E-kursus

1
E-kursus Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud (3 õpiobjekti)
Õpiobjektides antakse ülevaade kütustest,
määrdeainetest ja tehnilistest vedelikest ning
nende põhilistest omadustest. Lähemalt
tutvustatakse AeroShelli kui ühe maailma tuntuma
lennundusfirma vastavaid tooteid. Õpiobjektid
koostas Kaie Ritslaid (Eesti Lennuakadeemia).
2
E-kursus Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud (3 õpiobjekti)

• Kursus Kolbmootorid (Moodul 16) üheks osaks
• Toimumisaeg novembri lõpp detsembri algus 2008
• Kuulajad õhusõiduki hoolduse eriala 3. kursuse
  bakalaureuseõppe üliõpilased, kohustuslik aine
• Mudel Veebipõhine auditoorne laboratoorne

3
E-kursus Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud (3 õpiobjekti)

• Motivatsioon teadmisi kütuste, määrdeainete ja
  tehniliste vedelike kohta läheb õhusõiduki
  hooldusinseneridel igapäevases töös vaja
• 1) nii lennunduse ekspluatatsioonimaterjalide
  tellimiseks, omaduste hindamiseks, kasutamisaja
  kehtivuse jälgimiseks, õhusõidukite
  hoolduspersonaliga suhtlemiseks jm.
• 2) Teadmised automootorikütuste ja biokütuste
  kohta vajalikud üldise silmaringi avardamiseks.
  Ühtlasi võimaldab olla kursis alternatiivsete
  võimalustega naftast toodetud reaktiivpetrooli
  asendamiseks.

4
Õppeaine Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud (3. e-õpiobjektina)

• Teoreetiline õpe jaguneb nelja alaosasese
• AeroShell lennunduskütused, määrdeained ja
  tehnilised vedelikud 
• Automootorikütuste, määrdeainete ja tehniliste
  vedelike tutvustamine ja võrdlemine lennunduse
  ekspluatatsioonimaterjalidega 
• Biokütused mootorikütusena. Esimese ja teise
  põlvkonna biokütused
• Ohutus naftasaaduste ja bioproduktide käitlemisel
  (ei ole veel e-õpiobjektiks)

5
Automootorkütused, määrdeained ja tehnilised
vedelikud
6
Mootorikütused, määrdeained ja tehnilised
vedelikud

• http//www.eava.ee/opiobjektid/mto/automkytused/
• õhusõiduki hoolduse eriala 3. kursuse
  bakalaureuseõppe üliõpilased

7
Aeroshell lennunduskütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud
8

• http//www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/

9
Biokütused mootorikütusena
10

• http//www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/

11
Sisu skeem Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud

• Lennunduskütused ja määrdeained. AeroShelli
  kütused ja määrdeained
• 1. Nafta ja naftasaadused
• 1.1. Naftast ja naftatarbimisest maailmas
• 1.2. Nafta ja naftasaaduste tihedus, tiheduse
  mõõtühikud, absoluutne (relatiivne) tihedus, API
  kraadid
• 1.3. Nafta ja naftasaaduste fraktsioonkoostis ja
  selle määramise meetodid
• 1.4. Nafta ja naftasaaduste viskoossus
• 1.5. Viskoossuse sõltuvus temperatuurist.
  Viskoossuse ja molekuli suuruse ja struktuuri
  vaheline skeem
• 1.6. Nafta ja naftasaaduste eripõlemissoojus
• 1. 11. Lennundusbensiinid
• 1.12. Lenunduse gaasiturbiinmootori kütused
• 1.13. AeroShelli reaktiivkütused
• ja määrdeaineteks
• 1.13.1.militaar- reaktiivkütused
• 1.13.2 tsiviil- reaktiivkütused
• 1.14 AeroShelli Aviobensiinid
• 1.15. Lennunduskütuste manused
• 1.16. Shelli jõutõstmine vedelikud (Power Boost
  Fluid)

12
Sisu skeem Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud

• 1.7. Nafta ja naftasaaduste mõõtühikud
• 1.8. Nafta keemiline koostis
• 1.9. Nafta töötlemine kütusteks ja määrdeaineteks
• 2. Lennundusbensiinid
• 2.1. Lenunduse gaasiturbiinmootori kütused
• 2.2. AeroShelli reaktiivkütused
• 2.2.1. tsiviil- reaktiivkütused
• 2.2.2 militaar- reaktiivkütused
• 2.3. AeroShelli Aviobensiinid

13
Sisu skeem Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud

• 2.4. Lennunduskütuste manused
• 3. Shelli jõutõstmine vedelikud (Power Boost
  Fluid) 

14
Määrdeained ja tehnilised vedelikud

• Määrdeained ja tehnilised vedelikud
• 5.1.Määrdeõlid
• 5.2. Plastsed määrde
• 5.3. Tahked määrded
• 5.4.AeroShelli lennundusmäärdeõlid
• 5.4.1 Kolbmootorite õlid
• 5.4.2. AeroShelliturbiinõlid
• 5.4.3. AeroShelli plastsed määrded
• 5.4.4. AeroShelli hüdrovedelikud
• 5.4.5. AeroShelli kaitsemäärded
• 5.4.6. AeroShelli teised vedelikud

15
Automootorikütused, määrdeained ja tehnilised
vedelikud (2. õpiobjekt)

• Automootorite konventsionaalsed kütused
• 1. Autobensiinid
• 1.1. Üldist. Võrdlus aviobensiinidega.
• 1.2. Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele
  esitatud seadusandlikud aktid
• 1.3.Kliimatingimustest olenevad nõuded ja
  katsemeetodid
• 2. Diislikütused
• 2.1. Üldist
• 2.2. Peamised diislikütuse ekspluatatsioonilised
  näitajad

16
Automootorikütused, määrdeained ja tehnilised
vedelikud

• 2.3. Diislikütustele esitatud nõuded
• 3. Automootoriõlid
• 3.1. SAE klassifikatsioon
• 3.2. API ja ACEA klassifikatsioon
• 4. Transmissioonõlid
• 5. Hüdroõlid
• 6. Amortisaatoriõlid
• 7. Plastsed määrded
• 8. Tahked määrded
• 9. Tehnilised vedelikud

17
Biokütused mootorikütusena (3. õpiobjekt)

• 1. Biokütuse mõiste
• 2. Biokütuste liigitus ja kasutamisvõimalused
  (puhtad kütused, segud)
• 3.Esimese ja teisepõlvkonna biokütused
• 3.1. Taastuvtoorainel toodetavate esimese
  põlvkonna kütused
• 3.1.1.Etanool ja metanool karburaatormootorite
  jaoks
• 3.1.2. Biodiislikütus (FAME) diiselmootorite
  jaoks
• 3.2. Biokütuste teine põlvkond
•  

18
Biokütused mootorikütusena

• 4. Käigusolevatest projektidest
  alternatiivkütuste tootmisel
• 4.1. Europrojekt Taastuvad kütused rongivedurite
  jaoks
• 4.2. Projektidest lennunduses
• 4.3. Biokütuste tootmisest Eestis

19
Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele esitatud
järgmised seadusandlikud aktid

• 1. Standard EVS-EN 2282004. Autokütused.
  Pliivaba bensiin. Nõuded ja katsemeetodid
• Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr.
  2658/87/EMÜ kombineeritud nomenklatuuri
• KN 2710 11 41 - 91 bensiin min RON 91,
  MON80
• KN 2710 11 45 - 95 bensiin min RON 95, MON
  85
• KN 2710 11 49 - 98 bensiin min RON 98,
  MON 87,4
• 2. Standard EVS-EN 5902004 Autokütused.
  Diislikütus. Nõuded ja katsemeetodid
• Diislikütus talvine KN 2710 19 29
• Diislikütus suvine KN 2710 19 41

20
Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele esitatud
järgmised seadusandlikud aktid

• Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määrus
  nr.97 11.06.2003.a.Nõuded vedelkütusele.
  Täiendatud 13.10.2004.a. määrusega nr.190.
• Kerge kütteõli KN 2710 19 45
• Raske kütteõli KN 2710 19 61 (ei kehti
  põlevkiviõlile)
• Valgustuspetrool KN 2710 19 25
• Reaktiivkütus KN 2710 19 21
• 4. Standard EVS-EN 142142004.
  Autokütused- Rasvhapete metüülestrid (FAME)
  diiselmootorite jaoks. Nõuded ja katsemeetodid.
  KN 1507 1518 sõltub sellest, millest
  sünteesitud KN 15 14 19 10 - RME 1514 alguses

21
Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele esitatud
järgmised seadusandlikud aktid

• 5. Standard EVS-EN 142132004. Kütteõlid-
  Rasvhapete metüülestrid (FAME). Nõuded ja
  katsemeetodid.

22
Õpiväjundid

• Üliõpilane, pärast aine läbimist
• 1. Tunneb kütuste ja määrdeainete tootmise
  tehnoloogiaid naftast naftavarude paiknemist,
  tootmise peaki läbimist, võitlust uute maardlate
  kasutuselevõtu eest.  
• 2. Teab rahvusvahelisi normdokumente, mis on
  kehtestatud lennunduskütustele, määrdeainetele,
  tehnilistele vedelikele. 
• 3. Saab selgeks kütuseid ja määrdeained ning
  tehnilisi vedelikke iseloomustavad näitajad, mis
  kirjeldavad nende omadusi.
• 4. Teab kütuse näitajaid, mis säilitamisel
  muudavad oma väärtusi. teab laboratooriume, kus
  analüüsitakse Eestis aviokütuseid.

23
Õpiväjundid

• 5. Saab aru mootorikütustele, määrdeainetele ja
  tehnilistele vedelikele välja antud
  kvaliteedisertifikaatidel ja katseprotokollidel
  esitatud näitajate vastavusest normidele. 
• 6. Realiseeb insener-tehnilise personali koostöö
  lennujaama lennundustehnilise personaliga,
  selleks et oleks tagatud lennujaamas kütuste
  määrdeainete ja tehniliste vedelike
  kvaliteedikontroll, nende käitlemisel
  ohutusnõuetest kinnipidamine.
• 7. Oskab orienteeruda maailma mastaabis
  lennunduskütuste markeerimises, tankimise
  võimalikkuses jm.

24
Kemomotoloogia
25
Kemomotoloogia

• Kütuseid, määrdeaineid ja vedelikud on tänapäeva
  teaduse - kemomotoloogia -tähtsateks
  uurimisobjektideks. 
• Kemotoloogia on teadus, mis uurib kütuste,
  määrdeainete/tehniliste vedelike ning tehnika
  hooldusvahendite ekspluatatsioonilisi omadusi,
  kvaliteeti ja ratsionaalset kasutamist.

26

• Kütus on süsivesinikke sisaldav põlevaine,
  mida kasutatakse soojusenergia saamiseks

27
Kütuste liigitus

• 1. Leidumise järgi looduses
• looduslikud nafta, turvas, kivisüsi, põlevkivi,
  maagaas
• tehislikud (ei leidu looduses) brikett,
  mootorikütused, kerge kütteõli, piiritus 
• 2. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused
• tahked, vedelad,gaasilised
• 3. Tekke järgi
• taastuvad (puit, biogaas), fosiilsed, biokütused
• Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid
  söeliike, naftat, maagaasi ja teisi
  mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest
  pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid

28

• Biokütused1. ja 2. põlvkonna biokütused
  Fischer-Tropsch sünteetilised kütused maagaasi ja
  söe baasil. Etanool diiselmootorikütuseks.

29
Biokütused

• Biokütuste all mõeldakse bioloogilist päritolu ja
  organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning
  taastuvuse piirides otseselt kütustena
  kasutatavaid või spetsiaalselt kütusteks
  töödeldud tahkeid, vedelaid või gaasilisi aineid
• Seega kuuluvad biokütuste hulka
• puit
• roog
• energeetilised kultuurid
• bioloogilise päritoluga põllumajandus-, tööstus-
  ja olmejäätmeid ning nende tahked, vedelad ja
  gaasilised töötlemissaadused

30
Esimese põlvkonna biokütus
31
Teise põlvkonna biokütused
32

33
(No Transcript)
34
Sünteetiliste kütuste saamine

• Fischer-Tropsch (CTL coal to liquid ja GTL(gas to
  liquid) tehnoloogia üldpõhimõte on 1920. aastatel
  välja töötatud
• CxHyOz O2 H2O ? CO H2 ? CnH2n2
• Süsi (coal) Fischer-Tropsch Kõrgekvaliteediline
  süsivesinik
• või maagaas süntees omaduste
  parandamine lisandite abil
• Neste Oil NExBTL tehnoloogia käesoleval ajal
  tehas ehitamisel
• CxHyOz O2 H2O ? CO H2 ? CnH2n2
• Taimeõli gaasistamine Fischer-Tropsch
  Kõrgekvaliteediline süsivesinik süntees
  omaduste parandamine lisandite abil
• CxHyOz O2 H2O ? CO H2 ? CnH2n2
• Biomassi gaasistamine Fischer-Tropsch
  Kõrgekvaliteediline süsivesinik süntees
  omaduste parandamine lisandite abil

35
2. põlvkonna biokütuse tootmine
36
Sasoli Secunda tehas - maailma suurim
sünteetiliste kütuste tootja http//www.southafric
a.info/business/trends/empowerment/sasol-260308.ht
m

• SASOL Ltd- Lõuna-Aafrika Söe ja Õli kompanii,
  mis toodab sünteetilist sertifitseeritud
  lennukipetrooli ja diislikütust söest ja
  naturaalsest gaasist Fischer - Tropsch sünteese
  kasutades
• Toodetavad süsivesinikud on 100 -liselt
  reaktiivkütusena Jet A-1 kasutusel
• Kütus on spetsifitseeritud Aviation Fuel Quality
  Reguirements for Jointly Operated Systems
  (AFQRJOS)
• Taotleb sertifitseeerimist ASTM D 1655 järgi

37
Põlevkivi koostis Põlevkivivarud Eestis
http//geoeducation.info/polevkivi.php-28.08.2008.
a

• 35 põlevainet
• 55 aherainet
• 10 vett
• 1000 t põlevkivi sisaldab 350 t põlevainet, 550t
  aherainet, 100 t H2O

38
Saavutused Euroopas ja Uus-Meremaal

• Inglismaal firmad Virgin Atlantic Airways koos
  mootorite valmistaja GE Aviation (CF6 mootoriga)
  - tegid esimese katse Euroopas kasutada 2.
  põlvkonna bioreaktiivkütust lennunduses.
• Virgin Atlantic Boeing 747-4005 teostas lennu
  23.veebruaril 2008.a London-Amsterdam liinil nii,
  et ühes neljast paagis oli sünteetiline
  reaktiivkütus.
• Jet A-1 lisandina kasutati biomassist
  (vetikatest) toodetud süsivesinikke, mis on oma
  omadustelt sarnased reaktiivkütusega.
• Uus-Meremaal käsil projekt Boeing 747-400, mis on
  varustatud Rolls-Royse mootoritega

39
Jatropha Curcas http//college4.nytimes.com
40
Jatropha kasvanduste http arendusprojektid
htp//www.emerging-markets.com/PDF/Biodiesel2020Stu
dy.pdf

• Perspektiivikas on troopilise taime jatropha
  (Jahtropa curcas) õli kasutamine biodiisli
  valmistamiseks
• Jatropha õli on toiduks kõlbmatu
• Ei konkureeri toiduõliga turul.
• Saagikus 1 ha kohta 1,6 t õli
• Jatropha kasvandused on kasutatavad 50 aastat
• Peamisd kasvualad Indoneesias (21 milj. ha),
  Argentiinas
• 2009.a. lõpuks Indoneesias jatropha istandusi 9
  milj ha

41
BIODIISLITEHAS PALDISKIS

• 14.08.2008a lasti tehas käiku
• Aastaks 2020 EL poolt nõue 20 kogu kütuse
  tarbimisest Euroopas biokütus
• Täisvõimsusel tehas võiks toota loodusliku
  toorõli baasil ööpäevas 300 tonni, aastas 120 000
  tonni biodiislit
• Toorõlina kasutatakse rapsi-, soja-, päevalille-
  või palmiõli, mida tarnitakse nii kohaliku kui ka
  importkaubana
• Eesti tooraine kataks tehase koguvajadusest 25
• Tehase täielikuks varustamiseks kohaliku toormega
  tuleks Eestis kasvatada rapsi olenevalt
  saagikusest 90 000 kuni 150 000 hektaril

42
Bioetanooli Tehas Viru Distiller
http//www.bioenergybaltic.ee/bw_client_files/bioe
nergybaltic/public/img/File/Seminar
_24102007_Bioetanool_Eestis_RAntropov.pdf

• Käib bioetanooli tehase Viru Distiller ehitus
  Kundas
• Tehase planeeritav aasta võimsus on 120 000
  tonni 99,8 -st bioetanooli
• Selleks kulub 350 000 tonni teravilja
• Jääkprodukt praak kuivatatakse ja
  granuleeritakse loomasööda lisandiks
• Tehas valmib suvel 2009, ehk tootmist
  alustatakse sama aasta teravilja saagist

43
Tulevikutrend Geenmuundatud kultuurid

• Ameerikas on loodud seemne- ja biotehnoloogia
  ettevõtted,
• mis spetsiaalselt biokütuste tootmiseks
  põllumajanduskultuure arendavad.
• Näiteks, Syngenta loodab müüki paisata
  geneetiliselt muundatud maisi, mille iga seeme
  sisaldab tärklisest etanooli tootmist hõlbustavat
  ensüümi. Praegu tuleb vastav ensüüm lisada
  etanooli tootmise tehases.
• Taimegeneetikaga tegelev Ceres plaanib
  energiakultuurina laialdaselt kasutusele võtta
  vitshirsi (Panicum virgatum). Ettevõtte juhtide
  julgete väljaütlemiste kohaselt võiks ainuüksi
  Oklahoma osariigi vitshirssi kasvatades OPEC-i
  liikmeks muuta.

44
Panicum virgatum vitshirss http//newfarm.rodalei
nstitute.org/features/0804/biofuels/index.shtml

•  
• Pärineb Põhja- Ameerikast
• Hõre puhmik, kõrgus kuni 150 cm
• Tärkab kevadel väga hilja (V lõpus- VI), lehed
  erkrohelised, ereda sügisvärviga
• VII-IX suured õhulised pöörisõisikud
• Kasvab päikeses või poolvarjus, külmakindel
• Geneetik Ken Vogel näitab vitshirsssi, millest
  saab 2korda rohkem etanooli kui teraviljadest.
• Foto Bret Hampton

45
Vitshirsi koristamine

• FOTOEd Zurga for The New York Timeshttp//www.nyt
  imes.com/2007/01/05/business/05ethanol.html

46
Vitshirsi pelletid kodumajapidamiste kütteks

• http//www.nytimes.com/2008/11/09/nyregion/long-is
  land/09Rhome.html

47
Etanool diiselmootoritesse

• Etanool (etüülpiiritus, metüülkarbinool,
  viinapiiritus) on kerge, meeldiva iseloomuliku
  lõhnaga, kerge vedelik, mille ,
  sulamistemperatuur -114,5 oC, keemistemperatuur
  78,39 oC, alumine eripõlemissoojus Qnet 25 960
  MJ/kg.

48
Etanooli kasutamise eelised

• Keskkond tervis
• Bioetanool on taastuv ja ei põhjusta
  kasvuhoonegaase
• -NOx, SOx, CH, tahkete kübemete emission on
  madalam diislikütusest ja bensiinist
• Emissioonitestid näitavad, et saaste on väiksem
  Euro 5 normidest ja mõned parameetrid alla
  kütuste standarditega spetsifitseeritud näitajate
• Bioeetanool ei saaasta loodust kütuste lekete
  korral, on biolagunev.
• On vähem plahvatusohtlik, vähem mürgine ja
  kergemini kustutatav põlemisel kui DK ja bensiin

49
Etanooli kasutamise eelised

• Energia
• bioetanooli tootmine positiivse bilansiga
• suur potentsiaal tootmise täiustamisega tõsta
  energia määra tärklise baasil ja tselluloosi
  baasil toodetaval etanoolil
• bioetanoolil suurepärased põlemisomadused,
  parandab mootori kasutegurit kuni 20
• bioetanool on toodetav lokaalselt, vähenevad
  transpordikulud
• potentsiaal etanooli tootmise tehnoloogiad
  täiustada, eelkõige tärklisest ja tselluloosist
  etanooli tootmisel.

50
Etanool diiselmootoris

• Probleemid
• määrimisvõime puudumine
• väga madal tsetaaniarv/süütamise parandaja
  vajalik
• korrosioonivastane manus vajalik
• denatureerimise lisandi juurdelisamine on nõutud
  igal maal, ka Eesti Vabariigis

51
Patente

• US Patent 5628805 - Ethanol fuel and the use of
  an ignition improve
• Vett sisaldava etanooli süttimist parandatakse
  vees lahustuva polyoliga, mis sisaldab 3-10
  hüdroksüülrühma ja etüleenoksiidi/
  propüleenoksiidi, nii et lisandi molekulkaal
  oleks 350-10 000
• Kütus on vedeliku vormis ja sisaldab (70-96)
  massi etanooli, (2-10) massi vett ja (0,5-20)
  massi süttimist parandavat lisandit

52
Etanool diiselmootori kütuseks areng
(ScaniaVolvo osa)

• 1 põlvkonna bussid modifitseeritud mootoritega,
  mis kasutasid kütusena
• naftadiisel veevaba etanool lisandid
• 2 põlvkond vettsisaldav etanool (70-90), 2-10
  massi vett lisandid kütuse parandamiseks
• 3. põlvkond Scania hübriid diiselveokid
  vettsisaldav etanool elektrimootor
• või 100 biodiislikütus elektrimootor

53
Bioetanool kütuse margid ja lisandid

• Akzo Nobel Surface Chemistry AB on mitmeid
  kütuse lisandeid välja töötanud
• süüte parandaja, Beraid No (viimane 3555 )
• emulgaator
• Etamax D on puhas etanool koos süüteparandajaga
• Etamix D on DK 15 diislikütust
• Neid kütuseid toodab Rootsi kompanii Sekab
  (Svensk Etanolkemi AB)

54
Spetsifikatsioon etanoolkütusele ETAMIX-D

• Method of analyasis
• Appreance clear, without particles ASTM D
  2090
• pH 5,2-9,0 AMSE 1131
• Water by weight max 6,20 SS-ISO 760
• Density (D 20/4) g/ml 0,820-0,840 SS-ISO 758
• Fuel composition
• Ethanol 95 by weight 90,2
• Ignition improver by weight 7,0
• MTBE by weight 2,3
• Isobutanol by weight 0,5
• Corrosive inhibitor ppm 90
• Colour (red)

55

• Scania (part of Volkswagen) builds modified,
  heavy-duty diesel engines designed to run on
  almost pure ethanol (E95, or 95 ethanol, with a
  5 ignition improver).
• If that sounds weird, thats because it is. US
  auto manufacturers make a big deal out of
  converting cars and trucks to run on
  ethanol/gasoline blends of up to 85 ethanol.
  Scania has done better than that for 15 years,
  and guess what, their engines can run on 100
  biodiesel too, without any modification.

56

• Scanias compression-ignition (CI) ethanol engine
  is a modified 9-liter diesel with a few
  modifications. Scania raised the compression
  ratio from 181 to 281, added larger fuel
  injection nozzles, and altered the injection
  timing. The fuel system also needs different
  gaskets and filters, and a larger fuel tank since
  the engine burns 65 to 70 more ethanol than
  diesel. The thermal efficiency of the engine is
  comparable to a diesel, 43 compared to 44.

57

• s

58
VOLVO hübriidbuss (kolmas põlvkond)http//www.est
rucks.ee/?idcontact_5id2408

• Volvo Bus on saanud esimese tellimuse uuele
  hübriidbussile Volvo 7700 Hybrid, mille
  kütusesääst on 30. Luksemburgi bussioperaator
  Sales-Lentz on tellinud kuus hübriidbussi, mille
  tarnimist alustatakse juba 2009. aastal.

59
Etanooli lisandid http//www.cpm.chalmers.se/CPMD
atabase/Scripts/sheet.asp?ActIdakzsrf002-1999-02-
03-848

• 1998.a. kasutati Rootsis esimestes Scania
  bussides süttimist parandava lisandina Akzo
  Nobel firma lisandit Beraid 3540
• 95 Ethanol made from European wine surplus
  (90,2 )Beraid 3540 (ignition improver)
  (7)Methyl tert-butyl ether (denaturation agent)
  (2)Iso-butanol (denaturation agent)
  (0,5)Morpholine (corrosion inhibitor) (125 ppm)
• Käesoleval ajal kasutusel Akzo Noble lisand
  Beraid No 3555.

60
Vanemad patendid

• United States Patent 4,929,252
• Brillhart May 29, 1990
• Alkoholile on lisatud kastoorõli ja vett. Ei
  kihistu. Püsiv emulsioon. Leekpunkt vastas USA-s
  esitatud nõuetele.
• United States Patent 4,451,267 Schwab , et al.
  May 29, 1984
• Mikroemulsioon taimeõlist ja vett sisaldavast
  alkoholist pindaktiivne aine trialküülamiin
• Hübriidkütus sisaldab taimeõlialkohol13.
  Trialküülamiini töödeldi pikaahelaga rasvhappega,
  nii et moodustus trialküülammoonium seep. Juurde
  lisati 1-butanooli kaaspindaktiivse ainena,
  selleks et alandada viskoossust ja
  tahkenemistemperatuuri.

61

• United States Patent 4,397,655 August 9, 1983
  Novel process for preparing diesel fuel Abstract
  A vegetable oil such as soy bean oil, extended by
  addition of ethanol, may be stabilized against
  phase separation or haziness in the event of
  water contamination at pH below 7 by addition
  thereto of additives such as 2,2-dimethoxy
  propane.

62
Tänan tähelepanu eest!

• The refining process-www.exxonmobil.com.au/Austral
  ia-English/PA/Files/publication_2006_Simple_Guides
  _Refining.pdf