Muuseumit

1
Muuseumitöö alused

• 20 t loengut
• 14 t praktikat 2009. a MUIS-i sisestamine
  arheoloogiakogu signeerimine
• Koduleht muuseum.viljandimaa.ee Lugemisvara,
  Muuseumitöö alused
• Loengumaterjalid - Tvauri, A. Museoloogia ja
  muinsuskaitse. TÜ 2001 Konsa, K. Artefaktide
  säilitamine
• Soovitav Muuseumi varahoidja meelespea. Tln,
  1994. Kanut Ajakiri Muuseum, 2000-2009
• Kirjalik arvestus koha peal

2
Muuseumitöö alused kursuse sisu

• Loengud jagatud kolmeks teemaks
• Muuseumiaate ja muuseumide ajalugu -
• maailm, Eesti, Viljandi
• Sissejuhatus museoloogiasse -
• põhimõisted museoloogia, muuseum,
  musealiseerumine, museaal, muuseumipedagoogika,
  püsinäitus, näitus jmt
• Museograafia konkreetne igapäevane muuseumitöö
  dokumendid, säilitamine, kirjeldamine

3
Museion muusade tempel

• ZEUSI JA MNEMOSYNE TÜTRED
• Erato - armastusluule
• Euterpe - muusika
• Kalliope - eepiline luule
• Kleio - ajalugu
• Melpomene - tragöödia
• Polyhymnia - jumalatele määratud laul, hümn
• Terpsichore - tants
• Thaleia - komöödia
• Urania - astronoomia

4
Museion muusade tempel
5
Aleksandria museion 307eKr-47pKr

• Lisaks raamatukogule (700000) asusid seal
  botaani-ka- ja zooloogiaaiad, mehaa-nikatöökojad
  (tänapäeva füüsikalaborid, obser-vatoorium)
• Siin elasid pansionaadis teadlased, kes tegelesid
  filosoofia, ajaloo, geograafia, astronoomia,
  füüsika, matemaatika, meditsiini, filoloogia,
  kirjanduskriitika ja eriti agaralt poeesiaga.

6
Muuseumide eelkäijadMesopotaamia

• Vanimad leiud väideavalt paleoliitilistest
  matustest
• Uris - riigiarhiiv
• Larsa - tõendid, et koolide jaoks on vanadest
  ürikutest tehtud koopiaid
• Arheoloog Sir Leonard Woolley Uri kaevamistelt
  6. saj eKr kihtidest tõendeid, et Nabonidus ja
  Nebuchadnezzar on kogunud atiiki.
• Kaevamistel leiti ka jälgi esemeid ja ürikuid
  selgitavatest siltidest (savitahvlid seletasid
  21. saj eKr pärit olevaid esemeid). Samuti leiti
  tõendeid nö hariduslike kogude olemasolust.

7
Muuseumide eelkäijad- Egiptus, Antiik-Kreeka,
Lähis-Ida

• Kogumine seotud peamiselt templitega
• Siia ohvriannid kunst, tarbekunst, kaugetelt
  maadelt kuriositeedid jmt
• Kasutati omalaadsete pankadena. St, et häda
  korral müüdi ohverdatud varandused lihtsalt maha

8
Aleksander Suure kogu

• Päris hea haridus Aristotelese õpilane. Koostas
  esimese loodusteadusliku kogu. Siin ka elusloomad.

9
Muuseumide eelkäijad Pergamon (Bergama)

• Pergamon kasutas Kreekat doonorina.
• Kuningate Attaloste I-III e Ataliidide (269-133)
  huvi oli tuua riiki rohkem kreekapärast.
• Rööviti ja osteti kunstiesemeid ja pandi kohapeal
  välja nagu muuseumis. Tehti ka vastavaid koopiaid

10
Muuseumide eelkäijad Pergamon (Bergama)

• Kuulsaim on Zeusi altar (Eumenes I 170
  fragmendid Berliinis), kus on kujutatud jumalate
  võitlust titaanidega, mis pidi kujutama
  Ataliidide võitlusi keldi hõimude gallidega.
  Püüti võtta endale uus identiteet. Varandused
  133. a viimane kuningas Attlos III pärandas
  Roomale. Mida kandis ära viia viidi Rooma linna.

11
Muuseumide eelkäijadRooma

• 2. saj algas kunstiesemete vool vallutatud
  aladelt maailmalinna
• Suurimateks kunstikogujateks olid väepealikud
  Marcus Claudius Marcellus 212 eKr (tõi sõjasaaki
  Aafrikast)
• valitsejad Nero (röövis Kreekat 800
  mitmesugust kuju), Hadrianus (Villa Adriana)
• ülikud AGRIPPA, Marcus Vipsanius (63-12 BC)
  ehitas palju templeid kuhu toodi kunstiteoseid sh
  - (Pantheon). Temalt esimest korda kunst kuulub
  rahvale
• haritlased Cicero (106-40 BC) Atticuse kaudu
  ostis Kreekast kokku ja kuhjas oma villasse

12
Muuseumide eelkäijadRooma

• Etruskiülik Gaius Cilnius MAECENAS (70-8 BC),
  keiser Augustuse sõber - andnud nime
  metseenlusele. Ostis kunsti kõvasti kokku ja
  toetas poeete, kirjamehi.

13
RoomaHadrianuse (117-138) villa ja mausoleum
14
VILLA ADRIANA
15
Muuseumide eelkäijad.Itaalia

• Paavst Bonifatius VIII (13. saj II p) - Rooma
  kameedekogu
• Kardinal Giordano Orsini (1360-1438) vanad
  käsikirjad
• Paulus II e Pietro Parbo (val 1464-1471) hea
  ninaga harimatu preester teaduse jälitaja, kuid
  suurepärane kollektsionäär
• Vatikani (kunsti)kogud Sixtus IV (14141484)
  ajal. Tegemist endise Pavia ülikuga, keda huvitas
  filosoofia ja teoloogia. Tema ajal tegutses
  Vatikanis Boticelli ning üles ehitati Sixtuse
  kabel. Tema ajal pandi Capitoliumil Senaatorite
  palees skulptuuri- ja kuriositeedikogu rahvale
  vaatamiseks 1471. a. Tema oli ka paavst, kes
  keelas ka kunstiesemete maalt väljaviimise.
• Huvi antiigi vastu Itaalias 14. sajandil. Seda
  nii valitsejate kui ka kaupmeeste hulgas.
  (1330-tel Oliviero Forza Trevisost oli vanu
  medaleid, rahasid, marmorkujusid ja käsikirju).
  Esimene kogumisplaan
• COSIMO I de MEDICI - ehit 1560 paiku Uffizi
  palee. Koguma hakati juba 15. saj. 18. sajandil
  kinkisid riigile oma kogud. Toskaana hertsog
  Tänaseni. Algselt ehitis bürood sisuliselt
  linnavalitsus. 1582. a püsivalt II korrusel.

16
Paavst Sixtus IVFrancesco della Rovere

• 1471. a paneb sulptuurikogud ja kuriositeedid
  välja Senaatorite palees Roomas
• Keelab kunstiesemete maalt väljaviimise

17
Firenze Medicid Cosimo vanem (1389-1464) ja
Cosimo Suur (1519-1574)
18
Muuseumide eelkäijad. Uffizi palee
19
Muuseumide eelkäijad. Euroopa

• Prantsusmaal Jean de France (13461416). Kogus
  peamiselt kunsti ja juveele. Suurimaks
  kalliskiviks oli selles kollektsioonis 240
  karaadine rubiin. Veel oli seal ilusaid
  raamatuid, mitmesuguseid reliikviaid jmt. Omas ka
  eksootiliste loomade kollektsiooni - nt
  jaanalindu ja kaamelit.
• Ungari kuningas Matthias I omas
  kunstikollektsiooni Budas ning Rooma antiigikogu
  Szombathely lossis 15. sajandil.
• Tirooli Ferdinand kelle kogus olid Benini
  elevandiluu ning Hiina kunst (Ambras loss
  Innsbrucki lähedal).

20
PrantsusmaaJean de France (1346-1416)

• Jean II Hea poeg
• 100 a sõja ajal kontrollis 1/3 Prantsusmaast
• Metseen ja suur koguja
• 1415 oli sunnitud Itaalia sõjakäigu tõttu kogu
  maha müüma

21
Matthias I Corvinus (1458-1490)

• Türklaste vastase ristisõja vedaja
• Kunstkogu Budas
• Rooma antiigikogu Szombathely lossis
• Kuulsaim aga Bibliotheca Corviniana, mis osalt
  säilinud erinevates kohtades

22
Maximilian I Habsburg

• Kunstikogu Viinis

23
Ambras loss

• Tirooli Ferdinand II loss Innsbrucki lähedal
• Neli kambrit kolm relvad ja üks kunst ning
  kuriositeedid
• Viimane praegu ka kohal

24
Bartlmä Bon Ambras loss
25
Rudolf II Habsburg (1552-1612)

• Hobused, alkeemia, okultism, rariteedid
• Maailma kõige parem maneristide kogu
• Esemetest kellad, muusikainstrumendid
• Omas loomaaeda
• Nüüdseks muuseume mööda laiali

26
Muuseumide eelkäijad.Reliikviate kultus

• Antiigis - põletatud surnukehade jäänused nt
  müütiline Teeba kuningas Oidipus
• Budismis põletatud Buddha jäänused Pakistanis,
  Birmas (hambad)
• Moslemitel Muhamediga seotud habemekarvad,
  esemed, jalajäljed

27
Muhamedi mõõk
28
Muuseumide eelkäijadKristlikud reliikviad /
Mirabilia

• Kirikud ja kloostrid kogusid kristlikke tootemeid
• Pühameeste kehaosad - nt. Püha Peetruse aju,
  Kristuse veri, juuksed
• Esemed, mis kokku puutunud pühakutega - Petlemma
  sõime tükk, tõeline rist jne
• Neitsi Maarja puhul eriti piimatilgad
• Mingi ürik
• Muld pühadest paikadest
• Populaarsed ka ristid, milles püha mulda pühadest
  kohtadest (Jeesuse sünnipaigast Petlemmast
  Jeesuse vangistamispaigast Ketsemani aias aga ka
  Maarja haualt.
• Reliikviad jagunesid oma tähtsuselt klassidesse

29
Muuseumide eelkäijadKristliku kiriku tuntuim
reliikvia - Torino surilina
30
Kuriositeedikabinetid muuseumide otsesed
eelkäijad

• Kuriositeedikabinettide õitseaeg tuli koos
  maadeavastustega 16-18. sajandil. 16. sajandil
  Itaalias 240 mitmesugust kuriositeedi-kabinetti.
• Itaalias studiolo Saksamaal Kunstkammer v
  Wunderkammer
• Sisaldasid väga erinevaid esemeid ja
  loodusobjekte geoloogia, etnograafia,
  arheoloogia, ajaloo, kirikuloo jmt vallast.
• Kuulusid nii valitsejatele kui kaupmeestele kui
  ka varajastele teadlastele endile.
• Tähendas enamasti ühte või enamat ruumi, kus kõik
  välja pandud. Aga võis olla ka mingi mööbliese
  kapp näiteks või ka kohver.

Ferrante Imperato, Itaalia
31
Ulisse Aldrovandi (1522-1607)

• Sündinud Bolognas, ülikoolis Bolognas ja Padovas
• Farmaatsiainspektor
• Esimesed herbaariumid, mis õigustasid oma nime
• Kogud pärandas Bologna muuseumile

32
Francesco Calceolari (Calzolari) 1521-1600
kabinet

• Verona apteeker
• Peatähelepanu taimedel
• Siiski palju ka loomatopiseid
• Kaks kataloogi koostatud 1584 ja 1622
• Tänapäeval osaliselt Verona muuseumis alles

33
Ferrante Imperato (1550-1625) kabinet

• Napoli apteeker
• Kataloog 1599 kõige varasem
• Suurepärane herbaarium ja geoloogiline kogu
  fossiilid
• Tegeles geol uuringute ja alkeemiaga

34
Ole Worm 15881654

• Taani teadlane, arst ja antikvaar
• Kolme ülikooli haridus, kuninga ihuarst
• Kabinet väga mitmekesine topised, sarved,
  kihvad, skeletid, mineraalid
• Kummutas traditsioonilisi müüte (ükssarvik,
  lemmingute päritolu)
• Samas lasi neid müüte ka läbi (sküüdi lammas)

35
Ole Wormi (Olaus Worminuse) kabinet 15881654

36
Sküüdi lammas
37
Wormi kabineti rekonstruktsioon
38
Athanasius Kircheri (1602-1680) kabinetMuseum
Kircheriarum

• Jesuiidist teadlane sünd Saksamaal
• Magnetism, egüptoloogia, sinoloogia, geoloogia,
  meditsiin
• Leiutaja (Magna Laterna)
• Muuseum Rooma Kolleegiumi juures Rooma ja
  Etruski antikviteedid, skulptuurid, Egiptuse
  muumiad jmt, kollektsioon mineraale, eksootiliste
  loomade skeletid enda leiutatud masinad
• Praegu Roomas (Palazzo Venezia) ja Los Angeleses
  (Museum of Jurassic Technology)

39
Athanasius Kircher
Varajane megafon 19. saj
40
Laterna Magica
41
Isa ja poeg Tradescantid
42
Musaeum Tradescantianum
43
Kogumine kindla printsiibi järgi

• Paolo Giovio kuulsad isikud ja ajaloomälestised
  (1520 Museum Jovianum)
• Mantovas Itaalias Gonzaga suguvõsa Maailma
  kauneimad naised (2002. a näitus 90
  kollektsioonist üle 200 eseme ja üle 90
  kunstiteose koguväärtusega 240 milj eurot). Kogus
  ka veel palju muud

Titian, Young Woman at her Toilet. Gonzaga
kollektsioon, praegu Prahas
44
19-20. sajandi muuseumid

• Demokratiseerumine kogud avanevad laiadele
  hulkadele (protsess on pidev ja kestab
  tänapäevani inimesed liiguvad üha rohkem,
  internet, andmebaasid avalikuks)
• Suurem vajadus näitusetehnika kasutamisele.
  Samuti vaja rohkem seletada ja süstematiseerida
  tuleb kronoloogiline printsiip
• Suur tõuge demokratiseerumise suunas tuli
  maailmanäitustelt. Hakati pidama 1851 alates
  Londonis. Huvitavad väljapanekud, palju rahvast
• Etnograafiamuuseumide teke natsionalism ja
  linnastumine
• 20. sajandi algul tulevad teaduskeskused, kus
  tutvustatakse kaasaegset tehnikat ja progressi
• Pärast II maailmasõda tuleb buum

45
Londoni maailmanäitus 1851
46
Briti MuuseumidBritish Museum

• Sir Hans Sloane pärandus Briti rahvastele
• 1753 83 000 säilitusühikut raamatud ja taimed.
  Teistel andmetel 71000 eksponaati
• 1759 avati BM publikule. Esimene märkimisväärne
  avalik muuseum. Hiljem on sellest lahku löönud
  loodusteaduslik muuseum ja British Library.

47
Prantsusmaa muuseumidLouvre 1793

• 1793 avatakse kuninglikud kogud rahvale
• Kogud tol ajal 16. sajandist alates
• Andunud kunstikoguja Napoleon tõi sõjakäikudelt
  kaasa suure hulga teoseid
• Tänapäeval 400 000 kunstiteost

48
Muuseumid Ameerika Ühendriikides

• Vanim on 1773. a asutatud Charlestoni
  (Lõuna-Carolina) muuseum. Klassikaline, koosneb
  näitustest ja ajaloolistest majadest. Rõhk
  pedagoogilistel programmidel.
• USA muuseumid eelkõige koolituskohad
• Tähtis on elamus aga ka majandustegevus
• USA muuseumidel väikesed kogud vajalik
  innovaatilisus
• Washington DC Rahvuslikud muuseumid Loodus
  (1910), Kunstigalerii (1937), Ajaloomuuseum
  (1964), Indiaanimuuseum (1989-2004)

49
Saksamaa muuseumid

• Rahvusliku muuseumi algus Preisimaal 1815. a
  tehti näitus Napoleoni käest tagasi saadud
  kunstiväärtustest Berliinis
• 1830 Altes Museum
• 1850 Neues Museum
• 1903 Deutsches Museum Münchenis

50
Rootsi muuseumid

• Gustav II Adolf Livrustkammaren
• Artur Hazelius Nordiska Museetin 1873 ja Skansen
  1881

51
Venemaa muuseumidKunstkamera

• Peeter I kuriositeetidekogu
• 1698. a ostis nt Amsterdamist 1000 anatoomilist
  preparaati
• Esialgu oli siin ka elus eksponaate kääbused,
  hiiglased, inim-monstrumid väärarengutega.
• 1716 paigutati see Peeter I suvelossi

52
Venemaa muuseumid Kunstkamera
53
Venemaa muuseumid Ermitaaž

• Asutatud 1764 kui Katariina II omandas
  Gotshkovski kollektsiooni
• 1764-1775 Väike Ermitaaž
• 1771-1787 Suur Ermitaaž
• 1917 muuseum saab endale Talvepalee
• Avati 1852 rahvale
• Rahval pidi olema sabakuub, valge lips ja
  torukübar
• Kunstimuuseum praegu 3 miljonit museaali

54
Mon faible minu nõrkus

• Eesti muuseumitraditsioon on alguse saanud munast
• 1802. a. rajatud erakogu
• Apteeker Johann Burchart Tallinnas
• Nimetatud ka antikvi-teetide ja rariteetide
  kabinetiks
• Hiljem Provintsiaalmuuseumi kogudesse ja edasi
  Eesti Ajaloomuuseumi kogudesse

55
Tartu Ülikooli Kunstimuuseum

• 1803 asutatud
• Johann Karl Simon Morgenstern Danzigist kutsuti
  kuraatoriks
• Koguda seda, mis on silmapaistev ja kaunis ning
  omaks kohta kunstiajaloos näitlikustada
  loenguid, kujundada üliõpilaste kunstimaitset
• Praeguseks on kogus üle 30 000 museaali. Parim
  valik antiikkunsti Eestis, 4000 aastane muumia,
  vanagraafika haruldused 1619 sajandist,
  ikoonmaali eri koolkondi esitlev kogu.
• Probleem on originaalkunsti koguga, mis viidi I
  MS ajal Voroneži ja venelased pole seda siiani
  tagasi andnud

56
Esimesed ajaloomuuseumid Eestis

• Esimene oli 1843-1860 Kodumaa Muinasasjade
  Keskmuuseum 1860 liideti ÕES kogudega Kodumaa
  Muuseum Tartus
• Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu (1842)
  kogude põhjal Eestimaa Provintsiaalmuuseum
  1870 lisati Burcharti kollektsioon Mon Faible

57
Provintsimuuseumid

• Tekkisid b-s seltside juurde reeglina 19. saj
  lõupoole, 20. saj algul
• Narva, Kuressaare, Viljandi, Pärnu, Paide
• Sisuliselt hobiringid ettekandekoosolekud,
  arheoloogia, muinsuste kaitse
• Kinnised ekspositsioonid reeglina
• Pidevad rahamured

58
Eesti Rahva Muuseum

• Mõte 19 saj II poolel
• Ajend Hurda rahvaluulekogu
• Lubadus Hurda matustel V. Reiman jt
• Asut 1909. a näitused Vanemuises,
  põllutöönäitustel
• 1913 ekspositsioon Gildi 8
• 1922. a-st Raadile 1923 püsiekspositsioon 12
  saalis
• Keskendus peamiselt 18.19. sajandi
  talupojakultuurile
• Nõukogude perioodil 1940st alates Riiklik
  Etnograafiamuuseum ja Kirjandusmuuseum

59
Eesti KunstimuuseumKUMU

• Asutatud 17. nov 1919 Eesti Muuseum
• Kristjan Raud
• 1928st kunstimuuseum etnograafilised kogud ERMi
• Kadrioru lossis ja Toompeal Rüütelkonna hoones
• Nüüd Kadriorus KUMU

60
Kohamuuseumid ja erimuuseumid 1920-1940

• 1920.-30. aastail asutatud kohamuuseume
• 1929 praegune Haapsalu Koduloomuuseum,
• 1930 praegune Rakvere Koduloomuuseum,
• 1937 Tallinna Linnamuuseum.
• Ja erimuuseume
• Eesti Tervishoiu Muuseum (Tartus 1922 hävis
  sõjas 1944),
• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (1931),
• Postimuuseum (Tallinnas 1935 kogud viidi 1951
  teistesse muuseumidesse),
• Eesti Meremuuseum (1935).

61
Nõukogude okupatsioon

• Enne 1940. a-t olid kohamuuseumid eraseltside või
  omavalitsuste ülalpidamisel.
• Pärast nõukogude võimu kehtestamist muuseumid
  riigistati, osa neist, nt. Eesti Vabadussõja
  Muuseum ja Politseimuuseum, suleti.
• Eesti Provintsiaalmuuseumi ja veel mõne väikese
  muusemi liitmisel moodustati Eesti Ajaloomuuseum
  (tollal Riiklik Ajalooja Revolutsioonimuuseum) ja
  ENSV Riiklik Loodusmuuseum. Ajaloomuuseumi 1957.
  a. asutatud filiaal Tööliste Kelder tutvustas
  Eesti 1920.-24. a. töölisliikumist ja 1970.
  asutatud filiaal Eesti Komsomoli Muuseum Eesti
  kommunistliku noorsooühingu ajalugu.

62
Memoriaalmuuseumid

• Nõukogude okupatsiooni ajal lisandusid ka
  hulgaliselt isikute memoriaalmuuseume.
  Esimesena, 1941. a. rajati Võrus Dr. F. R.
  Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
• Hiljem on muuseum asutatud
• Lydia Koidula (1945 Pärnu Ülejõe end koolimaja),
  
• Eduard Vilde (1946 Roeheline aas 3 Tln
  Linnamuuseumi filiaal),
• Viktor Kingissepa (1948 Kuressaares praegu
  Linnakodaniku muuseum ja Arhiivraamatukogu),
• C. R. Jakobsoni (1950 Kurgjal),
• A. Laikmaa (1953 Taebla vallas Kadarpiku külas),
  
• A. H. Tammsaare (1958 Paide maakonnas Vargamäel,
  1967 Tallinnas),
• O. Lutsu (1963 Tartu Riia 38, Trt Linnamuuseumi
  filiaal),
• F. Tuglase (1971 Ahjas Tartu mnt 21),
• J. Smuuli (1972 Koguva külas 1990st Muhu
  Muuseum),
• R. Tobiase (1973 Hiiumaal Käinas),
• M. Saare (1964 Hüpassaare)
• Heliloojate Kappide (S-Jaani) jt mälestuse
  jäädvustamiseks.

63
Nõukogude periood

• Nõukogude perioodil rajati ka uusi kesk- ja
  erimuuseume. Suurim Tallinnas Rocca al Mares asuv
  Eesti Vabaõhumuuseum (asutati 1957, avati 1964.
  Sisaldab arhitektuurimälestisi koos olustikku ja
  kultuuri kajastava materjaliga.
• Eesti majanduse ajalugu kajastasid Kohtla-Järve
  Põlevkivi muuseum (1966 pr Põlevkivimuuseum),
  tehase Punane Kunda muuseum (1967 pr Kunda
  Tsemendimuuseum SA Virumaa muuseumid), Eesti
  Piiritusetööstuse Muuseum (1973 Moe mõisas) ja
  Kreenholmi Muuseum (1977 kogud Narva muuseumis).
  Merendust ja laevandust uurivad ja eksponeerivad
  taasrajatud Eesti Meremuuseum ning Kahe Punalipu
  Ordeniga Balti Laevastiku Muuseum (1958, nt
  allveelaev Lembit oli selle filiaal 1992 võeti
  alles üle asus Peda vastas). Põllumajanduse
  ajalugu käsitles Ülenurmes Põllumajandusmuuseum
  (1968)
• Mitu muuseumi on asutatud linnajaloo
  põhjalikumaks käsitlemiseks (Kiek in de Kök,
  Tallinna raekoda, Pärnu Punane torn).
• Kohamuuseumide arv peaaegu kahekordistus
  võrreldes Eesti Vabariigiga. Uutest
  kohamuuseumidest on suurimad Tartu Linnamuuseum
  (1955), Valga Koduloomuuseum (1955) ja Elva
  Koduloomuuseum (1959 1990st Tartumaa Muuseum).

64
Eesti muuseumide maastik täna

• Riiklikud keskmuuseumid
• Maakonnamuuseumid
• Munitsipaalmuuseumid
• Juriidiliste isikute muuseumid sh ametkondlikud
• Eramuuseumid

65
Viljandi Muuseum 1878

• Ditmari muuseumi kogudele pandi alus 1878-1879. a
  kaevamistega
• Initsiaator Theodor Schiemann
• Ditmari muuseumi asukoht - Maagümnaasium
• 1881. a luuakse Viljandi Kirjanduslik Selts (FLG)

66
1878-1879. a arheoloogilised kaevamised
ordulinnuse varemetes

• 24. nov 1877 Schiemanni sütitav kõne
• 28. nov Ausgrabungs-comite
• 2000 rubla Friedrich Ditmarilt
• 2. mail 1878 kaevamiste algus
• Viljandi suursündmus linnuse varametesse müüdi
  pileteid
• Sügisel leiud Maagümnaasiumisse seal
  moodustatakse Ditmari muuseum
• 1879 kaevamised jätkusid

67
Friedrich von Ditmar
68
Leiud ordulinnusest

• Kapiteelid ja ehitusdetailid
• Tööriistad
• Relvad
• Keraamika
• Majariistad

Kapiteelid 1878. a
69
Leiud ordulinnusest muuseumi ekspositsioon
70
Felliner litterarische Gesellschaft (FLG) e
Viljandi Kirjanduslik Selts (1881-1939)

• Asutati ja registreeriti 1881, oli
  Ausgrabungscomite jätk
• Perioodid 1881-1892 1892-1918 1918-1939
• Teaduslike huvide koondamispunkt
• Ettekandekoosolekud (kuni 1892 sisukad)
• Aastaraamatud
• Ditmari muuseum ja raamatukogu
• Arheoloogilised kaevamised
• Ordulinnuse hooldamine (kaevumajakese plaan)
• Probleemid ruumidega (muuseumihoone projekt)
• Fr. Werncke 1918-1939 peaeesmärk - muuseumi
  taasavamine
• August-Westren Doll 1927. a

71
Viljandi Kodu-uurimise Seltsi Viljandi Muuseum

• 1919 luuakse M. Varriku ja A. Maramaa poolt
  muuseumiühing eesmärgiga FLGlt kogud endale
  saada. Ei tule midagi välja
• 1929 loob August Westren-Doll Kodu-uurimise
  Seltsi
• 1930 idee teha muuseum
• 1933 25. sept linnavalitsuses koosolek, kus võeti
  kurss muuseumi (taas)asutamisele, baasiks FLG
  arheol osa
• 1933. a 5. okt asutamiskoosolek
• 1933-1936 kogumistöö
• 16. veebr 1936 ekspositsiooni avamine nn
  Stiftihoones