M

1
Märgalad
2
Märgala

• Märgala on liigniiske ala. Märgalade hulka
  kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad sood ja
  madalad veekogud kui ajutiselt liigniisked alad
  üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad
  jt üleujutusalad.

3
Märgalade levik
4
Soo

• Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja
  hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa
  taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

5
Soo arenguastmed (tüübid)

• Madalsoo
• Siirdesoo
• Kõrgsoo e. raba

6
Madalsoo

• Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind
  on ümbruskonnast madalam valdab toitainete
  kokkukandumine veega.

7
Madalsoo
8
Saarejärve madalsoo
9
Siirdesoo

• Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine
  järk üleminek madalsoolt kõrgsooks siirdesoo on
  ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.

10
Siirdesoo
11
Raba

• Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo,
  milles ladestub kasvav turbakiht.
• Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale,
  seetõttu voolavad ojad alati rabast välja.
• Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse
  pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis
  koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale
  iseloomuliku maastiku.

12
Raba
13
Kakerdaja raba
14
Endla raba
15
Polügonaalsoo tundras
Tundravööndis külmalõhedest hulknurkseteks
plaatideks ehk polügoonideks liigestunud pinnasel
on levinud polügonaalsood.
16
Kühmusood e. palsasood
Metsatundras kohtab igijäätunus pinnasega aladel
kühmusoid, mis koosnevad turbaga kaetud
küngastest, mille sisemuses on jääst tuumik.
17
Kühmusood e. palsasood
18
Aabasood e. peenarsood

• Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või
  kaarjate rabapeenardega siirdesoo.
• Älved ja rabapeenrad moodustavad mosaiigi.
• Aabasood paiknevad lamedates seljakutevahelistes
  nõgudes (kaldpindadel), seetõttu on nad
  läbivoolulised
• Aabasood moodustavad suure osa maailma
  turbavarudest.
• Aabasoo on tüüpiline taigavööndi põhjaosale
• Aabasoode peamine levikuala on Skandinaavia mäed,
  Kesk-Soome, Karjala ja Põhja-Siber (Lääne-Siberi
  põhjaosas võtavad nad enda alla tohutu pindala).
  Põhja-Ameerikas on aabasood peamiselt Alaskas,
  kus on külm kontinentaalne kliima.

19
Aabasood e. peenarsood
Lääne-Siber (aerofoto)
20
Soo lapimaal
21
Troopiline soo
22
Padur e. marš

• Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või
  suure järvega külgnev märgala, mis on
  perioodiliselt veega kaetud.
• Enamik paduraid asub merede ääres ning on seega
  soolase veega.

23
Padur Floridas
24
Padur
25
Mangroov

• Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude
  tihnik troopiliste jõgede suudmetes ja merede
  rannikul.
• Mangroovid on mudased ning soolased soised
  metsad.
• Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal
  ujutatakse mangroov merevee poolt üle.

26
Mangroov
27
Mangroov
28
Pantanal
29
Everglades
30
Doonau delta
31
Okavango delta
32
Matsalu
33
Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis

• Matsalu rahvuspark (tollal Matsalu
  looduskaitseala 11. oktoober 1976)
• Alam-Pedja looduskaitseala (17. juuni 1997)
• Emajõe-Suursoo ja Peipsi Piirissaar (17. juuni
  1997)
• Endla looduskaitseala (17. juuni 1997)
• Hiiumaa saared ja Käina laht (17. juuni 1997)
• Muraka looduskaitseala (17. juuni 1997)
• Nigula looduskaitseala (17. juuni 1997)
• Puhtu-Laelatu-Nehatu kaitseala (koosneb
  Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealast) (17.
  juuni 1997)
• Soomaa rahvuspark (17. juuni 1997)
• Vilsandi rahvuspark (17. juuni 1997)
• Laidevahe looduskaitseala (31. märts 2003)
• Sookuninga looduskaitseala (3. veebruar 2006)

34
Vastused küsimustele

• Polügonaalsoo ruutude või trapetsite küljepikkus
  on 10-20 m
• Kõige paksem teadaolev turbalasund asub Kreekas
  ja on u.200 m paks
• Eestis kõige paksem turbalasund 16,6 m, keskmine
  4 m
• Turba juurdekasv Eestis madalsoos 0,2-1,5 mm/a,
  rabas 1-2,5 mm/a
• Laugaste sügavus u. 3-4 m

35
Soos säilinud inimkehad
Grauballe mees, Taani (u. 290 e.Kr)
Tollundi mees, Taani (2.-3.saj e.Kr)