Astronoomia instrumendid

1
Astronoomia instrumendid

• Mario Mars
• Tallinna Tähetorn
• mars_at_staff.ttu.ee

2
(No Transcript)
3
Teleskoopide liigid

• Optilised
• Õhupalli astronoomia
• Raketiastronoomia
• Lennukobservatooriumid
• Orbitaalobservatooriumid
• Komosesondid

4
Atmosfääriväline astronoomia

• Eelised
• Saab kasutada kõiki lainepikkuseid
• Suurem lahutusvõime
• Suurem tundlikkus (fooni puudumine)
• Saab vaadelda pidevalt

5
Infrapunane kiirgus

• Neeldub atmosfääris (veeaur)
• Vajab jahutamist
• Teleskoobid sarnased optilistele
• Kasutatakse nägemiseks läbi tolmu
• Taustamüra 300K10e-5m

6
(No Transcript)
7
SIRTF Space InfraRed Telescope Facility

• Lennutatud July 2002
• Lainepikkuste vahemik 3 - 180 mikroni
• Teleskoop 85 cm, f/12
• kerge berüllium, jahutatud 5.5 K
• Difraktsiooni piir 6.5 mikroni
• Võimalused
• fotomeetria, 3-180 mikroni
• spektroskoopia, 5-40 mikroni
• spektrofotomeetria, 50-100 mikroni
• Vedel heelium / 360 liitrit

8

• Delta programmi kolmesajanda lennuga viidi
  orbiidile 1,2B maksma läinud kosmoseteleskoop
  SIRTF. 85 cm läbimõõduga peapeegliga teleskoop,
  mille peamisteks instrumentideks on
  infrapunakaamera, kauge infrapunakaamera ja IR
  spektrograaf. SIRTF teeb enam-vähem sama
  infrapunases spektris, mida Hubble nähtavas ja
  Chandra rõntgenkiirguse lainealas. Teleskoobi
  suur peapeegel võimaldab heita pilku varajasele
  universumile, objektidele, mis vaevalt soojust
  kiirgavad ning läbi tähtedevahelise tolmu.
  Tegemist on esimese NASA teadusliku sondiga, mis
  saadetud Maad järgivale orbiidile, SIRTF lendab
  Maa "taga" mitme miljoni kilomeetri kaugusel
  ümber Päikese

9
UV astronoomia

• Nähtavast valgusest lühilainelisem.
• Peaaegu täielikul neeldub Maa atmosfääris.
• Vaadeldakse kosmoseteleskoopide,õhupallide ja
  rakettidega
• International Ultraviolet Explorer 1978-1996
• Extreme UV Explorer lennutatud 1992

10
(No Transcript)
11
Röntgenkiirgus

• Kuigi suure energiaga X-kiired (E gt 30 keV)
  võiksid läbida atmosfääris meetreid on atmosfäär
  piisavalt paks, et neelata täielikult.
• Seega tuleb vaadelda väljapool atmosfääri või
  vähemalt väga kõrgel

12
Raketivaatlused

• Selleks tuleb x-kiirguse vastuvõtja lennutada
  raketiga väljapoole atmosfääri. Esmakordselt
  tehti seda White Sands raketikeskuses New
  Mexicos raketiga V2 1949 aastal ja registreeriti
  Päikese x-kiirgus. Aerobee 150 rakett 1962 juunis
  registreeris esimese kaugema x-kiiguse allika.
  Suurimaks puuduseks on vaatluste (mõni minut)
  lühiajalisus.

13
(No Transcript)
14
Õhupallid

• Õhupalli vaatluste suurimaks kõrguseks umbes 35
  kilomeetrit üle merepinna, kõrgemal enamusest Maa
  atmosfäärist. Kuigi vaadelda saab kauem, kui
  rakettidega on puuduseks, et kiirgus energiaga
  alla 35 keV ei jõua sinnani.

15
(No Transcript)
16
Kosmilised kiired

• Kosmiliste kiirte uurimine algas 1912 kui Victor
  Hess, Viini Ülikoolist, koos kahe assistendiga
  teostasid mõõtmisi kuumaõhu lennuaparaadiga. Nad
  leidsid, et kosmilised kiired pärinevad
  väljaspoolt Maa atmosfääri. 1936 sai Hess selle
  eest Nobeli preemia.
• 1018 - 1021 eV

17
(No Transcript)
18
Tehiskaaslased

• Navigeerimine (GPS)
• Maa vaatlused (ilmateenistus, geoloogia)
• Atmosfääriväline astronoomia (kõik EM piirkonnad)
• Kommunikatsioon (televisioon, internet, telefon)
• Sõjaotstarbeline

19
XMM-NEWTON

• Viidi orbiidile 10. dets. 1999 Ariane-V
  kanderaketiga. Lisaks x-kiirguse vastuvõtjatele
  on optiline ja UV teleskoop, mis võimaldab
  samaaegselt vaadelda.

20
(No Transcript)
21
(No Transcript)
22
Gravitatsioonilained
23
(No Transcript)
24
SOFIA Stratospheric Observatory for Infrared
Astronomy
25
SOFIA lennukobservatoorium

• Boeing 747SP
• 1977 Pan American World Airways
• 1986-1995, United Airlines
• 1997 NASA
• 2007 testlennud
• 2,7-meetrine teleskoop

26
Päike
Visible (BBSO)
X-Ray (Yohkoh)
Ultraviolet (SOHO)
Infrared (NSO)
Radio (Nobeyama)
27
(No Transcript)
28
Krabi udu
29
(No Transcript)