ELAVH

1
ELAVHÕBEHg

• Kert Martma

2
Element Hg
3
Element Hg

• Haruldane element
• Sisaldus maakoores 0,07 ppm
• Aatomonumber 80
• Aatommass 200,59
• Looduslikke isotoope 7
• Oksüdatsiooniaste I, II
• Sulamistemperatuur -38,9 oC
• Keemistemperatuur 356,6 oC
• Tihedus 13,54 g/cm3
• Maailmatoodang 4x103 tonni aastas
• Saadakse mineraalist HgS (kinaver)
• HgS O2 ? Hg SO2

4
Kinaver (HgS)
5
Toodang ja kasutamine

• Maailmatoodangust annab suurima osa Hispaania.
  Suurimad tarbijad on USA, Jaapan, Saksamaa jt.
• Peamised kasutusalad on
• Hg-katoodid (leeliste ja kloori tootmisel)
• Valgusallikad (huum- ja elavahõbedalambid)
• Difusioon-vaakumpumbad
• Mõõteriistad (termomeetrid, baromeetrid jt.)
• Ventiilid, alaldid

6
Biotoime

• Hg kuulub vähesel määral elusorganis-mide
  koostisesse
• Inimorganismis on u 20 mg elav-hõbedat
• Hg kahjustab närvisüsteemi, põhjustades taju ja
  mõtlemishäireid ning samuti ka üksikuid organeid,
  eriti neere.
• Eluohtlik on nii akuutne kui ka krooniline
  mürgistus.

7
Hg keskkonnas

• 20 saj II poolel on esinenud ulatuslike
  elavhõbedareostusi , eriti Jaapanis (Minamata
  laht), Iraagis ja Rootsis.
• Selliseid keskkonnakatastroofe iseloomustab
  vastsündinute suur suremus (Hg2 ioonid läbivad
  platsentaarset barjääri).
• Hg bioloogiline poolestusaeg inimorganismis on
• u 70 päeva ja kalades u 2 aastat.
• Kalad võivad olla pühiliseks Hg allikaks
  inimorganismile.
• Hg kumuleerub peamiselt neerudesse (90).
• u 80 ulatuses omastab inimene Hg õhust.
• Lahustuvate Hg-ühendite surmav annus inimesele on
  200-300 mg.

8
Hg keskkonda sattumine

• Tööstuse heitveed
• Õhu reostus
• Tõrjeained
• Fossiilsed kütused
• Kaevandustegevus
• Veekogudesse satub maapinnast (metsade drenaaž)
• Inimtegevus (prügi termomeetrid jne)
• Looduses on tavaliselt hüdroksiidina või
  kloriidina
• Mikroobide abil võib muutuda mürgiseks
  dimetüülelavhõbedaks.

9
Dimetüülelavhõbe ja metüülelavhõbedaioon
10
Dimetüülelavhõbe ja metüülelavhõbedaioon

• Kuhjumine veekogude toiduahelas
• Kõige suurem sisaldus tippkiskjates (röövkalad)
• Eestis lubatus Hg sisaldus kalades on kuni 0,4
  mg/kg (merekalad) ja kuni 0,6 mg/kg (magevee
  röövkalad).
• Kahjustused närvisüsteemile eriti suuraju
  koorele, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees
  ning tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe
  kärbumine.

11
Dimetüülelavhõbe ja metüülelavhõbedaioon

• Esinevad järgmised mittespetsiifilised
  kesknärvisüsteemi sümptomid
• paresteesia (naha väärtundlikkus),
• tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes,
  jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes),
• ataksia,
• komistav kõnnak,
• neelamis- ja artikulatsiooniraskused,
• neurasteenia (närvinõrkus),
• üldine nõrkus,
• väsimus,
• kontsentreerumisraskused,
• nägemis- ja kuulmiskaotus,
• treemor (lihasvärin),
• kooma ning lõpuks surm.

12
(No Transcript)
13
(No Transcript)
14
(No Transcript)
15
TÄNAN!