Eestlaste suhtumised ja elu-olu II Maailmas

1
Eestlaste suhtumised ja elu-olu II Maailmasõja
ajal

• Ajaloo vooruloeng nr.19

2
Venelased ja sakslased

• Sõda ja kaks okupatsiooni pöörasid eestlaste
  maailmapildi ja senise elukorralduse üsna
  segamini
• Küüditamist mäletati Põhjasõja aegadest, keegi ei
  uskunud, et see võib nii brutaalsel kujul korduda
  (14.06.1941)
• Küüditamine ja muud hirmuteod olid peapõhjuseks,
  miks teade sõjast võeti vastu rõõmuga ja miks
  sakslasi vabastajateni tervitati

3
Kommunistide võimuaastad

• Tänu venelaste poolt kehtestatud terrorile tekkis
  metsavendlus
• lõi pinnase eestlaste kaasalöömises sakslaste
  tegudes
• sest Eestisse ümberasunud venelased olid
  inimesed teisest maailmast läbi imbunud
  stalinismist, muserdatud, kuid pretensioonikad

4
Sakslased aga

• olid lõbusad ja muusikalembesed
• olid puhtad ja hästiistuvas mundris
• käitusid tsiviilelanikega viisakalt
• suhtusid ka ise Hitlerikultusesse eelarvamusega
• armastasid eestlaste toitu võid,pekki, mune,
  vahetades neid laiatarbekaupade vastu

5
Eluolu sõja ajal

• Suurenes alkoholitarbimine, vägijookidega seotud
  keelud lõdvenesid
• Puskariajamine levis metsataludes ja metsavendade
  juures
• Üldine psühholoogiline surutis, kardeti tumedat
  tulevikku
• Palju käidi kinos nii kommunistide võimuaastatel-
  nõukogude propagandafilmid, kui ka Saksa ajal-
  peamiselt meelelahutuslik, sentimentaalne Saksa
  toodang

6
Elu-olu sõja ajal

• Surma lähedalolek ja Eesti otsustamata saatus
  lähendasid inimesi
• Solidaarsustunne ühise õnnetuse ees oli 1944.
  aasta sügisel, vahetult enne Vene vägede
  sissetungi
• Olmeprobleemid suhkrupuudus, puust jalanõud,
  õitses althõlma kaubandus,linnas probleeme
  küttega ja pärast esimesi pommitamisi ka
  eluasemega

7
Arveteklaarimised ja holokaust

• Võimuvahetused tõid esile inimeste hinge
  kogunenud viha ja kättemaksuiha kõigepealt
  avaldus see 1940. ja 1941. aastal, kus
  probleemsed inimesed said oma komplekse välja
  elada
• Saksalaste tuleku järel valati välja kibedus, mis
  oli kogunenud punase terroriaastate järel
• Juutide hävitamisest võtsid osa vähesed, kellele
  selle võimaluse oli andnud võõras võim
• Koonduslaagrites (Klooga) toimunu kohta saadi
  aimu alles Saksa aja lõppedes

8
Kuulujutud ja lootused

• Saksa ajal usuti tõsimeeli, et sakslased on
  president Pätsi venelastelt juutide vastu välja
  vahetanud ja et Päts tuleb peagi Eestisse tagasi
• Või et Punaarmee koosseisus tegutseva Eesti
  Laskurkorpuse mehed olla riietatud inglise
  mundrisse ja nende komandöriks on kindral Laidoner

9
Kuulujutud ja lootused

• Saksa ajal loodeti Eesti iseseisvuse taastumisse
  (vabariigi aastapäeva nimetati siis
  vabaduspäevaks)
• Osad lootsid saada Suur-Saksamaa koosseisu
• Räägiti ka Suur-Soome osaks saamisest, kui
  sakslased oma riiki taastada ei luba
• Kõneldi ka, et inglased on Pätsi Stalinilt välja
  nõudnud
• Oodati Rootsi sekkumist jne.

10
Pagulaskonna teke

• Sõda paiskas eestlased laiali, jaotades rahva ja
  kultuuri kaheks Kodu-Eestiks ja Välis-Eestiks.
• Põhiline pagemine toimus 1944.a. sügisel, lootes
  jõuda SINNA, KUS POLE KOMMUNISTE
• u. 65 000 inimest jõudis läände
• DP laagrid (displaced persons) Saksamaal

11
Pagulaskonna teke

• Teine peamine esmane kogunemiskoht oli Rootsi.
• 1946 Rootsi sotsiaaldemokraatlik valitsus andis
  osa Balti põgenikke N Liidule välja
• 1944 loodi Rootsis Eesti Komitee
• 1952 on enamik pagulasi omale uue kodumaa leidnud
• Rootsi, Kanada, Ameerika Ühendriigid igasse
  asus u.20000 eestlast
• Austraaliasse ja Saksamaale asus veidi vähem
  eestlasi

12
Kirjandus

• L.Vahtre.Eesti ajalugu gümnaasiumile.Tln.
• 2007. lk.256-260

13
Tänan kuulamast !