L

1
Märgistatud lõhelaste taaspüükide andmete
analüüsi tulemused Eestis Herki Tuus, Kunnar
Klaas, Tiit Paaver Eesti Maaülikooli, Põlula
Kalakasvatuskeskuse, Eesti Keskkonnaministeeriumi
koostöös
2

• Läänemere lõhelased sooritavad ulatuslikke
  rändeid. Eesti vetesse satub teiste riikide
  poolt asustatud kalu ja vastupidi meie kalu
  püütakse teistes riikides.

3
Kasvatatud ja loodusesse asustatud lõhelaste
noorjärke märgistatakse selleks, et välja
selgitada asustatud kalade ränded ja asustamise
tulemused. Märgistatud kalade taaspüügid
näitavad KUI PALJU PÜÜTAKSE TEATUD PIIRKONNAS
ASUSTATUD KALA MUJAL KUI KIIRESTI LÄHEVAD
ASUSTATUD KALAD KODUVETEST ÄRA KUI RUTTU JÕUAVAD
ASUSTATUD KALAD PÜÜKI MIS VANUSES NING KUI
SUURENA PÖÖRDUVAD KALAD TAGASI KUDEMA MILLINE ON
EKSIMINE KUDEMISJÕEGA JA RÄNDEMUSTRIGA KUI TIHTI
EKSIB EESTISSE VÕÕRAS KALA KUI TIHTI EKSIVAD
EESTIS ASUSTATUD KALAD KUDEJÕEGA ÜLDSE JA EESTI
PIIRES MILLINE ON ASUSTATUD LÕHE TAASPÜÜGI
PROTSENT JA MIS SEDA MÕJUTAB
4
Märgistatud kalade tagasipüüki mõjutavad paljud
tegurid 1. Looduslikud ja tehnilised tegurid
mõjutavad ellujäämist Asustusjõe looduslikud
tingimused Asustuskalade vanus ja suurus
asustamisel sh smoltifitseerumise
protsent Asustamisaasta looduslikud tingimused
jões ja meres Asustamise viis 2. Subjektiivsed
tegurid mõjutavad tagasipüügi hinnangut Kalapüügi
intensiivsus ja viisid ( lõhelastele
suunatus) Saagi registreeritavus (ebaseadusliku
püügi osa) Kalurite huvi märgiste tagastamise
vastu
5

• Käesolevas ettekandes püüdsime analüüsida
  märgistamise alusel saadud andmeid eeskätt Põlula
  Kalakasvatuskeskuse poolt asustatud lõhe rände
  ja taaspüügi kohta

6
Märgistusviisid

• Eestis kasutatakse praegu peamiselt kahte
  lõhelaste märgistamise viisi
• Individuaalmärgistamine ja grupimärgistamine
• Carlini tüüpi individuaalmärgis on plastiklipik,
  mis kinnitatakse traadiga kala seljauime alla.
• Põlula Kalakasvatuskeskus märgistab Carlini
  märgistega aastas ca 6000 lõhe- ja ca 500
  meriforelli noorkala

7
(No Transcript)
8

• Grupimärgisena kasutatakse rasvauime ära
  lõikamist. Kõigil sobivas suuruses Põlulast
  asustatud
• 1 ja 2 aastastel lõhedel on seni rasvauim ära
  lõigatud, teistes Läänemere riikides on seda
  tehtud üksikjuhtudel

9

• Pärast märgise tagastamise eest preemia
  kehtestamist tagastati Põlula KKK-sse 2004.
  aastal 70 kalamärgist, mis on 53 märgise võrra
  enam kui 2003. aastal. 01.01.2005-30.11.2005
  tagastati juba 129 märgist.
• Märgiste tagastajaid oli perioodil 2002-2004 20,
  2004. a. 31 ning 2005. a. kuni 30.11.2005 80.
  Seega on märgiste tagastamise eest tasu maksmise
  ja tagastamise kaluritele tutvustamise kampaania
  end täielikult õigustanud

10

• 2004 aastal käivitatud teavituskampaania
  tulemusena suurenes varem püütud kalamärgiste
  tagastamine.
• Vanemate märgiste tagastamine annab märku
  varasemast kalurite vähesest teavitamisest ja
  rahalise preemia vajalikkusest märgiste
  tagastamisel eest Üks mees saatis 9 vanemat
  märgist korraga.

11

• Kokku on püütud Läänemerest 433 Eesti
  märgisega lõhet. Enamus märgistatud kalu on
  püütud Soome lahest, kuid oluline osa ka
  Läänemere lõunaosast, vähem keskosast ja tühine
  hulk Botnia lahest.

12
(No Transcript)
13
1.Aasta 2 pool
2.aasta
3.aasta
Märgistatud lõhede tagasipüügid Läänemere eri
osadest (merevanuse järgi). Soome lahe osa 1
aasta teisel poolel 64, 2.a. 51 ja 3a. 74
14

• Eesti jõgedesse asustatud märgistatud lõhede
  taaspüük jaotus riikide kaupa järgnevalt

15

• Kolmandik Eestis asustatud lõhedest püütakse
  välja avamerepüügil Läänemere lõunaosast. Eesti
  kalurid lõhe avamerepüüki seal ei teosta.

16

• Osa Soome lahes püütud märgistega kaladest on
  püütud välja vahetult peale asustamist. Seega,
  aktiivse toitumise ja kasvu ajal püütakse
  Läänemere lõunaosast vähemalt pool selles vanuses
  kaladest.

17
Aastatel 1997-2000 Eestis asustatud märgistatud
lõhe taaspüügid Läänemeres
18
Märgistusmeetodi mõju

• On üldtuntud tõde, mida ka Eesti kogemus nüüd
  näitab, et üheaastasena asustatud lõhede
  tagasipüük on märgistamise andmete analüüsi
  alusel madalam kui kahe aastasena asustatud
  kaladel
• Selle põhjuseks on samaaegselt
• Aastaste kalade väiksem ellujäämus
• Märgise suurem koormus aastasele kalale

19
(No Transcript)
20

• TEISTE RIIKIDE LÕHEMÄRGISTE TAGASTAMINE EESTIS
• Seni on kalurite poolt tagastatud 6 Läänemere
  riigi kalamärgiseid.
• 2004. aastal tagastati Põlula KK-sse enim Soome
  märgiseid (32 tk), 2005 aastaks oli neid 73

21
Merfiforell

• Meriforelli märgiseid on tagastatud veel liiga
  vähe et nende kohta järeldusi teha.
• Välismaiste forellide püügid näitavad, et
  meriforell tuleb Eestisse mujalt küllalt tihti

22
Teistes maades asustatud märgisega meriforellide
püügid Eestis
23
KOKKUVÕTE

• Eestis märgistatud lõhedest suur osa rändab
  Läänemere lõunaossa ja püütakse välja Taani ja
  Poola kalurite poolt
• Üheaastasena asustatud märgistatud lõhede
  tagasipüügi protsent on väiksem kui kahe
  aastasena asustatutel
• Eestisse satub üksikuid rändel eksinud lõhesid
  Poolast, Eesti lõhed eksivad Botnia lahte
• Märgiste tagastamise eest preemia maksmise sisse
  viimine 2004 ja ulatuslik teavituskampaania
  suurendas märgatavalt märgiste tagastamist (toodi
  ka väga vanu märgiseid) ja seejuures eriti
  välismaiste märgiste tagastamist
• Ka meriforellid teevad ulatuslikke rändeid,
  Eestisse on sattunud Poola ja Läti meriforelle.
  Soome lahes on väga sagedased Soomes asustatud
  meriforellide püügid Eesti rannikult, seejuures
  kummalise rändemustriga

24

• Märgistatud lõhede esinemine saakides
• Venemaa lõhesid püütud vaid ühest kohast, 3 kuuga
  Tornio lõhe Pärnu lahte. Välismaa kaladest on
  meile sattunud vaid 37 lõhet (joonisel), 93
  meriforelli, siigu 22

25
Tulemused

• Eesti märgistega lõhede esinemine