Logistika V - PowerPoint PPT Presentation

1 / 85
About This Presentation
Title:

Logistika V

Description:

Logistika V * 1 PL * Aastad 1950 1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene (insourcing) logistikateenus. Sellel ajaj rgul tegi ettev te oma j ududega k ik ... – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:353
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 86
Provided by: Home1968
Category:

less

Transcript and Presenter's Notes

Title: Logistika V


1
Logistika V
2
1. Klienditeenindus2. Kt juhtimise infosüsteemid
ja kontseptsioonid3. Teenuse sisseost
3
Klienditeenindus
  • Mida kujutab endast klienditeenindus?
  • Klienditeeninduse elemendid
  • Klienditeenindus globaalses ulatuses
  • Teenindustaseme piirid
  • Klienditeeninduse taseme parandamine
  • Halva klienditeeninduse tagajärjed

4
Mida kujutab endast klienditeenindus?
  • Klienditeenindust peetakse logistikasüsteemide
    üheks kõige tähtsamaks komponendiks.
  • Kõik logistikatoimingud peaksid olema korraldatud
    nii, et need toetaksid klienditeeninduse
    eesmärke.
  • Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte
    jõupingutustele logistikatoimingute teostamisel.
  • Klienditeeninduse tasemel on otsene mõju
    ettevõtte turuosa suurusele ja kuludele, nende
    kaudu aga kasumlikkusele ja rentaablusele.
  • Vaatamata klienditeeninduse olulisusele ja
    tähtsusele ettevõtte turundusstrateegia
    teostamisel ei mõista ettevõtete juhid sageli
    selle olulisust.

5
Klienditeeninduse (KT) def.
  • KT on protsess, mis leiab aset ostja, müüja ja
    kolmandate osapoolte vahel. Protsessi tagajärjeks
    on väärtuse lisandumine vahetustehingu objektiks
    olevale tootele või teenusele. Väärtuse
    lisandumine vahetusprotsessi käigus võib lühemas
    perspektiivis väljenduda üksiku transaktsioonina
    või pikemas perspektiivis lepingulise suhtena.
    Lisandunud väärtus jaotub kõikide protsessist
    osavõtvate poolte vahel nii, et peale
    transaktsiooni toimumist või lepingu sõlmimist on
    kõik osalejad millegi poolest rikkamad, kui enne
    protsessi toimumist. (LaLonde, Cooper,
    Noordewier. Customer Service. A Management
    Perspective. Chicago Council of Logistics
    Management, 1988, p.5).

6
  • James E. Dockter defineerib KT kui protsessi,
    mille käigus antakse konkurentsieelis ja
    lisatakse kasu tarneketile selleks, et
    maksimeerida koguväärtus lõppkliendile.
  • Selle def. järgi sisaldab KT kõik tegevused,
    mis kindlustavad kliendi tellimuse eduka
    täitmise.

7
  • KT tähendab kliendi vajaduste, ootuste
    kindlakstegemist, nende arusaamist ja lõpuks
    kliendivajaduste rahuldamist.

8
Suuremas osas firmadest defineeritakse KT ühel
moel kolmest järgnevast
  • kui tegevusvaldkond, mis eeldab juhtimist, näit
    tellimuste töötlemine, arvete esitamine
    (invoicing) või klientide kaebustega tegelemine
  • kui tegevuse mõõtühikud, näit firma võime kohale
    toimetada 95 laekunud tellimustest 48 tunni
    jooksul. Või Hewlett Packardi klienditeeninduse
    standardid näevad ette kaupade 98 kättesaadavust
    laost
  • kui firma tervikfilosoofia element., näit.
    tegevuste kompleks, mis on seotud ettevõtte
    toodangu kohaletoimetamisega ja arvete
    esitamisega klienti rahuldaval ja ettevõtte
    ärieesmärkide täitumist soodustaval moel.

9
Praktikas defineerivad firmad oma
klienditeenindust kõige sagedamini järgnevalt
  • protsent klientide tellimustest, mida saab
    otsekohe laost täita
  • vigaselt komplekteeritud saadetiste protsent
  • momendil mittetäidetavate tellimuste ülesjätmine
    tarnija poolt ning nende täitmine tulevikus nii
    kiiresti kui võimalik ilma täiendavate
    meeldetuletuste / tellimusteta (availability of
    back orders)
  • täielikult komplekteeritud saadetiste protsent
  • kahjustunud tellimuste arv (või pretensioonide
    arv või protsent)
  • tellimuse töötlemisetsükli kestus (aeg kliendi
    tellimuse saamisest kuni kauba väljasaatmiseni

10
Praktikas defineerivad firmad oma
klienditeenindust kõige sagedamini järgnevalt
  • tellimistsükli kestus (aeg kliendi tellimuse
    saamisest kuni kauba kohaletoimetamiseni kiendile
  • töötajate viisakus
  • tellimuse esitamise kergus / lihtsus

11
  • Kuna reeglina logistika ei tegele otseselt
    lõpptarbija eelistuste kujundamisega (selleks on
    marketingiüksused), on selle mõju kaupade
    turustamisele raskesti märgatav.
  • Logistika mõju lõpptarbija eelistustele on
    kaudne, kuid märkimisväärne.
  • Mitterahuldav ning ebausaldatav KT võib sageli
    viia kliendi eelistuste muutumisele ning
    ettevõtte turustuspoliitika ebaõnnestumisele.
    Seega määrab peamiselt KT, kas ettevõtte
    olemasolevad kliendid jäävad selle klientideks ka
    tulevikus.
  • Multinatsionaalsete korporatsioonide statistika
    järgi läheb uue kliendi juurdemeelitamine viis
    korda kallimaks kui kulutused olemasoleva kliendi
    hoidmiseks, s.t. KT-le).
  • Uuringute järgi on 65 klientide lahkumise
    põhjuseks mitterahuldav teenindus

12
KT elemendid
  • Kauba kättesaadavus (product availability) Kas
    tellitud kaup on laos olemas?
  • Tellimistsükli kestvus (order cycle time). Aeg
    tellimuse esitamisest tarnijale kuni kauba
    kättesaamiseni kliendi poolt.
  • Usaldusväärsus. Kas kaubad toimetatakse kohale
    õigeaegselt?
  • Tellimistsüklist kinnipidamine / Tarnija
    suutlikkus pidada kinni kokkulepitud kauba
    kohaletoimetamise ajagraafikust. Sarnase
    kohaletoimetamise puhul peab tellimustsükli
    ajaline kestvus olema sama
  • Arveldamisprotseduurid ja nende korrektsus Kas
    arved on korrektsed ja lihtsalt töödeldavad
    (väljastatavad, saadetavad), arusaadavad kliendi
    jaoks?
  • Infopäringutele vastamine (information request
    responsiveness). Eeldab töötajate /
    kommunikatsioonikeskuse olemasolu, kes / mis on
    suutelised vastama klientide küsimustele kaupade
    tehniliste omaduste, kättesaadavuse, hinna või
    varem esitatud tellimuste seisu kohta (tracking,
    tracing). Siia kuulub ka klientidega tegelejate
    väljaõpe.
  • Tellimuste esitamise mugavus. Kui hõlpus / mugav
    on kliendil meiega äri teha / tellimusi esitada?
    Seadusandlikele nõuetele vastav ja kliendi ning
    firma ärisüsteemidega sobiv efektiivne, korrektne
    ning lihtne tellimuste esitamine
  • Tellimuse suuruse piirangud. Kas tellimustele
    esitatavatele,tellimustele kehtib ka mingi
    koguseline või väärtuseline miinimumlimiit?

13
KT elemendid
  • Kaugus tarnija laost (distance to supplier
    warehouse) mõjutab tellimustsükli keskust ja
    kohaletoimetamise sagedust
  • Paindlikkus kliendi erivajadustele reageerimisel
    (special custmer requests). Kas me toimetame
    kaubad kohale kliendi jaoks kõige sobivamal ajal
    ja moel.?
  • Kiirtellimuste käsitlemine
  • Kaupade kvaliteet kohalejõudmisel. Milline on
    tellitud kaupade kvaliteet nende jõudmisel
    kliendile?
  • Nõuete käsitlemine. Kuidas me käsitleme nõudeid
    ja pretensioone?
  • Müügijärgne teenindus. Defektsete või vigastatud
    kaubaartiklite kiire ning hõlbus asendamine
    kliendi soovi korral müüdu ülespanek ja
    seadistamine kindlakstegemine, kas ost rahuldab
    klienti.
  • Ettevõtte tehnilised esindajate kompetentsus.
    Klientide poolt väljakutsutavate firma esindajate
    (konsultandid, agendid, töömehed jms.) väljaõpe
    ning klientidele tutvustamine.
  • Müügiinimeste visiidid. Kas meie müügiesindajad
    müüvad kliendivisiitidel ka klienditeenindust?
  • Kauba demonstreerimine. Tarnija valmisolek anda
    usaldusväärsele kliendile oma kaupa
    (kestvuskaubad, seadmed) proovimise eesmärgil
    kasutada enne müügilepingu sõlmimist.
  • Kaupa tutvustavate trükiste olemasolu.

14
KT elemendid
  • Tegevuseelsed elemendid kindlustavad hea KT
    kliima. Siin kavandatakse KT poliitika (millal
    kaubad pärast tellimuse esitamist jaotatakse,
    tagastuste ja täitmata tellimuste käitlemise
    protseduurid jne.), luuakse poliitika täitmist
    kindlustav organistasiooni struktuur ja pakutakse
    tehnilist koolitust ja abimaterjale kliendile
    heade ostja-tarnija suhete kindlustamiseks.
  • Näitajad kättesaadavad varud, tarne kuupäevad,
    päringule reageerimisaeg.

15
KT elemendid
  • Tegevusaegsed elemendid kindlustavad otseslt
    toote toote jaotuse kliendile. Siia kuuluvad
    laovarude reguleerimise põhumõtted,
    transpordiliigi valik, tellimisprotseduurid. Need
    elemendid omakorda mõjutavad jaotusaega,
    tellimuse täitmise täpsust ja kaupade
    kättesaadavust.
  • Näitajad tellimuse täitmise määr, tellimise
    õigeaegsus, tagastatud tellimused, täitmata
    tellimused, toodete asendatavus

16
KT elemendid
  • Tegevusejärgsed elemendid esindavad vajalikke,
    toodet toetavate teenuste reastust kliendi
    kaitsmist defektsete toodete eest, tagastavate
    pakendite ja kasutatud kauba käitlust ning
    reklamatsioonide, kaebuste ja tagastuste
    käsitlust. Need tegevused leiavad aset pärast
    toote müüki, kuid tuleb planeerida juba
    tegevuseelsel ja tegevuste ajal.
  • Näitajad esimese sissemakse määr, klientide
    kaebused, tagastused/kaebuse kohta, vigased
    arved, hooldusosade kättesaadavus.

17
Üldine järeldus, et logistilise KT tähtsamad
näitajad on
  • Õigeaegne jaotus
  • Tellimise täitmise määr
  • Toote seisund
  • Korralik dokumentatsioon

18
Halva klienditeeninduse tagajärjed
  • Halb saadavus
  • Toodete saadavus on kõige olulisem
    teenindustaseme näitaja, sest ostjatel on
    tõenäoliselt olnud mitmeid valikuvõimalusi enne
    seda, kui peatuti tühja riiuli ees.
  • Kahjuks peab tõdema, et olukorda, kus mingi toode
    puudub, ei ole võimalik kunagi täielikult
    kaotada.
  • Kindlasti saab aga parandada tarnevõimet ehk
    saadavust.
  • Kuna kliendi rahulolematusel on kalduvus
    süveneda, peavad tarnijad püüdma erilise hoolega
    sinnapoole, et puudumisolukordi ei tekiks.

19
Halva klienditeeninduse tagajärjed
  • Puudulik tarne täpsus
  • Tarne täpsus on peaaegu sama tähtis
    klienditeeninduse faktor kui saadavus.
  • Kauba tellimisel eeldatakse üldjuhul alati, et
    lubadus tarne täpsuse osas peab paika.
  • Tarneaeg on ajavahemik, mis jääb tellimuse
    vastuvõtmise registreerimise ja kauba üleandmise
    vahele.

20
Klientide võõrandumine
  • Globaalses ulatuses tegutsevatele ettevõtetele on
    klienditeeninduse juhtimine tõsine väljakutse.
  • Strateegiad, mis on kasutatavad ühes
    kultuurikeskkonnas, võivad olla ebaefektiivsed
    või sobimatud teises kultuuriümbruses.
  • Rahvusvahelistel ettevõttel pole võimalik
    rakendada ühtset klienditeeninduse strateegiat,
    mida saaks kasutada kõikides maades.

21
Klientide võõrandumine
  • Näiteks on jaapanlased väga tundlikud halva
    klienditeeninduse suhtes.
  • Negatiivne kogemus jääb neile kauaks meelde ja
    nad ei suuda pikka aega andestada halba toote
    kvaliteeti või klienditeenindust.

22
Klientide võõrandumine
  • On tehtud kindlaks, et kliendi kaotamine läheb
    ettevõttele vähemalt kaheksa korda kallimaks kui
    tema jäämine.
  • Mida kauemaks on klient ettevõttesse jäänud, seda
    väärtuslikumad on temaga suhted.
  • Lojaalsed kliendid ostavad rohkem ja tekitavad
    iga järjekordse müügiga firmale vähem kulu.
  • Seitsme aasta vanuse kliendisuhte kaotamine on
    ettevõttele palju valulisem kui aasta aega
    kestnud kliendisuhtest ilmajäämine.
  • Selleks, et kliendiga säiliksid pikaajalised
    koostöösuhted, on vaja pakkuda talle just
    niisugust teenust, nagu ta vajab.

23
Klienditeenindus globaalses ulatuses
  • Kultuurifaktoritel on sügav mõju sellele, kuidas
    defineeritakse klienditeenindust.
  • Kuna firma logistikasüsteem peab suutma rahuldada
    lõpptarbija vajadusi, peab ettevõtte juhtkond
    esmajärjekorras välja töötama sobiva
    klienditeeninduse elementide segu iga erineva
    turu tarvis.
  • Samal ajal peavad ettevõtte logistilised
    ressursid olema korrastatud ja suutma pakkuda
    vajalikku teenindustaset konkreetsel turul.

24
Klienditeenindus globaalses ulatuses
  • Millist teenindustaset on vaja klientidele
    pakkuda? Selle küsimusele on raske vastata.
  • Ettevõtte juhtkond soovib üldjuhul pakkuda
    sellist teenindustaset, mis vastaks klientide
    nõudmistele.
  • Juhtkond peab olema võimeline ühendama
    klienditeenindusega seotud kulud
    teenindustasemega.
  • Sellised analüüsid on üldjuhul keerulised ja
    töömahukad.

25
Logistika areng globaalse spetsialiseerumise
taustal
  • Otstarbekamaks muutuvas, tiheneva konkurentsiga
    majanduskeskkonnas, ei saa ühegi majandussektori
    ettevõtted tegeleda tagajärjekalt korraga paljude
    erinevate aladega, kuna vaimsete ja materiaalsete
    võimaluste killustamine pärsib võistlusvõimet.

26
Klienditeeninduse parandamine ja sellega seotud
kulu
  • Ettevõtete juhid on üldjuhul suurtes raskustes,
    kui arvutatakse või kaalutakse tulude ja kulude
    vahekorda klienditeeninduses.
  • Teiste sõnadega, juhid peavad otsustama, kas
    klienditeeninduse kavandatav parandamine on
    väärtuslik investeering.

27
Klienditeeninduse parandamine ja sellega seotud
kulu
  • Äriettevõtetes on vaja enne lisakuludega seotud
    klienditeeninduse taseme parandamist hoolikalt
    kaaluda parema klienditeeninduse tulemusel
    lisandunud tulu ja kulu vahekorda.
  • Kui tulu kasv jääb oluliselt maha kulude kasvust,
    on vaja hoolega kaaluda, kas tasub
    teenindustaseme tõstmisele üldse minna.

28
Teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud
kulude seos
29
Klienditeeninduse parandamine ja tulu
  • Tuleb arvestada asjaolu, et võib olla äärmiselt
    raske näha otseseid seoseid klienditeeninduse
    taseme paranemise ja müügitulemuste positiivse
    muutuse vahel.
  • Igasugune loodetav tulude baasi muutumine, mis on
    põhjustatud investeeringutest klienditeenindusse,
    tuleb mingil viisil kindlaks määrata nii, et
    juhtkond oleks teadlik, kas sellise investeeringu
    tegemine teenindustaseme tõstmiseks on üldse
    põhjendatud.

30
KT juhtimise infosüsteemid ja kontseptsioonid
31
IT ja teenindus
  • IT ja   teenindus ei ole moesõnad, need on
    võtmesõnad ka ekspedeerimises-logistikas.
  • Mis on kõige olulisem, mida logistika et-ted
    kliendile müüvad - täpsus.
  • Lahtiseletatult tähendab täpsus aga usaldust, et
    et-te tegevus vastab kliendiga kokkulepitule.
  • Sellega ei erine  3PL teiste valdkondade
    teenindajatest. Klient tahab professionaalset/
    kindlat  ning tema jaoks mugavat teenust.

32
IT ja logistika
  • Logistikaettevõtete edu sõltub suures osas
    sellest, kui täpselt suudavad teenindajad ja
    teenindust toetav IT- süsteem kliendi vajadusi
    rahuldada.
  • Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes,
    Interneti vahendusel saadetise jälgimise,
    tellimuste esitamise, päringute saatmise,
    laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades
    elektroonilises tollimises.
  • Osa süsteeme volitavad kliente soovi korral
    saatedokumente täitma.

33
IT ja logistika
  • IT standardiseerib erinevad  logistilised
    teenused ja muudab need tervikuks.
  • Samas on see toetus ideele osta mugavalt ja
    võimalikult palju ühest kohast, ehk osta
    tervikpakett, kuhu kuuluvad nii rahvusvaheline
    kui ka kohalik transport, tolliprotseduurid,
    ladustamine, riigisisene jaotus.
  • IT võimaldab logistika piire pidevalt laiendada,
    sest IT jaoks ei ole piire.

34
CRM lahendus
  • aitab suurendada kliendi rahulolu ja parandada
    klienditeeninduse kvaliteeti.
  • Tuues kliendiinfo, juhtumite halduse,
    kliendisuhtluse ajaloo ning tugiteabe otse
    klienditeenindajate ja juhendajate töölauale
    annate neile vahendi, mis võimaldab pakkuda
    järjepidevalt tõhusat teenust ja suurendada
    seeläbi klientide lojaalsust ning kasumlikkust.
  • CRM tarkvara pakub terviklikku, ettevõtete
    vajadustele vastavat klienditeeninduslahendust,
    mis on kasutajatele tuttav, skaleeritav ning
    täielikult et-te äriprotsessidele kohandatav.

35
CRM lahendus
  • CRM vähendab koolitusele kuluvat aega ning aitab
    uutel töötajatel vähese ajaga vilumust saavutada,
    mistõttu asuvad nad kiiremini efektiivselt tööle
    kõike seda võimaldab asjaolu, et kogu vajaminev
    informatsioon jõuab töötajani lihtsalt, vaid mõne
    hiireklõpsuga.

36
CRM lahendus
  • Et vähese vaevaga algatada, hallata ja lahendada
    teenindusega seotud küsimusi, on võimalik
    kasutada erinevaid suhtluskanaleid, sealhulgas
    telefonivestlused, e-kirjad, isiklik suhtlus ja
    iseteeninduse funktsioonidega veebilehed
    klientidele.
  • Klientidele tõhusa ja tulemusliku toe pakkumiseks
    saab kasutada hõlpsat ligipääsu juhtumitele,
    kliendiajaloole, teenustaseme lepingutele ja
    võimsale teadmusbaasile.
  • Windows Workflow Foundationi kasutamine ning
    kolmanda osapoole süsteemidega integreerimine
    võimaldab klienditeenindajatel pakkuda senisest
    ühtsemat, täpselt kirjeldatud tööprotsessidel
    põhinevat teeninduskogemust.

37
CRM lahendus
  • Kliendi rahulolu saab mõõta kogu
    klienditeeninduse protsessi jooksul pidevalt või
    teeninduse aruandetsükli osana.
  • Kliendi rahulolu suurendamiseks, juhtumite
    haldamisele kuluva aja vähendamiseks või
    klientidele suunatud rist- või juurdemüügi
    pakkumiste tegemiseks on võimalik kasutada
    prognooside tegemiseks andmete ajaloolist
    analüüsi.
  • Analüüsides teenindusprotsessis salvestatud
    andmeid saab suurepärast informatsiooni
    toote/teenuse arenduseks või garantiiprogrammi
    optimeerimiseks.

38
Kiir reageerimine QR (quick response)
kontseptsioon
  • Kiire reageerimise (Quick Response e. QR)
    kontseptsiooni aluseks on tarneahela liikmete
    omavaheline suhtlemise kiirendamine, võimaldades
    neil kiiremini reageerida muutustele
    jaekaubanduse turul.
  • Seda kontseptsiooni kasutati algselt
    rõivatööstuses, tõstmaks tööstusharu reageerimist
    muudatustele toote nõudluses ning alandada kogu
    tarneahala kulusid.

39
Kiir reageerimine QR (quick response)
kontseptsioon
  • Kiire reageerimise juures kasutatakse EDI
    (Electronic Data Interchange) ja/ või
    standardiseeritud ribakoodi infokandjana
    tarneahala juhtimisel.
  • Efektiivne teostamine nõudis rõivatööstuselt
    muutust nii tootmise kui jaemüügi planeerimise ja
    toimimise juures ja ee sundis ühtlasi peale EDI
    standardiseerimise ja toote identifitseerimise
    protseduurid mitmete erinevate ettevõtete sees
    ja nende vahel.

40
Kiir reageerimine QR (quick response)
kontseptsioon
  • tellimuse täitmise tähtajad lühenesid ja
    allhanketegevus laienes, lõi see stiimuli
    mõlemale poolele töödelda tellimusi koheselt ja
    alandada laoseisu liikudes Just in Time tüüpi
    süsteemi poole kaupade levitamisel.
  • See soodustas ka tellimist viimasel minutil.
    Tootjad sattusid suuremasse sõltuvusse nõudluse
    prognoosimisest, kuna vähenes nende ladudes
    reservvaru .

41
Tõhus tarbija reageering (ECR)
  • Tõhus tarbija reageering (Efficent Consumer
    Response e. ECR) algatati ja sai enam tuntuks
    1993a toiduainetetööstuses ning see on
    orienteeritud tarbijate nõudluse edastamisele
    kohta kogu tarneahela ulatuses.
  • ECR võib defineerida kui info-ja
    materjalivoogude koosplaneerimist tootjate ja
    müüjate poolt ühiselt kavandatud nõudluse
    prognoosil.

42
Tõhus tarbija reageering (ECR)
  • ECR ühendab endas mitmeid kontseptsioone ja
    strateegiaid
  • EDI (electronical data inetrchange) elektroonne
    andmevahetus
  • efektiivne tarnete juhtimine ning korraldamine
  • Müügipõhiste tellimuste kasutamist. Iseäranis
    kaasjuhitava varude kontseptsiooni (CMI- co-
    managed inventory) ja tarnija poolt juhitava
    laoseisu (VMI vendor managed inventory)
    kontseptsiooni kasutamisel

43
Tarnija poolt juhitud laotegevus (Vendor Managed
Inventory e. VMI).
  •  See on üheks tõhusa tarbija reageeringu mudeliks
    ja tuleneb pidevast varude täiendamisese
    vajadusest.
  • Põhiliseks erinevuseks on, et tarnija võtab
    endale vastutuse laoseisu eest müügi ja/või
    tarbimiskohas.
  • Nii näiteks vastutus ja kontroll nihkuvad
    jaemüügi kaupluselt tootjale, kes peab samuti
    osalema nõudluse prognoosimisel.

44
Koostöine planeerimine, prognoosimine ja varude
täiendamine (Collaborative Planning, Forecasting
and Replenishment e. CPFR)
  • rõhutab hästi funktsioneerivat suhet kliendi ja
    müüja vahel.
  • Järjest enam on need suhted roienteeritud
    veebipõhistele väärtusahelatele, ühendades nii
    tarnet ja nõudlust.
  • Koostöine planeerimine, ennustamine ja varude
    täiendamine nõuab rohkem teavet tarneprotsessi
    üksikasjadest, sest see keskendub üksikute
    põhitellijate.

45
Koostöine planeerimine, prognoosimine ja varude
täiendamine (Collaborative Planning, Forecasting
and Replenishment e. CPFR)
  • Osaliselt haakub koostöine planeerimine sellega,
    mida varasemad kontseptsioonid on varem püüdnud
    saavutada
  • standardiseerida andmeid ja teha nad nähtavaks
    kauplevate partnerite vahel.
  • CPFR protsessi juhtimine eeldab mudelit, kus on
    määratletud
  • funktsionaalne seos müüjate ja klientide
    vahel
  • (ühine) äriplaan
  • müügiprognoos
  • müügiprognoosi hälbed.

46
Teenuse sisseost
47
Rühmatöö Logistiliste teenuste sisseost
  • Ostame sisse
  • Teeme ise
  • Kulude kokkuhoid
  • Kompetents
  • Vastutuse jagamine
  • Riskide maandamine
  • Eriveod
  • Muutuv, prognoosimata nõudlus
  • Hooajalisus
  • Kulude kokkuhoid suurte mahtude juures ja väga
    väikeste (min) mahtude korral
  • Kui kõik punktid asuvad kõrval (väiksed vahemaad)
  • Eripärasus

48
Logistika areng globaalse spetsialiseerumise
taustal
  • Ettevõttel peaks olema üks või mõned alad,
    millesse investeeritakse ja mida pidevalt
    arendatakse.
  • Kõik põhitegevuseks vajalikud muud teenused tihti
    ostetakse sisse ettevõtte majandushuvidega kõige
    paremini haakuvalt spetsialiseerunud partnerilt. 

49
Logistika areng globaalse spetsialiseerumise
taustal
  • Tänapäevases ärikeskkonnas on olulisteks edu
    loovateks märksõnadeks spetsialiseerumine
    põhitegevusele, kõrvaltegevuste sisseostmine ning
    maksimaalne infotehnoloogiliste võimaluste
    ärakasutamine.

50
Teenuste sisseost
  • Logistiliste teenuste sisseostmist
    spetsialiseerunud firmadelt nimetatakse kolmanda
    osapoole logistikaks ehk outsourcinguks (ingl.
    k.).
  • Logistika alal toodavad kolmanda osapoolena
    teenust näiteks transpordi ja veokorraldusega
    tegelevad ettevõtted, terminalid, laod jt.
  • Globaalsed trendid näitavad outsourcingut
    kasutavate ettevõtete arvu pidevat suurenemist ja
    sellest tulenevat ärilist sünergiat. 

51
Teenuste sisseost
  • Ka logistilisi kompleksteenuseid pakkuvatele,
    veokorraldusega tegelevatele kontsernidele esitab
    spetsialiseeruv ärikeskkond järjest uusi
    väljakutseid.
  • Klientide pidevalt suurenevad nõudmised
    teenindamiseks globaalses ulatuses on viinud
    logistikakontsernide ühinemiste ja ülemaailmsete
    logistikavõrgustike tekkeni.

52
Teenuste sisseost
  • Paljude logistikakontsernide käive on sadu ja
    isegi tuhandeid kordi suurem kui nende
    klientidel.
  • Spetsialiseeritud teenuseid osutavas
    logistikaettevõttes on üldiselt suured
    tootmismahud, professionaalsed töötajad ja
    teenindamise kõrge kvaliteet.
  • Logistikakontsernide tihe konkurents sunnib neid
    pidevale tegevuste ratsionaliseerimisele ja
    paindlikkusele.

53
Teenuste sisseost
  • Koos ärikeskkonna spetsialiseerumise ja arenguga
    asjatundlikkuse suunas tekib ka firmajuhtidel
    suurem usaldus erialaste ettevõtete suhtes.
  • Läbi spetsialiseerumise luuakse alus ja eeldused
    vastastikusele mõistmisele ning pikaajalisele ja
    laiaulatuslikule koostööle.
  • Tihti saavutatakse konkurentsieelis teenuse
    osutaja spetsialistide paremate teadmiste,
    oskuste ning vahendite kasutamisel.
  • Näiteks meie põhjanaabrite veondus on peaaegu
    täielikult üle antud spetsialiseerunud firmadele
    ning üha enam ostetakse laoteenuseid.

54
Teenuse sisseostu põhjused
  • Kulu kokkuhoiu vajadus, ressurside ja tööaja
    sääst
  • Parem kvaliteet
  • Piisavalt suure tootmisvõimsusega tarnija vajadus

55
Ostuteenusest saadav kasu
  • võimaldab keskenduda põhitegevusele
  • võimaldab tegutseda ettevõttel, kelle toimingute
    mahud ei ole piisavad laopindade või veokite
    omamiseks
  • vabastab põhi- ja käibekapitali, mida saab
    investeerida põhivaldkonda
  • 3PL teenuse pakkuja, kel on paremad võimalused
    operatsioone arendada, kasutab vahendeid
    efektiivsemalt.

56
Ostuteenusest saadav kasu
  • Suurendab paindlikkust seeläbi, et annab
    võimaluse
  • Paremini reageerida kliendi nõudluse muutusele
  • Kasutada tarnijate tehnilise teadmisi, et
    vähendada toote arendamisele kuuluvat aega
  • Juurdepääsuks uuele tehnoloogiale ja
    innovaatilisusele
  • Võimaldab maštabisäästu
  • Võimaldab jaotada riske

57
Vähene uuendusmeelsus
  • Kõigi globaalsete trendide positiivsete külgede
    kõrval on Eestis siiski tegureid, mis takistavad
    logistilise mõtlemise kiiret võidukäiku.
  • Levinuimaks neist on ettevõtete suhteliselt
    vähene uuendusmeelsus, mis tihti tuleneb
    juhtkonna vähesest analüüsivõimest ja vähesest
    informeeritusest. 

58
Vähene uuendusmeelsus
  •  Teine tõsine takistus on psühholoogiliselt
    ülepaisutatud hirm ebaõnnestumise ees.
  • Loomulikult tuleb teenuse pakkujaga
    majanduslikult suheldes võtta teatud riske.
  • Samuti nõuab uus logistikastrateegia ettevõttes
    sügavate struktuuriliste muudatuste läbiviimist.
  • Logistikaga seonduva usaldamisega
    koostööpartnerile tuleb suures osas muuta
    ettevõtte tegutsemisharjumusi.

59
Teenuse pakkuja analüüs
  • Riskide maksimaalseks maandamiseks tuleks
    partnerit võimalikult põhjalikult tundma õppida.
  • Esimesel etapil analüüsib partneri otsija
    võimalikke teenuse osutajaid üldmajanduslike
    näitajate alusel, tavapäraselt on need teenuse
    hind ja kvaliteet, firma usaldusväärsus ja
    krediteerimisvõime.
  • Analüüsi põhjal valitakse teenuse pakkuja,
    kellega alustatakse koostööd lepinguliste suhete
    sisseseadmiseks. 

60
Teenuse pakkuja analüüs
  • Tihti avaldab partneri valikul olulist mõju
    varasema koostöö tulemuslikkus.
  • Põhitingimus partneri valikul aga on teenuse
    osutamise professionaalsus, usaldatavus ja
    paindlikkus.
  • Logistikapartner peab pidevalt suutma osutada
    teenust täpselt vajalikul ajal. 

61
  • Logistikateenuste pakkuja valik Kepner Tregoe
    meetodi abil.
  • Vt. Ülesanne
  • Reitingu mudel
  • Statistiline mudel

62
  • Kui ettevõte on pärast põhjalikku analüüsi
    otsustanud tellida logistikateenused
    spetsialiseerunud firmalt, kavandatakse
    teenindatava ettevõtte ja tema klientide
    vajadustest lähtudes ühiselt kogu logistiline
    tegevus ja selle juhtimine.
  • Logistilises mõtlemises ja partnersuhetes
    toimuvad märgatavad muutused. 

63
Muutused
  • Varem vaadeldi ja arendati tööjaotust ühe
    ettevõtte piires, nüüd läbi kogu logistilise
    tarnesüsteemi.
  • Uue mõtteviisi eesmärk on sobitada ettevõtete
    tegutsemine protsessiga ja leida võimalikult
    tulusad lõpplahendused.
  • Sellise lähenemise tulemusena paraneb
    klienditeeninduse kvaliteet ning tarneahelast
    kõrvaldatakse kõik tegevused, mis ei tekita
    lisaväärtust. 

64
  • Lääne äripraktikas on professionaalse
    logistikapartneri kaasamine andnud selge
    sünergiaefekti.
  • Kuid isegi siis, kui ettevõtte ostab logistiliste
    lahenduste tervikpaketi, peab tal olema selge
    logistiline strateegia.
  • Selle kujundab iga ettevõte ikkagi klientide
    vajadustest lähtuvalt.

65
Logistikateenuse osutamise areng
  • Logistikateenuste osutamise areng jaotub 6
    tasandisse
  • 1PL
  • 2PL
  • 3PL
  • 4PL
  • 5PL
  • No PL

66
1 PL
  • Aastad 1950?1970 1PL (First Part Logistics) ehk
    asutusesisene (insourcing) logistikateenus.
  • Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik
    logistilised tegevused.
  • Ettevõttel oli autopark ja laod ning ta pidi
    pöörama põhitegevuse kõrval suurt tähelepanu
    nende juhtimisele.

67
2 PL
  • Aastad 1970?1985 2PL (Second Part Logistics) ehk
    logistiliste teenuste allhange.
  • Ettevõtetel olid olemas ressursid logistiliste
    operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid
    mõnikord logistilisi teenuseid sisse ühekordse
    tegevusena logistilist teenust pakkuvalt firmalt
    (näiteks transport) eelkõige juhul, kui oma
    ressurssidest ei piisanud operatsioonide
    teostamiseks.
  • Sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste
    lepingute alusel.

68
3 PL
  • Aastad 1985?2000 3PL (Third Part Logistics) ehk
    logistiliste teenuste outsourcing (väljavalik,
    sisseost).
  • Ettevõtted on mõnest logistilisest tegevusest
    täielikult loobunud ehk ostavad need
    spetsialiseerunud ettevõttelt.
  • Sel juhul sünnivad strateegilised alliansid
    (ühisus, partnerlus).
  • Alliansi puhul lepivad osalised (kauba
    saatja/müüja ja saaja/ostja) kokku
    logistikateenust pakkuva firma nn 3. osalise
    teenuste kasutamises.

69
3 PL
  • 3PL võib defineerida kui väljastpoolt teenuse
    pakkujat, kes täidab kõik logistilised ülesanded
    või osa neist.
  • Logistilist teenust ostetakse pikaajaliste
    lepingutega.
  • Eelkõige hakati kasutama transpordi-
    (veokorraldusteenus, vedaja valik ja lepingud,
    veoarvete korraldamine ja kontroll) ja laoteenust
    (laovarude korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid
    firmasid.
  • Hiljem lisandusid teised logistika huviorbiiti
    kuuluvad valdkonnad, nagu infoteenus (tellimuse
    töötlemine, logistilised süsteemid jne) ja
    pakendamine.

70
3 PL
  • Eksisteerib firmasid, kes on isegi tootmise
    andnud 3PL firma kätte.
  • Ise on nad sel juhul vaid tootearendajad.
  • Tooted aga ei kuulu 3PL firmale mitte mingil
    ajahetkel.

71
4 PL
  • Aastad 2000?2020 4PL (Fourth Part Logistics) ehk
    logistiline integratsioon.
  • Ettevõte ostab sisse kõik logistikateenused ehk
    teisisõnu nii logistiliste protsesside juhtimine
    kui füüsilised toimingud antakse üle nn
    neljandale osalisele.

72
4 PL
  • 4PL ehk neljanda osalise logistika hõlmab
    teoreetiliselt kõikide tegevuste, alustades
    arendustegevusest ja lõpetades müügijärgse
    hooldusega, sisseostmist.
  • 4PL ulatus sõltub ettevõtte spetsiifikast, sest
    kõiki tegevusi ostes muutub küsitavaks ka firma
    eksistentsi mõte.
  • Teoreetilisel tasandil on 4PL-i puhul tegemist
    3PL-i edasiarendusega.

73
4 PL
  • Ettevõte, kes on sisse ostnud kogu logistilise
    tegevuse korralduse, müüb ja tasub arved.
  • Neljas osaline võtab enda kanda kogu tarneahela
    juhtimise, alates ostudest ja lõpetades kauba
    kättetoimetamisega edasimüüjatele või
    lõpptarbijatele.

74
4 PL, allikas M. Villemi
75
4 PL
  • 4PL-i pakkuja on tarneahela integraator, kes
    juhib ressursse, vahendeid ja tehnoloogiat koos
    teenuste pakkujatega, pakkudes laiaulatuslikku
    tarneahela lahendust.
  • Ta hangib klientidelt kaupu ja hoolitseb kas ise
    või logistikateenuseid müüvat firmat kasutades,
    et need kliendile tarnitakse.
  • Neljanda osalise toimingute hulka kuulub ka
    arveldamine.
  • Ta koondab kokku nii enda kui teenusepakkujate
    ressursid ning juhib neid, et teenida soodsa
    logistilise lahendusega kliendile tulu.
  • 4PL pakkuja tegevus on suunatud terviklahenduste
    pakkumisele.

76
Tüüpilise 4PL-i tarneahela lahendus sisaldab
nelja taset
  • Reinventsioon. Sellel tasemel sünkroniseeritakse
    tarneahela planeerimine ja juhtimine kõigi
    osaliste vahel. Reinventsioon võimendab
    traditsioonilisi tarneahela juhtimise teadmisi,
    sobitab äristrateegia tarneahela strateegiaga,
    luues seejuures uue struktuuri, ja integreerib
    osalised tarneahelasse.

77
Tüüpilise 4PL-i tarneahela lahendus sisaldab
nelja taset
  1. Transformatsioon. Sellel tasemel tegeletakse
    spetsiifiliste tarneahela funktsioonidega nagu
    müügi ja operatsioonide planeerimine, jaotuse
    juhtimine, hankestrateegia, klienditugi ja
    tarneahela tehnoloogia.

78
Tüüpilise 4PL-i tarneahela lahendus sisaldab
nelja taset
  • Implementatsioon. Sellel tasemel on tähelepanu
    suunatud eelkõige inimressurssidele ja
    organisatsioonilistele muudatustele.
    Implementatsioon võimendab strateegiat, sügavaid
    analüüse, protsesside ümberkujundamist,
    organisatsiooniliste muudatuste juhtimist ja
    tehnoloogiat integreerimaks klienti tarneahela
    tegevustesse ja protsessidesse.

79
Tüüpilise 4PL-i tarneahela lahendus sisaldab
nelja taset
  • Eksekutsioon (Run). Sellel tasemel tegeletakse
    protsessidega. 4PL-i pakkuja võtab vastutuse
    tarneahela erinevate funktsioonide ja
    protsesside üle, nt transpordi ja laotegevuse
    üle. Organisatsioon võib anda terve rea
    tarneahela tegevusi 4PL-i pakkujatele.

80
4PL kontseptsioon pakub tarneahela
integreerimisel järgmisi võimalusi
  • tulude suurenemine
  • operatsioonikulude vähenemine
  • inimkapitali (tööjõukulud) vähenemine
  • seotud kapitali (transpordivahendid, laod,
    seadmed jne) vähenemine.

81
4 PL
  • 4PL põhineb kommunikatsiooni ja IT ülisuurtel
    edusammudel, mis on teinud võimalikuks odava ja
    pideva infovahetuse ettevõtte ja tema partnerite
    vahel.
  • 4PL on eriti sobiv strateegia kõrgtehnoloogiliste
    toodetega ettevõtete jaoks, kelle tooted on
    kallid ja vananevad kiiresti.
  • Samas tõstavad tehnoloogia ja e-äri tormiline
    areng tarneahela tegevuste integreerimise
    vajadust.

82
5 PL
  • E-logistika, internetil põhinev logistika
  • Internet on nagu platvorm logistiliste ülesannete
    lahendamiseks ja ühendamiseks

83
No PL, ei osaliste logistikale
  • See on teenuste sisseostmise vastand ehk olukord,
    kus ettevõtte teostab ise operatsioonid, mida
    võiks sisse osta (veondus, laondus jne).
  • Mõistest No PL on räägitud viimasel ajal USA-s.
  • Mõned ettevõtted on tõsiselt kaalunud, kas
    teenuste ostmise abil saadakse jaotusel
    lisandväärtust või mitte.
  • Mõnigi firma kaalub jaotuse tagasitoomist
    ettevõttesse, et parandada kontrolli tarneahela
    üle ja võita tagasi marginaalid, mida ta praegu
    maksab kolmandale osalejale teenuste eest.

84
Ülesanne
  • Mõelge ja siis arutlege omavahel järgmisel
    teemal.
  • Tooge olulised aspektid, miks võiks olla kasulik
    tootmis- ja kaubandusettevõtetel kasutada
    logistikafirma teenuseid kaupade transpordil ja
    ladustamisel ning kaupadega liituva
    informatsiooni haldamisel?

85
Mõtted
  • igapäevatöös vabanetakse kõikidest kauba
    ladustamisega seonduvatest küsimustest ja
    probleemidest.
  • kulud ladustamisega seonduvale on otseselt seotud
    ladustatud kauba hulgaga ja tehtud
    tööprotseduuridega - lihtne ja selge mõõta,
    püsikulud muutuvkuludeks.
  • vabaneb kapital, mis on seotud laohoonetesse,
    -vahenditesse, inimressurssi, jne.
  • saab keskenduda ainult oma põhitegevusele.
  • transpordi ja laotöö kvaliteedis saab kindel
    olla, logistikafirma vastutus on määratletud
    poolte vahelises lepingus.
  • kogukulud logistikaga seonduvale vähenevad.
  • kulud infotehnoloogiale vähenevad, kuna
    logistikafirma omab suuremat võimalust kasutada
    infotehnoloogia sisseostul mahuefekti.
  • infotehnoloogia pidev arendamine on tagatud.
    Logistikafirma on infotehnoloogia pidevast
    arendamisest huvitatud, kuna sellest oleneb
    olulisel määral kogu logistikateenuse
    konkurentsivõime.

86
  • Küsimused?
Write a Comment
User Comments (0)
About PowerShow.com