Pealkiri

1
Semiootika oskuskeele võimalikkusest
Silvi Salupere
2
Oskuskeel

• Habitus - struktureeritud struktuuridena
  toimivate struktureeritud struktuuride süsteem
  (P. Bourdieu)
• Sõnad minimaalsed märgid, mille väljendused ja
  sisud on permutatsioonile kättesaadavad
• Semiootika see on hierarhia (st klasside klass),
  mille iga segment võimaldab järgnevat
  analüüsi/jaotust klassideks, mis on määratletud
  vastastikuse suhtega (relatsiooniga) sel moel, et
  igaüks neist klassidest võimaldab jaotust
  derivaatideks, mis on määratud vastastikuse
  mutatsiooniga. (L. Hjelmslev)

3
Semiootika teadusena

• tekkis 1950ndatel
• strukturaallingvistika
• küberneetika
• informatsiooniteooria
• loogika ristumiskohal
• (J. Lotman Inimesed ja märgid 1969)

4
Ajalooliselt on semiootika

• kulgenud rööbiti
• filosoofia
• keeleteaduse
• loogika
• arenguga

5
Semiootika oskuskeel?

• Küsimus tuumast
• Palju eri harusid oma spetsiifilise oskuskeelega
  (nt biosemiootika)
• Repliik doktoritööde kaitsmisel ikka ei saa
  aru, miks semiootika, üks töö filoloogias
  (tõlketeadus), teine politoloogias
• Filosoofia vs semiootika

6
J. Kristeva Semiootika kriitiline teadus ja/või
teaduse kriitika (1969)

• Selline semiootika staatus eeldab 1. semiootika
  erilist suhet teiste teadustega, sealhulgas
  lingvistika, matemaatika ja loogikaga, mille
  mudeleid ta kasutab. 2. uue terminoloogia loomist
  ja vana lammutamist.
• hüljates humanitaar-subjektivistlikku
  terminoloogia, pöördub semiootika täppisteaduste
  sõnastiku poole. Kuid /.../ selles uues
  ideoloogilises valdkonnas, mida semiootika on
  võimeline looma oma uurimisobjektina, saavad need
  terminid teise tähenduse. Samal ajal ei takista
  täppisteaduste terminite kasutamine täiesti uute
  terminite sissetoomist semiootilise uurimuse
  sõlmpunktides.
• Semiootika kui humanitaarteaduste metodoloogia

7
Termin ja mõiste

• Mõiste kui sisu-, teadmusüksus
• Termin ühtne nimetusüksus, kuulub mõistevälja
• Kas mõiste on erialal nii oluline, käibiv või
  iseseisev, et üldse vajab nimetamist, või piisab
  kirjeldusest?
• Arbitraarsed ja motiveeritud terminid, vist on
  esimesi rohkem. Liiderkeeled ladina, kreeka,
  prantsuse

8
Terminid/mõisted

• Semioosis semioos
• Representamen esitis
• Rheme adum
• Dicent nending
• Interpretant tõlgend
• Charles S. Peirce

9
A. J. Greimas J. Courtes. Semiotique -
Dictionnaire raisonne de la theorie du langage.

• embrayage, engagement - hõlmamine
• debrayage, disengagement väljajätt
• énonce, utterance ütlus/lausung
• acteur, actor aktor/toimija
• enontsiatsioon ja signifikatsioon

10
Saussure

• Kõlakuju/tähistaja
• Kontsept/tähistatav/tähistatu
• Arbitraarsus/meelevaldsus/suvalisus (Erelt)
• Langage??

11
Roman Jakobson

• Shifter nihutaja
• contiguity signansi ja signatumi vahel -
  piirnevus

12
Poststrukturalism, Derrida

• Erinevus-erinewus
• Disseminatsioon
• Tühik, lünk, äraolek, puudujääk
• Nihe, mõra, äär, jälg, kurd
• Hõivang, väljasulgemine, ruumistamine

13
Tähenduse tähendus

• Igasuguse semiootilise teooria tuumaks peaks
  olema tähenduse teooria (Greimas)
• Tähendus (hoolimata sellest, et tegemist on
  kõikidele erinevatele semiootikatele ühise
  omadusega, on tähenduse mõiste defineerimatu) ja
  signifikatsioon (termin S. kipub üha enam väljuma
  oma algsetest piiridest definitsioonide ja nimede
  tõttu, mis on käidud välja teda hõlmavana). S.
  kui tähenduse tekitamine (semioos) ja kui loodud
  tähendus. Tähendustamine
• Kontsept ja mõiste

14
SINN und BEDEUTUNG
Mõte Tähendus ????? ???????? Sens sens Sens Meaning Tähendus Osutus ????????/??????? ??????? Reference/denotation Référence/extension Meaning Denotation (Russell)
15
Tähendus - osutus
Husserl Bedeutung/Sinn Objekt (Gegenstand)
Peirce Tõlgend (interpretant) objekt
Morris Designaat, hiljem signifikaat denotaat
Ogden Richards Tähendus (meaning) referent
John Mill konnotatsioon denotatsioon
Carnap intensionaal ekstensionaal
lauses predikaat subjekt
Trad.loogika sisuloogika mahuloogika
16
TMK sõnastik

• J. Lotman oskuskeele teoorias pädev, praktikas...
• Sõnastikus on umbes 100 Lotmani ja 200 ülejäänute
• Keel
• Mudel
• Struktuur (struktuurne/strukturaalne)
• Mälu
• Sümbol
• Semiosfäär
• Kultuur
• Tekst