ANAL

1
ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA

• Kui antiik ja keskaja F. tegelesid eelkõige
  olemise ja uusaja F. tunnetuse probleemiga,
  siis kaasaegses F saab põhiprobleemiks tähendus.
  Tunnetusele lähenetakse läbi keele.
• F. põhiülesanne on teaduse keele analüüs ja
  seletamine. Parim meetod ideaalsete keelte
  loomine ja tõlgitsemine.
• Aluseks Russelli ja George Moore varased tööd.
  Russell väidab, et aluse pani Frege.

2
Võib jagada 4 põhitüübiks

• fenomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini
  ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.).
  Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust
  väljendavaid.
• füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini
  ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste
  objektide vaatluse tulemusi.
• pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse
  suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse
  praktilisest eesmärgist
• tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal
  (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad
  vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks
  paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele
  tähendustele.

3
Analüütiline filosoofia

• Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks
  tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist
  (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele
  ja keelt ei samastata selle sõnavaraga).
  Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate
  eksiväidete peapõhjus on argikeele
  kasutamisviiside segiajamine.

4
Ludvig Wittgenstein 1889-1951
5
Loogilis-filosoofiline traktaat 1922

• Maailm on kõik, millega on tegu /Fall/.
• See, millega on tegu, tõsiasi /Tatsache/, on
  asjaolude /Sachverhalten/ olemasolu.
• Tõsiasjade loogiline pilt on mõte / Gedanke/.
• Mõte on tähenduslik /sinnvolle/ lause.
• Lause on elementaarlausete tõefunktsioon.
  (Elementaarlaused on lause tõesusargumendid.)
• Tõefunktsiooni üldine vorm on p ülakriipsuga,
  ksii ülakriipsuga, N (ksii ülakriipsuga). See
  on üldine lausevorm.
• Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida.

6
Loogilis-filosoofiline traktaat

• Erinevus Fregest W. jaoks on pärisnimedel
  Bedeutung aga mitte Sinn, lausel on Sinn, aga
  mitte Bedeutung. See erinevus on vältimatu, sest
  W. ei taha anda ühelegi mõistele sellist rolli
  nagu tähendusel Frege tähendusteoorias, sest W.
  puritaanliku vaateviisi kohaselt on see pigem
  psühholoogiline kui loogiline roll. Isegi väide
  on kõrvale jäetud kui psühholoogiline.

7
Filosoofilised uurimused 1953.

• Maailm on kättesaadav ainult tänu keelele, läbi
  keelelise interpretatsiooni. Tähendus kui
  kasutamine teatud keelesüsteemi raames.
• Russel Selles leiduvat positiivset õpetust loen
  ma banaalseks, aga negatiivset põhjendamatuks.
  W. Filosoofilistes uurimustes ei näe ma midagi
  huvitavat ja lihtsalt ei mõista, mis suurt
  tarkust leiab sealt terve koolkond.
• Lahtiütlemine ühtsest keele loogilisest vormist
  (mõte, et maailma saab kujutada loomuliku keele
  loogilise struktuuri kaudu). LFT logomorfismi
  asemel üleüldine polümorfism.

8
Filosoofilised uurimused 1953.

• Mäng on
• reeglite (mängu loogika) kogum, mis haldab käike
• reeglite all mõistetakse teatud tüüpi norme
  märkidega manipuleerimisel
• eeldatakse, et õige käik mängus või mäng
  tervikuna peavad omama võimalikku alternatiivi
• enamik mänge nõuab erinevate kategooriate märke
  (malelaud, väljad laual ja malefiguurid)
• Erinevate kategooriate märkide segiajamine viib
  mõttetusteni. Kogu eelnev F. on seda täis.

9
KEELEMÄNGUD

• Ma hakkan nimetama kompleksi, mis koosneb keelest
  ja temaga põimunud tegevusest, keelemänguks.
• Võrdlus malemänguga. Kasutamine käik. Seeria
  käike, mida võimaldab mingi väljend, tema
  kasutuste kogum ? väljendi tähendus.
• tavakeele reaalse praktikaga võrreldes
  lihtsustatud sõnade ja väljendite kasutusmudelid
• emakeele algvormid, milledele toetudes inimene
  hakkab keelt kasutama
• eneseküllased ja lõpetatud
• Sotsiaalse tegevuse süsteem. Käitumismängud
  tähtsaim on keel. Tavakeel mitmete keelmängude
  kogum.
• Keelt tuleb kasutada täpselt. Filos. ?? ei ole
  kasutud, vaid asendamatu meetod selgitamiseks.
  Nende mõju võib võrrelda psühhoanalüüsi ??
  kliinilise mõjuga.
• Luua ettekujutus keelest tähendab luua
  ettekujutus eluvormist.
• LFT ka keelemäng, faktide kirjeldamine.
• Traditsioonilisele abstraktsiooni teooriale
  vastandab perekondliku sarnasuse teooria.

10
Keelemäng näited

• Käskude andmine ja nende täitmine Objekti
  kirjeldamine
• Objekti konstrueerimine läbi kirjelduse
  (joonistamine) Sündmusest teada
  andmine Sündmuse üle arutlemine Hüpoteesi
  püstitamine Eksperimendi tulemuste esitamine
  tabelite ja diagrammidena Loo tekitamine selle
  lugemine Singing catches Mõistatamine Nalja
  tegemine Probleemi lahendamine
  aritmeetiliseltTõlge ühest keelest
  teise Küsimine, tänamine, needmine, palumine,
  palvetamine

11
Wilhelm von Humboldt 17971835keele
vastuolulisus antinoomiad

• keel ja mõtlemine
• märgi suvalisus ja keele elementide (keele
  struktuurist lähtuvalt) motiveeritus. Sõna kui
  märgi tähendus on motiveeritud "asja mõistmisega"
  (mõistega), heliline vorm on suvaline
• objektiivne ja subjektiivne keeles
• keel kui tegevus (energeia) ja kui tegevuse
  produkt (ergon) Keele eksisteerimise vormiks on
  areng.
• püsivus ja muutumine
• tervik ja üksik, individ. ja kollektiivne
• kõne ja keel keel kui tema produktide kogum
  erineb keeletegevuse üksikaktidest. Uurida
  indiviidi keelt
• mõistmine/mittemõistmine

12
Keele olemus

• Rahva maailmavaade (sprachliche Weltansicht
  "rahva vaim") leiab väljenduse, peegeldub keeles.
  Keel on omamoodi vahemaailmaks (Zwishenwelt), mis
  asetseb rahva ja teda ümbritseva objektiivse
  maailma vahel (iga keel joonistab rahva ümber
  ringi, millest võib väljuda vaid siis, kui astud
  teise ringi)
• Siit teeb järelduse, et meie suhtumine
  objektiivse maailma esemetesse ja nähtustesse on
  määratletud mitte nende esemete ja nähtuste
  omaduste, vaid keele poolt.
• Vorm (puhas idee) vs mateeria (substants),
  meeleline tunnetus.
• Keele sisemine vorm (Innere Sprachform)
  eksisteerib kui struktuur, mille iga element
  eksisteerib tänu teisele. Keele vorm, vastandina
  mateeriale, on keele üksikelementide vastuvõtt
  nende vaimses ühtsuses.

13
Noorgrammatikud koolkond keeleteaduses XIX saj.
70-80. a-tel. Peamiselt Saksamaal.

• Hermann Paul Keeleajaloo printsiibid (1880).
  Mitte filosoofiline, vaid ajalooline põhi.
  Psühhologism.
• Kaks psüühika sfääri
• teadvuse sfäär, millega on seotud rääkimine,
  kuulamine, aga samuti seejuures tekkivad
  ettekujutused ja teadvuses vahetuvad keelelised
  moodustised
• mitteteadvuse sfäär kõik rääkija poolt
  kasutatavad keelelised vahendid on hoiul
  mitteteadvuses. Nende kahe sfääri vaheline seos
  kehtestatakse pidevalt muutuvate psüühiliste
  organismide abil/poolt. Just need psüühilised
  organismid arenevad ajalooliselt, aga mitte kõne.
• Tõeline reaalsus on vaid indiviidi keel.

14
Karl Bühler 18791963

• "Keeleteooria" (Sprachteorie) 1934
• Kõikide keelte põhimõtteliselt
• ühtse struktuuri teooria
• 4 aksioomi

15
A. Keele kui organoni mudel

• Platon "Kratylos" keel on organon, mis on
  loodud selleks, et üks inimene saaks teisele
  midagi teatada asjast.
• Ring keskel sümboliseerib konkreetset
  keelenähtust. Kolmnurk sisaldab endas veidi vähem
  kui ring abstraktse relevantsuse printsiip
  (märgi tähendust ei moodusta mitte kogu ääretu
  kogum konkreetsete esemete v. situatsioonide
  tähistatavaid omadusi, vaid ainult
  "sematoloogiliselt relevantne" osa nendest
  omadustest).
• 3 muutujat-faktorit on kutsutud teda 3 erineval
  moel tõstma märgi staatusesse. Jooned
  sümboliseerivad keelelise märgi semantilisi
  funktsioone.

16
Bühler. Keel kui organon
17
B. Keele märgiline olemus

• Aluseks skolastide printsiip aliquid stat pro
  aliquo
• abstraktse relevantsuse printsiip. Keele
  fenomenid on mitmetasandilised.

18
C. Kõnetegevus ja keelestruktuur

• Süntees Humboldti ja Saussure'i
  kontseptsioonidest Husserli aktide teooria
  valguses.
• H - Sprechhandlung (kõnetegevus) la parole
  H----------------W
• W - Sprachwerk (keeleline loodu) ergon
  
• A - Sprechakt (kõneakt, tähendustav) energeia
• G - Sprachgebilde (keeleline struktuur) la
  langue A----------------G

19
Jaotatult neljaks väljaks, saame kaks ristuvat
dihhotoomiat

• Keelelised nähtused
• I II
  I seostatud subjektiga
• 
  II abstraheeritud subjektist
• 1 H W
  1 tegevused ja väljendid formaliseerimise
  alumisel astmel
• 2 A G
  2 aktid ja struktuurid formaliseerimise
  ülemisel astmel
• Iga väli vastab ühele objekti "keel" vaatlemise
  aspektile

20
D. Keele struktuurne mudel

• Ühe- (meresignaalid, üks signaal iga situatsiooni
  jaoks) ja kaheklassilised süsteemid, kus on
  leksikon (sõnade valik) ja süntaks (lause
  moodustamine).
• Lause on sõna suhtes sümboliks.
• Kahe välja teooria
• Näitav /deiktiline, situatsioon/
• Sümbolite /abstraktne, süntaktiline ja
  semantiline kontekst/

21
Wittgensteini (hilise) seos Bühleri ideedega

• loogilise ja psühholoogilise atomismi kriitika
• atomismi asendamine kontekstualismi v.
  konfiguratsionismiga
• radikaalne lingv. konventsionalism
• kujunditeta mõtlemise kontseptsioon
• Gestaltpsühh. meeleliste andmete kriitika,
  terviku, konteksti prioriteet

22
POSITIVISM kuulutab tõeliste teadmiste ainsaks
allikaks konkreetsed (empiirilised) teadused ja
eitab filosoofilise uurimuse tunnetuslikku
väärtust

• I klassikaline 1830 A. Comte. Positiivse
  filosoofia kursus 183048, John Stuart Mill
• II empiriokrititsism (mahhism) 187090 subj.id.
  ja psühhologism. Vahetu aisting ja kogemus on
  primaarsed, loodus ja mateeria sekundaarsed.
  Maailm see on meie aistingud.
• III neopositivism 1920-30ndad
• Viini ring, Russelli ja Wittgensteini mõjud
  Carnap
• loogiline positivism F. asendatakse teaduskeele
  loogilise analüüsiga
• loogiline empirism peab teaduse empiiriliseks
  keeleks nn. asjade keelt

23
Loogiline semantika (Frege loodud, loogika osa,
milles vaadeldakse loogiliste mõistete nagu mõte,
tähendus, nimi, tõesus, väärus tähendust) jaguneb

• Referentsiteooriaks (re-fero nimetama,
  tähistama). Märk suhtes tähistatavasse objekti
• Tähendusteooriaks. Märgi suhe tema poolt
  väljendatavasse.

24
Vrd M. Dummet. What is a Theory of Meaning. 1976.
Jagab tähendusteooria kolmeks osaks

• Tuumteooria e referentsi teooria. Määrab
  rekursiivselt ära iga lause jaoks antud
  tähendusteoorias keskse mõiste kasutamise. Tõde
  (Frege), verifikatsioon (Viini ring),
  falsifikatsioon, realistlik, common sense (G.
  Moore)

25

• Ümbristeooria e tähenduse/mõtte teooria. Määrab
  ära, milles seisneb rääkijale referentsiteooria
  teadmise omistamine
• Lisa - tegevuse teooria. Määrab kindlaks seose
  lausete tähenduse, mis on määratud 1. ja 2. abil
  ja reaalse keelekasutuse vahel

26
Tähenduse mõiste loogikas ja lingvistikas

• Loogikud ja lingvistid kasutavad erinevalt
  mõistet tähendus. Loogikutel tähendus / osutus,
  lingvistidel tähendus ja tähistamine.
• Loogik mõistab tähenduse all märgi (sümboli,
  sõna) suhet keelevälisesse objekti (denotaat,
  referent), lingvist aga seostab eelkõige
  keeleliste väljendite mõistelise sisuga
  (kontsept, signifikaat). Saussure signification
  on suhe tähistaja ja tähistatava vahel.