Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur)

1
Vana-ameerika kunst(Vana-mehhiko ja inkade
kultuur)

• Endel Lõhmus ja Taaniel Stoitšev

2
Asteegid

• Asukoht Kesk-Ameerikas, pealinn Tenochtitlan
  praeguse Mehhiko alal.
• Kui hispaanlased 1521. aastal avastasid
  Tenochtitlani, meenutas see Veneetsiat oma
  sildade ja kanalitega. Linn paiknes saarel, kus
  uurijate arvates oli üle 60 000 kiviehitise ning
  umbes 300 000 elanikku. Linna keskel asusid
  võimas tempel ja valitseja palee. Saarelt viis
  järve kaldale lai tamm, millel oli mitu
  tõstesilda.
• Asteekide arhitektuurist pole peaaegu midagi
  säilinud, hispaanlased purustasid kõik.
• Asteekide rändhõim oli alles hiljuti alistanud
  endast kõrgema kultuuriga rahvad.

3
Tenochtitlani rekonstruktsioon
4
Joonistus Tenochtitlanist
5
Päikesekivi - kalender
6
Olmeegid

• Nad olid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri
  loojateks.
• Asukoht Mehhiko lahe lõunakaldal
• Juba 1. aastatuhandel eKr ehitasid järskude
  treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes
  tempel, paleesid ja väljakuid.
• Olmeekide ehitised said eeskujuks hilisematele
  Vana-Mehhiko kultuuridele.
• Olmeekide kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud
  kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist
  inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on
  meisterlikult välja raiutud.
• Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande
  aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika
  rahvastele, nii itta kui läände.

7
Olmeekide massiivsed kivipead
8
Olmeekide maskid
9
Sapoteegid ja misteegid

• Sapoteekide kultuur levis u. 500-1000 olmeekide
  asualal (kujunes olmeekide pärandile toetudes).
• Sapoteegid on endast järele jätnud arvukalt
  keraamilisi skulptuure, mis kujutavad
  üldistavalt, aga väga ilmekalt inimesi ja loomi.
• Sama piirkonna hilisematel asukatel misteekidel
  oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse
  või maalisid pärgamendile.
• Mehhiko keskosa tähtsaim linn oli Teotihuacan
  (u. 200 eKr 750 pKr)

10
Sapoteekide urnid
11
Misteekide piltkiri
12
Teotihuacan
13
Maajad

• Asukoht Yucatani poolsaar (tänapäeva
  kesk-ameerika riikide aladel)
• Õitseaeg 300-900 p.Kr (Esimesed jäljed maajadest
  on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr.)
• Puudus ühtne riik, olid linnriigid (pealinn
  seda ümbritsevad külad)
• Metalli ei tundnud (peale kujja ja hõbeda),
  tööriistad valmistasid puust ja kivist
• Sügavalt usklikud (Tähtsam oli taevajumal Itzamna
  ja vihmajumal Chach, kes esines nelja jumalana)
• Tõid jumalatele inimohvreid (usuti, et jumalad
  tarvitavad toiduks inimveres leiduvat imeainet
• Peamiseks tegevusalaks põlluharimine

14
Ohvritlitus

• Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks
  inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad
  jumalaile inimohvreid tooma. Ohverdamiseks
  valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi
  rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli
  ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal
  käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile. Siis
  astus ligi ohvripreester, kes lõikas ohvrinoaga
  ohverdatava rinna lõhki, haaras sealt veel
  tuksuva südame ja ulatas peapreestrile, kes
  piserdas südamest pritsiva verega jumala kuju,
  kellele ohver toodi. Seejärel heideti laip
  püramiidilt alla ning nüliti. Peapreester tõmbas
  värskeltnülitud naha endale selga ja alustas
  rituaalset tantsu. Ohvri keha samal ajal kas
  põletati või kui ohverdatu oli mehine sõjamees
  jaotati talitusel osalejate vahel
  söömiseks.Jumalaile ohverdati aga ka loomi,
  toiduaineid, lilli, sulgi jne.
• Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates
  teravate okastega endale keelde, kõrva või
  käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks
  soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu
  andis oma elu kogukonna hea käekäigu nimel.
  Pealegi sattus ta kohe parimasse
  kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna
  ise hoolitses tema heaolu eest.

15
Ohvritalitus
16
Vaatamata julmadele kommetele ja tehnilisele
mahajäämisele olid maajad siiski väga tark rahvas

• Nende kalender oli täpsem, kui tolleaegsetel
  eurooplastel
• Astronoomias tundsid taevakehade liikumist
  taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja
  kuuvarjutusi
• Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud
  veokeid olid nende linnad ühendatud korralike
  kivisillutisega teedega
• Matemaatikud oskasid kasutada nulli

17
Maajade lõpp

• Olid rahuarmastavad põlluharijad, see sai neile
  ka saatuslikuks
• Võõramaised sissetungijad hävitasid nende linnu
  ja allutasid nad endale
• Lõplik löök saadi, kui hispaanlased 16 saj.
  keskel Yucatani poolsaare vallutasid (hävitati ka
  kultuuripärand põletati maajade omakeelsed
  raamatud)
• Ka on müsteerium, miks 9 sajandil Maajad oma
  linnad maha jätsid

18
Tikali astmikpüramiidu. 6 saj. e.kr - 10 saj.

• Üle 70 m kõrge
• Templite seinad on kaetud relieefidega
• Maajade suurim religioosne keskus
• Ühteaegu, nii tempel, kui hauakamber

19
Figuurid

• Pallimängija
• Jaina saarelt Mehhikost
• Savifiguur 700-900 p.kr

JAINA FIGUUR (KUUJUMAL?)
20
Observatoorium Chichen-Itzasu. 1000-1200 p.kr
Maaja-tolteegi kultuur
21
Tolteegid

• Õitseaeg u. 900-1200 p.kr
• Sõjakad hõimud
• Ilmselt Maajade allakäigu osalised
• Põhja pool tekkis maaja-tolteegi segakultuuri
  uued keskused (Chichen-Itza, Tula, Uxmal)

22
TEMPELI VAREMED JA KOLONAAD EHK SAMMASTIK
TULA KESKUSE PÕHIPLAAN
23
Tolteegi sõdalaste kujulised sambad

• Quetzalcoatli püramiidil Tulas
• hiiglaslikud kiviskulptuurid
• u. 900-1150

24
Inkad(12 saj- 1532 p.kr)

• Lõuna- ameerika läänerannikul
• Lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi
• Ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, boliivia,
  argentiina ja tšiili aladeni
• Pealinn Cuzco (praeguse peruu aladel)
• Ligi 12 miljonit inimest
• Elati müüridega kaitstud linnades

25
Inkad

• Karm valitsemine (ja Valitsejat peeti jumalaks
  ning päikese järeltulijaks)
• Osavad ehitajad (ehitasid suurepäraseid
  niisutussüsteeme ja sillutatud teid võrratu
  oskus müüri laduda)
• Usuleu tagasihoidlikum
• Elukorraldus praktilisem
• Arenenud tekstiilitööstus ja metallurgia (kulla
  ja vase töötlemine)

26
Inkade lõpp

• 1532 algav hispaania invasioon (F. Pizarro)
• Viimane inka Tupac Amaru suri 1572 aastal
• Kultuuri hävitamine kullaahned hispaanlased
  sulatasid enamuse inkade kuldesemetest üles,
• seega on rohkem säilinud keraamikat
• Keraamika (ja ka enamik ehitisi) on ilma eriliste
  kaunistusteta, kuid väga praktiline ja
  tehniliselt meisterlik
•  

27
LILLED JA LAULUD ON ELAMISE PEAMISEKS MÕTTEKS
TÄNAME!