendidirektiivi kohaselt Pakendiseaduses
Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode,
mida kasutatakse kauba, toormest kuni
valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks,
käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks
kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks
loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad
ühekorratooted.  Pakend on maiustusekarp,
CD-karpi ümbritsev kile, müügikohas täitmiseks
mõeldud pakend, nt paber- või plastkandekotid,
ühekorrataldrikud ja -topsid, õhuke nakkekile,
võileivakotid, alumiiniumfoolium, toote küljes
rippuvad või tootele kinnitatud etiketid. Pakend
on ka pakendi osa, nagu ripsmetušihari, mis on
ühtlasi pakendi kork, pakendile kinnitatud
kleebised, kinnitusklambrid, plastümbrised,
pesuainedoseerija, kui see on ka anuma kork
jms. Pakend ei ole tööriistakast, teekotid,
juustu ümbritsev vahakile, vorsti ümbritsev kile,
ühekorrasöögiriistad.   Seega on
kiirtoitlustuskohas kasutatavad papptaldrikud ja
topsid pakend, lusikad, noad ja kahvlid aga ei
kuulu pakendi hulka.
12
Pakendi liigid

• Pakendid liigitatakse otstarbe järgi
• Veopakend - mõeldud teatud arvu kaubaühikute või
  rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et
  vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei
  kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja
  õhuveokonteinerid
• Rühmapakend- mõeldud teatud hulga müügiühikute
  rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas
  pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või
  tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba
  käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks
  või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on
  võimalik eemaldada toote omadusi muutmata
• Müügipakend - lõppkasutajale või tarbijale
  müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa
  

13
Pakendi liigid- ja materjalid
Pakendimaterjali liigid pakendiseaduse järgi on
klaas, plast, paber ja kartong, metall, puit, muu
materjal. Kihiline kartong (nt kihilisest
kartongist joogipakend) arvatakse paberi ja
kartongi hulka. Muu materjalina tuleb liigitada
pakendimaterjalid, mida eespool esitatud loetelus
pole välja toodud (nt tekstiil) või pakend
koosneb mitmest materjalist ja valdavat materjali
ei ole võimalik eraldada (näit. kihilised
pakendid). Pakendeid liigitatakse ka sõltuvalt
taaskasutuskordadest. Korduskasutuspakend on
mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi
jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu
käiku või ringi, sõltuvalt pakendi
kasutusotstarbest, -võimalusest ja
-kõlblikkusest. Korduskasutuspakendi hulka võib
arvata nt klaasist korduskasutuspudelid,
korduskasutuses olevad kaubaalused, metallvaadid
jms. Ühekorrapakend on mõeldud üksnes
ühekordseks kasutamiseks. Ühekorrapakend (nt
plastpudel, kilekott jms) muutub pärast
kasutamist jäätmeks.
14
Pakendiseaduse (2004) kohaselt tuleb
Alates 2004. aasta 1. maist üleriigiliselt
taaskasutada pakendijäätmete kogumassist
vähemalt 50, ringlussevõtuna pakendijäätmete
kogumassist vähemalt 25 ja eraldi iga
pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15
aastas. - Alates 2010. aasta 31. detsembrist
taaskasutada pakendijäätmete kogumassist
vähemalt 60, ringlussevõtuna pakendijäätmete
kogumassist vähemalt 45, eraldi igast
pakendimaterjali liigist vähemalt 15
. Pakendijäätmete taaskasutamine toimub
pakendijäätmete ringlussevõtuna või
energiakasutusena. Pakendijäätmete
taaskasutamise eest vastutab pakendiettevõtja. Pak
endiettevõtja on isik, kes majandus- või
kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse
või müüb pakendatud kaupa
15
Jäätmete taaskasutamine
Jäätmete taaskasutamise viisid - otseses
ringluses (korduskasutamine) -  
materjaliringluses näit. klaas klaasimurruna
Järvakandi klaasitehases või väljaspool Eestit
(roheline klaas), plast- üks suuremaid
taaskasutajaid Eestis Plastitehase AS, näit. PET
pudelid purustatakse helvesteks, tehakse
plastgraanuleid, mis läheb kasutusele uute
toodete valmistamiseks võib kasutada ka
ehitusdetailides, ehitusmaterjalide (katusekivid)
tootmises, jne. Igal juhul ei tohi plaste
põletada kodustes tingimustes vanapaber ja papp,
sh kihiline kartong piima ja mahla jaoks
põhiliselt väljavedu Eestist Metall
vanametallina Eestist väljavedu -       
bioloogilistes protsessides (kompostimine) -     
   energia tootmiseks (immutamata puit
tahkekütuse katlamajades, muude pakendite jaoks
sobivad temperatuurid Kunda Nordic
Tsemendis) Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine
- ladestamine prügilatesse on viimane võimalus ja
see ei ole taaskasutamine
16
Pakendijäätmete taaskasutamise määra arvutamine
(1)?
Pakendijäätmete taaskasutamise määr arvutatakse
pakendiseaduse -s 7 sätestatud viisil aasta
jooksul taaskasutatud pakendijäätmete ning sama
aja jooksul Eestis turule lastud kaubaga seotud
pakendi suhtarvuna, väljendatuna
massiprotsentides, sõltumata sellest, kas pakend
on täidetud Eestis, toodud Eestisse koos kaubaga
teisest EL liikmesriigist või imporditud. Pakendi
seaduse tähenduses ei arvestata taaskasutamise
määra arvutamisel turule lastud kauba pakendi
massi hulka korduskasutus- ehk uuesti täidetavat
pakendit, nii kaua kui see on veel sobiv kauba
pakendamiseks. Neid pakendeid käsitletakse
pakendijäätmetena, kui nad kõrvaldatakse
kasutusaja möödudes. Ei arvestata ka pakendit,
mis viiakse Eestist koos kaubaga
välja. Pakendijäätmed on mis tahes pakend või
pakendimaterjal, mis muutub jäätmeteks
jäätmeseaduse -de 1 ja 2 tähenduses pärast
pakendi kasutamist kauba pakendamisel,
kaitsmisel, käsitsemisel, kättetoimetamisel ja
esitlemisel. Pakendijäätmete alla ei kuulu
tootmisjäägid.
17
Pakendi taaskasutamise määra arvutamine (2)?
Taaskasutamise määr arvutatakse kehtiva seaduse
kohaselt ettevõtte kohta summaarselt ja see
peab olema vähemalt 50 materjalide summaarse
ringlussevõtu (materjali kasutuse) kohta, peab
olema vähemalt 25 eraldi iga pakendimaterjali
liigi ringlussevõtu kohta, peab olema iga
materjali liigi osas vähemalt 15 . Valem V
veopakend, tonni (näit. katkiläinud
euroalused)? R rühmapakend, tonni M
müügipakend, tonni Vt taaskasutatud
veopakend, tonni Rt taaskasutatud
rühmapakend, tonni Mt taaskasutatud
müügipakend, tonni Vt Rt Mt
Taaskasutamise määr ---------------------------
x 100 V R M
18
Pakendi taaskasutamise määra arvutamine (3)?

• Taaskasutatud pakendi määra hulka arvatakse
• Eesti ettevõtetes teisese toormena kasutatud või
  energiakasutusena kasutatavad pakendijäätmed
• teise EL liikmesriiki taaskasutamiseks
  toimetatud pakendijäätmed
• ühendusest eksporditud pakendijäätmed
  arvestatakse taaskasutatuks siis kui on kindel
  tõendus, et taaskasutamine leidis aset
  tingimustel, mis on üldiselt samaväärsed nendega,
  mis on ühenduse asjaomase õigusaktiga ette
  nähtud
• kui pakendimaterjali taaskasutamisel
  rakendatakse mitut taaskasutamise viisi, siis eri
  viisil taaskasutatud pakendi massid
  summeeritakse.
• Pakendijäätmete üle piiri viimine peab olema
  kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega
  (EÜ) nr 1013/2006 (hakkas kehtima 12. juulist
  2007). See määrus reguleerib jäätmete
  riikidevahelist vedu ja on otsekohaldatav
  kõikidele liikmesriikidele.

19
Pakendi taaskasutamise määra arvutamine (4)?

• Näide
• kvartali jooksul lasti turule kaupa papist
  pakendis pakendi massiga 1000 kg. Sellest
  pakendist tekkinud jäätmetest saadeti
  taaskasutamiseks Leedus asuvasse paberitehasesse
  300 kg (seaduse mõistes materjali ringlussevõtt)
  ning 100 kg määrdunud papijäätmeid põletati
  Eestis tahkekütuse katlamajas (seaduse mõistes
  energiakasutus).
• Seega on papp-pakendit taaskasutatud
• 300100
• --------------- x 100 40
• 1000

20
Pakendijäätmete taaskasutamise määra arvutamine
kohustuste üleandmisel taaskasutusorganisatsioonil
e
Kui pakendiettevõtja on Pakendiseaduse 16
lõike 2 alusel oma kohustused üle andnud
taaskasutusorganisatsioonile, siis arvutatakse
pakendijäätmete taaskasutamise määr
taaskasutusorganisatsiooni poolt korraldamisel
taaskasutatud pakendijäätmete kogumassi ning
kohustused üle andnud pakendiettevõtjate poolt
Eestis turule lastud pakendi summaarse massi
suhtarvuna, väljendatuna massiprotsentides Näide
taaskasutusorganisatsioonile on oma kohustused
üle andnud 200 pakendiettevõtjat. Nende
ettevõtjate poolt kokku lasti aastas turule kaupa
(ilma alkoholi ja karastusjookideta) plastist
müügipakendis pakendi massiga 15 000 kg.
Taaskasutusorganisatsioon korraldas plastist
müügipakendi kogumise ja taaskasutamise
kogumassiga 2250 kg. Taaskasutusorganisatsiooni
poolt on taaskasutatud pakendit
2250 ------------ x 100 15 15000
21
Põhinõuded pakendite- ja pakendijäätmete
kogumisel- ja käitlemisel
- Täielik tootja vastutuse põhimõte - Erinevad
lahendused lahjade alkohoolsete jookide ja
karastusjookide pakenditele (tagatisraha) ja
muule müügipakendile Tagasivõtmise
kohustus Kauba turustaja on kohustatud tarbijalt
tasuta tagasi võtma kauba müügipakendid ja
pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus
läheduses. Turustajad võivad selle kohustuse üle
anda (muu, kui tagatisraha pakendi osas) liitudes
nn taaskasutusorganisatsiooniga, kes peab tagama
pakendi ja pakendijäätmete regulaarse kogumise
tarbijatelt ja taaskasutamise või
kõrvaldamise. Tagatisraha Tagastuspakendile
määratakse tagatisraha ehk pant, mis on ühe
pakendatud kaubaühiku hinnale lisatud pakendit
väärtustav tasu ühe pakendi eest ning tarbija
saab selle tagasi, kui tagastab pakendi kauba
üleandmiskohta või selleks määratud
vastuvõtupunkti. Tagatisrahaga maksustatud
pakendil peab olema vastav märgistus. Pakendiaktsi
is  
22
Pakendiseadusest tulenevad kohustused ja
võimalused
Pakendiettevõtjatel on kohustus tarbijatelt ja
lõppkasutajatelt (elanikkond ja ettevõtted) nende
poolt tarbitud kaupade pakend ja pakendijäätmed
tasuta tagasi võtta. Selleks peavad tarbijad ja
lõppkasutajad tekkinud pakendijäätmed muudest
jäätmetest eraldi sortima ja vastavatesse
kogumissüsteemidesse tooma. Seega sõltub kogu
pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi
toimimine tarbijate teadlikkusest ning nende
osalemise aktiivsusest. Juunis 2005 tehtud
pakendiseaduse muutusega on tiheasustusalal
paiknevad müügikohad, mille müügipind on alla 20
m2, vabastatud tagatisrahaga pakendi
vastuvõtmisest. Kohalik omavalitsus
Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse
korraldamisel on oluline roll kohalikul
omavalitsusel, kes peab koordineerima ja
kavandama pakendijäätmete liigiti kogumist oma
haldusterritooriumil, määrates kindlaks pakendi
ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestama
need oma jäätmehoolduseeskirjas.
23
Tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse täitmise
võimalused
Pakendiettevõtjal on selleks kaks võimalust 1)
koguda oma pakendeid ja pakendijäätmeid ise 2)
anda oma kohustused üle taaskasutusorganisatsiooni
le Teiste riikide kogemusi arvestades on enamik
pakendiettevõtjaid oma pakendi ja pakendijäätmete
tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse üle andnud
taaskasutusorganisatsioonile, kes sellega seotud
tegevust nende eest korraldab. Pakendiseaduse
reaalseks täitmiseks vajalikud vähemalt kaks
taaskasutusorganistaiooni - tagatisraha
organisatsioon (joogitootjad, kaubandus)? - Nn.
multimaterjali- v. materjalipõhised
organisatsioon(id) (eelkõige suuremad
pakendiettevõtjad)?
24
Pakendiorganisatsioonidele esitatavad põhinõuded
Taaskasutusorganisatsioon ei tohi seada
eesmärgiks tulu teenimist oma liikmetele või
osanikele (äriühinguna asutatud
taaskasutusorganisatsioon peab oma kasumi
reinvesteerima oma tegevusse ning ei tohi seda
jaotada oma liikmetele, osanikele või
aktsionäridele). Organisatsiooni asutajaks
saavad olla ainult pakendiettevõtjad või
juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või
aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taolise
organisatsiooni liikmed või omanikud ei saa olla
näiteks jäätmekäitlejad. Kõigil
pakendiettevõtetel peab olema vaba juurdepääs
taaskasutusorganisatsiooni teenustele.
25
Akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonid
- Üldine tagasivõtu kohustus ja ka tagatisraha
jõustusid 1.05.2005 Praeguseks on akrediteeritud
3 organisatsiooni 1) Eesti Taaskasutusorganisatsi
oon (ETO) nn. multimaterjali organisatsioonina
Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn, Tel 640 32
40, e-mail eto_at_eto.ee ETO hakkab kasutama
ametlikult nn. Rohelise Punkti kaubamärki 2)
MTÜ Eesti Pakendiringlus Vana-Narva mnt. 26,
74114 Maardu Tel [phone] Fax 637
9458 info_at_pakendiringlus.ee 3) Tagatisraha
organisatsioon Eesti Pandipakend (EPP)
akrediteeritud 11.03.2005 Nuudi tee
20 Uusküla 74114 Jõelähtme vald, Harjumaa tel.
6850 010 faks 6850 024 E-maileestipandipakend_at_e
estipandipakend.ee
26
Rakendusprobleemid Pakendi alal

• - kogumisvõrgustik ebapiisav, pandiga pakendi
  alal ca 1200 vastuvõtukohta(neist ca 200
  automaati)?
• Konteinerkogumine 'üleriigiline'... aga paljudes
  kohtades TERAVALT ebapiisav (kuigi toimib
  Piirissaares ja Ruhnus!)?
• - AVALIKKUSE TEAVITAMINE 'sügavas puudes', seda
  eriti konteinerkogumissüsteemide osas
• - Järelevalve tegelikult turule toodud pakendi
  kogused, tagasivõtukohustus, taaskasutus jms.

27
TOOTJA VASTUTUS ORGANISATSIOONID Kes raha ja
vastutust kontrollivad?

• Liikmed/osanikud v kliendid
• Pakendi alal
• Eesti Pandipakend OÜ osanikeks neli MTÜ-d,
  nende liikmetena 'suur osa' Eesti joogitootjaid,
  jookide maaletoojaid ja kaubandusettevõtteid
  seega 'laia ja eri huvidega kontrollimehhanism'
  (võrdluskohana Skandinaavia tagatisraha org-d)?
• MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) MTÜ-l
  on 16 liiget ja ca 800 klienti, liikmete vastutus
  Org-i vastutusest on ca 30
• MTÜ Eesti Pakendiringlus MTÜ-l on teadaolevalt
  KOLM liiget ja ca 1400 klienti, liikmete vastutus
  on hinnanguliselt ca 3 Organisatsiooni
  koguvastutusest....

28
TOOTJA VASTUTUS ORGANISATSIONID Palju raha või
siiski hoopis vastutust?

• Hinnangulised 'käibed 2007' jäätmed ja raha
• Pakendi alal - kogu pakendijäätmete mass ca 140
  tuh. t/a
• Eesti Pandipakend OÜ summarne ca 250 Mkr,
  sellest ca 190 tagatisraha 'sisse-välja'
• MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ca 35
  Mkr
• MTÜ Eesti Pakendiringlus - ca 75 Mkr
• --------------------------------------
• Kahe konteinerkogumisüsteemi käive ca 110 Mkr
  kui suur on lisakulu dubleeritud
  kogumislogistikast 10-20 Mkr/a?
• Elektroonikaromude alal hinnanguline teke 7-9
  tuh t/a
• MTÜ EES-Ringlus ca 15 Mkr
• MTÜ Elektroonikaromu- ca 2 Mkr
• SIA Eko-Gaisma - ?
• Rehvid - hinnanguline teke ca 8 tuh t/a
• MTÜ Eesti Rehviliit ca 5 Mkr

29
Pakendiettevõtjate kohustused (1)?

30
Pakendiettevõtjate kohustused (2)?

31
Pakendiaktsiiisi määrad ja taaskautuse kulud
tootjatele Pakendaktsiis makstakse pakendkoguse
pealt, mis jääb kohustuliku ja reaalselt
saavutatud taaskasutuse taseme vahele, juhul kui
kohustust ei täidetud

32
Pakendi taaskasutuse tasud TOOTJATELE Kas
tagatisrahasüsteem on tootjatele kallim
konteinerkogumisest või mitte?

33
Ohtlike ainete pakendid (1)?

• Õigusaktid Jäätmeseadus 2004
• Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete
  nimistu1Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a
  määrus nr 102
• Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord
  1Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus
  nr 103
• Jäätmeseadus sätestab mõisted, sh jäätmed,
  ohtlikud jäätmed, tavajäätmed
• Ohtlikud on jäätmed, mis vähemalt ühe seaduse
  -s 8 nimetatud kahjuliku omaduse võivad olla
  ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale
• -s 8 antud kahjuliku toime loetelus on 15
  nimetust nagu plahvatusohtlikkus, tuleohtlikkus,
  sööbivus, mürgiste või väga mürgiste gaaside
  eraldumine, ökotoksilisus jne.

34
Ohtlike ainete pakendid (2)?
Ohtlike ainete pakendid kuuluvad samuti
pakendiseaduse valdkonda ning neile kehtivad kõik
pakendiseaduses sätestatud nõuded. Pakendiettevõt
ja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja
tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldanud tühja
pakendi ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused.
Samas on selge, et pakendiettevõtja ei pea võtma
tagasi neid pakendeid, mis sisaldavad veel
ohtlikke jäätmeid (näit värve, lakke jm) ja mida
tarbija või lõppkasutaja püüab tagasi sokutada
pakendijäätmete nime all. Kas tühjaks tehtud
kemikaalipakendeid saab lugeda ohtlikeks või
tavajäätmeteks, see tuleks määratleda Vabariigi
Valitsuse määruse alusel. Nende pakendite
käitlemine, mis jäävad ohtlikeks jäätmeteks ka
pärast tühjendamist, peab toimuma ohtlike
jäätmete käitlussüsteemi kaudu või
pakendiettevõtja leiab ise lahenduse käitlemiseks
ja taaskasutamiseks.
35
Pakendiseaduse rikkumisega kaasnev vastutus
Pakendiettevõtjale pakendiseaduses pandud
kohustuste täitmist kontrollivad
Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet,
Tervisekaitseinspektsioon ning Veterinaar- ja
Toiduamet, valla- ja linnavalitsused Pakendi
valmistamise ja kasutamise nõuete täitmata
jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut e. 50 000 kr Pakendi raskmetallide
sisalduse piirangute eiramise eest karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut e. 50 000
kr Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse
täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga
kuni 300 trahviühikut e. 50 000 kr. Pakendi ja
pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata
jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut e. 50 000 kr Nõuetekohase
märgistuseta pakendis kauba müügi eest
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut
e. 50 000 kr Pakendi kohta andmete esitamata
jätmise või valeandmete esitamise eest
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
36
Riiklik pakendiregister - volitatud töötleja on
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

• Pakendiregistri andmed tuleb esitada Info- ja
  Tehnokeskusele iga aasta 15. veebruariks eelmise
  kalendriaasta kohta.
• Aadress Mustamäe tee 33
• 10616 Tallinn
• tel. [phone] Anneli Averin
• Pakendiregister koosneb järgmistest vormidest
• Ettevõtja andmed
• Tühja pakendi tootmine, sisse- ja väljavedu
• Kauba pakendamine, pakendatud kauba pakendi sisse
  ja väljavedu
• Pakendijäätmete käitlemine
• Pakendijäätmete sisse- ja väljavedu
• https//www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id823292

37
Riiklik pakendiregister - Aruandjad

• pakendiettevõtjad, kes pakendavad kaupa, veavad
  sisse või välja pakendatud kaupa
• pakendi tootjad, tühja pakendi sisse- ja
  väljavedajad
• pakendijäätmekäitlejad.
• Tulevikus ainult pakendiettevõtjad, kes lasevad
  turule pakendatud kaupa.

38
Riiklik pakendiregister - Aruandlus

• Aruandmise kord
• 1 kord aastas 15.veebruar, eelneva
  kalendriaasta kohta.
• määrusega kinnitatud vormidel
• Saadaval ka www.keskkonnainfo.ee viidete
  jäätmed, aruandevormid, pakendiregistri
  vormid all.
• paberkandjal või digitaalallkirjastatult
  e-kirjaga.
• Arenduskeskkond hetkel veel KLIS, tulevikus
  PROTO.
• Esitatud andmed ei ole ettevõtete lõikes
  avalikud avalikud on koondid.

39
Pakendiregistri areng
40
EL-le pakendiaruande koondi koostamist takistavad
probleemid jäätmearuandluses
Pakendijäätmete kajastamine märgitakse 15-koodi
asemel 20- vms koodiga! Metallpakedijäätmete
kajastamine taaskasutamine arvatavasti suurem kui
aruandes kajastub metalltünnid tuleb 15-koodi all
näidata! Puitaluste kajastamine
41
Jäätmearuande määruses plaanitavad muudatused
Komposiitmaterjali ja ohtlike ainetega saastunud
pakendi puhul täpsustada põhimaterjali. Segapakend
i puhul täpsustada koostist. Tulevikus tuleb
sisse viia ka muudatus täpsustamaks eksporti
läinud pakendijäätmete taaskasutamisviisi.
42
Jäätmearuande määruses plaanitavad muudatused
43
(No Transcript)
44
(No Transcript)
45
(No Transcript)
46
Pakendiaktsiis taskasutamise määr

• Pakendi taaskasutamise määra arvutamine
  pakendiaktsiisi seaduse tähenduses
• Valem M müügipakend, kaasa arvatud
  korduskasutuspakend, tonni
• Mt taaskasutatud müügipakend, kaasa arvatud
  korduskasutuspakend, tonni
• Mt
• Taaskasutamise määr ---------- x 100
• M
• Täieliku aktsiisivabastuse saamiseks peab
  taaskasutamise määr olema
• Klaasist, plastist, kartongist või muust
  materjalist alkoholi ja karastusjoogi pakendi
  osas vähemalt 65 - 2007.aastal, vähemalt 70 -
  2008. aastal
• metallist joogipakendi osas vähemalt 40
• muu müügipakendi osas igast pakendimaterjali
  liigist vähemalt 15 .

47
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ
20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete
kohta
Sätestas pakendijäätmete taaskasutamise
sihtarvud 30. juuniks 2001 taaskasutada
pakendijäätmete kogumassist 50 60
ringlussevõtuna pakendijäätmete kogumassist 25
45 igast pakendimaterjali liigist vähemalt
15 . Liikmesriigid peavad lülitama
jäätmekavadesse peatüki, mis käsitleb pakendeid
ja pakendijäätmeid, sealhulgas meetmeid
direktiivi eesmärkide saavutamiseks.
48
Direktiiv 2004/12/EÜ 11. veebruarist 2004
pakendidirektiivi 94/62/EÜ täiendamiseks
Kehtestab järgmised pakendijäätmete
taaskasutamise sihtarvud 31. detsembriks 2008
taaskasutada pakendijäätmete kogumassist
vähemalt 60 ringlussevõtuna pakendijäätmete
kogumassist 55 80 ja ringlussevõtt
pakendimaterjalide kaupa -         klaas
vähemalt 60 -         paber ja papp vähemalt
60 -         metall vähemalt 50 -        
plast 22,5 , millest peab saama uuesti
plasti -         puit 15 . Leevendused
Kreekale, Iirimaale ja Portugalile taaskasutamise
sihtarvude saavutamiseks 31.12.2011 Eesti
taotles samasuguseid leevendusi tähtajaga 31.
detsember 2012 ja sai need direktiiviga
2005/20/EÜ.
49
Küsitlus Pakendijäätmetega ümberkäimine
elanikkonnas Turu-uuringute AS September 2007
- Kokkuvõte - Üle poole elanikkonda (53) viib
endiselt pakendid koos muude jäätmetega olmeprügi
konteinerisse. Põhjuseks on ebaselgus, kus
konteinerid asuvad ja mida viia tuleb - kõige
probleemsem piirkond on Ida-Virumaa, kus ca 80
elanikest ei sorteeri mingeid jäätmeid - vaid 23
elanikest (aasta tagasi 17 ) viib pakendid
sorteeritult spetsiaalsetesse konteineritesse -
rohkem ja selgemat teavet soovitakse eriti
Tallinnas ja mitte-eestlaste seas -
kogumispunkte peaks rohkem olema eelkõige
väikelinnade vastajate arvates - konteinerite
toomist kodule lähemale soovib 36 - maal
põletatakse endiselt suur osa jäätmetest,
jäätmeid põletab kokku 10 küsitletutetst, maal
kuni 30 .
50
Muudatused pakendiseaduses ja pakendiaktsiisi
seaduses 2008
51
Mõisted pakendiseaduses
- pakendi mõistele lisati 3 kriteeriumi, mille
abil on võimalik määratleda toodet pakendina
(pakendidirektiivi 2004/12/EÜ lisas 1 on toodud
illustreerivad näited) - mitmeid olemasolevaid
mõisteid täpsustati, kuid need ei toonud kaasa
põhimõttelisi muudatusi (nt pakendijäätmed,
pakendi ja pakendijäätmete vältimine jne) -
uued mõisted on pakendatud kauba turule
laskmine (oma kauba või sisseveetud pakendatud
kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine
Eestis) taaskasutusorganisatsioon.
52
Pakendiettevõtjate kohustused
Alates 31. maist 2008 hakkasid kehtima
täpsustatud kohustused pakendiettevõtjate, kes ei
ole oma pakendite kogumise ja taaskasutamise
kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile
(pakendimass lt 5 t/a) - oma kauba
pakendijäätmete kogumise korraldamine igas oma
kauba müügikohas - tarbijate informeerimine
võimalusest tagastada pakendijäätmed
müügikohta - arvestuse pidamine oma kauba
pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise osas
iga müügikoha kohta eraldi - järelevalve
õigusega isiku nõudmisel tuleb esitada järgmised
andmed turule lastava kauba pakendist
tekkivate jäätmete mass iga pakendimaterjali
liigi kaupa müügikohtade loetelu
andmed pakendijäätmete kogumise korraldamise
kohta igas müügikohas, sealhulgas
kogumiskohtade asukohad andmed kogutud
pakendijäätmete taaskasutamise kohta,
sealhulgas taaskasutava ettevõttega sõlmitud
lepingud.
53
Uued ülesanded taaskasutusorganisatsioonidel (1)?
- keskkonnaministrile igal aastal kirjaliku
ülevaate esitamine oma eelmise kalendriaasta
tegevusest. Ülevaate ja majandusaasta aruande
kättesaadavaks tegemine taaskasutusorganisatsiooni
veebilehel - avalikkuse ja tarbijate
teavitamine pakendi ja pakendijäätmete
tagastamise korrast ja nõuetest. Teavitusele
tehtavad kulutused vähemalt 1 kalendriaasta
käibest (välja arvatud tagatisraha)
54
Uued ülesanded taaskasutusorganisatsioonidel (2)?
alates 1. jaanuarist 2009 peab tagatisrahata
pakendi jäätmete kogumisel taaskasutusorganisatsio
on tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks
järgmine 1) kui tiheasustusega alal on
asustustihedus  rohkem kui 1000 elanikku ühel
ruutkilomeetril vähemalt üks kogumiskoht
jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses 2) kui
tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui
500 elanikku ühel ruutkilomeetril vähemalt üks
kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri
raadiuses 3) kui asustustihedus on alla 500
elaniku ühel ruutkilomeetril kohaliku
omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates,
arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku
kohta. - asukoht, konteinerite arv ja maht iga
kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus
lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja
kohaliku omavalitsuse organi vahel. -
pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende
tekkekohal kogumisena. Sel juhul võib kohaliku
omavalitsuse organi nõusolekul vähendada
pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning
kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu.
55
Muudatused tagatisrahaga pakendite kogumisel
- kohustuslik tagatisraha lisandus siidri ja
perry pakendile - kui müügikoha suurus on 200
ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, siis peab
tagatisrahaga pakendi tagasivõtt olema
korraldatud müügikohas või selle teenindusmaal
müügikoha kauplemisajal. - kui müügikoha suurus
on alla 200 ruutmeetri, siis võib tagatisrahaga
pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool
müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha
kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse
organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et
alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku
ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi
tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse
territooriumil paiknevates asulates.
56
Muud olulised muudatused pakendiseaduses
- tagatisrahaga pakendile ei pea kandma
tagatisraha suuruse märki vaid ainult tagatisraha
märgi (nt A ja B) - pakendijäätmete kogumisest,
taaskasutamisest ja pakendiregistrile andmete
esitamisest on vabastatud ettevõtjad, kes lasevad
turule kaupa plastist pakendis, mille mass on
alla 10 kg aastas, ja muust materjalist pakendis,
mille mass on alla 20 kg aastas (jõustus
31.05.2008) - täpsustati erinevate osapoolte
järelevalve kohustusi (Keskkonnainspektsioon,
Maksu- ja Tolliamet Valla- ja linnavalitsus)? -
õigus teha ettekirjutusi pakendiseaduse nõuete
mittetäitmise eest ning rakendada sunniraha kuni
500 000 krooni.
57
Muudatused andmete pakendiregistrisse esitamisel
- andmeid ei pea esitama pakendi tootjad, tühja
pakendi sisse- ja väljavedajad,
pakendijäätmekäitlejad ja pakendatud kaupade
müüjad - pakendiregistrile peavad andmeid
esitama pakendiettevõtjad, kes lasevad turule
pakendatud kaupa (esmakordselt kättesaadavaks
tegemine) ja ei ole oma kohustusi üle andnud
taaskasutusorganisatsioonile
taaskasutusorganisatsioonid -
pakendiregistrisse kandmiseks peavad andmed olema
audiitori poolt kontrollitud.
58
Uued taaskasutamise sihtarvud
- alates 1. jaanuarist 2009 tuleb pakendijäätmeid
taaskasutada järgmiselt 1) pakendijäätmete
kogumassist vähemalt 60 protsenti
kalendriaastas 2) pakendijäätmete kogumassist
ringlussevõetuna vähemalt 55 ja mitte rohkem kui
80 protsenti kalendriaastas - pakendiettevõtja
peab alates 1. jaanuarist 2009 taaskasutama
pakendimaterjali liike kalendriaastas vähemalt
järgmises ulatuses 1) 70 protsenti
klaasijäätmete kogumassist ringlussevõetuna 2) 70
 protsenti paberi- ja kartongijäätmete
kogumassist, kusjuures 60 protsenti kogumassist
ringlussevõetuna 3) 60 protsenti metallijäätmete
kogumassist ringlussevõetuna 4) 55 protsenti
plastijäätmete kogumassist, kusjuures 45
protsenti plastijäätmete kogumassist
ringlussevõetuna ja 22,5 protsenti plastijäätmete
kogumassist uuesti plastiks töödelduna 5) 45 prot
senti puidujäätmete kogumassist, kusjuures 20
protsenti kogumassist ringlussevõetuna.
59
Muudatused pakendiaktsiisi seaduses

• - pakendiaktsiisist vabastuse saamiseks alates 1.
  jaanuarist 2009 tuleb pakendijäätmeid
  taaskasutada pakendiseaduses sätestatud määral (
  36)
• - kaob vajadus teha vahet müügi-, rühma- ja
  veopakendi vahel
• - tõsteti joogipakendite aktsiisivabastuse
  määrasid, mille kohaselt peab tagatisrahaga
  pakendit alates 1. jaanuarist 2012 taaskasutama
  vähemalt 85 ja metallist joogipakendit alates 1.
  jaanuarist 2010 taaskasutama vähemalt 50
• pakendiaktsiisi ei rakendata Eestis turule
  lastud kauba, teisest liikmesriigist soetatud ja
  imporditud kauba plastist pakend massiga alla 2,5
  kilogrammi kvartalis ja kauba muust materjalist
  pakend massiga alla 5 kilogrammi kvartalis.

60
Tänan tähelepanu eest !