1
Ökomaksureformi vajadus ja alused

• Valdur Lahtvee
• Säästva Eesti Instituut
• (SEI-Tallinn)
• www.seit.ee

2
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Allikas Eurostat
3
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Allikas Eurostat ja Wuppertal Institute
4
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Allikas Eurostat
5
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Allikas Yale Unversity 2002 ja 2005
ESI näitab riikide suutlikkust kaitsta keskkonda
järgmiste aastakümnete vältel. Integreerib 76
andmestut ja 21 indikaatorit 5 poliitikavaldkonnas
6
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Allikas Living Planet Report 2002 (ja 2004), WWF
Riigi jalajälg on pindala, mida riik vajab et oma
tarbimisvajadusi (toidutootmine, puidu ja muu
toorme tootmine) rahuldada ning loodusesse
paisatavaid heitmeid ilma ökoloogilist tasakaalu
rikkumata vastu võtta ning paigutada vajalik
infrastruktuur. Jätkusuutlik tase on 1,7 ha
elaniku kohta . Eesti jalajälg 2001.a. On
kasvanud 6,6 ha !!!
7
Elektritootmise osakaal õhuheitmete tekitamisel
8
Õhk Tallinnas 11/03 830 Viru mõõtejaama andmetel
VÄGA HALB! Tallinna keskkonnainfo
http//veeb.tallinn.ee/keskkond/
Detsember 2004
Piirnorm 75 ug/m3
9
Autode arv
10
Ühistranspordi maht
11
Reisijatekäibe dünaamika 1992-2002
12
Maksumaksja ja ÜT kasutaja maksab autokasutaja
kulud

• UNITE projekti hinnangul Eesti TS
  väliskuludest1998.a. laekus transpordiaktsiiside
  ja muude tasudena ca100 miljonit eurot, otsesed
  infrastruktuuri kulud (k.a. KOV kulutused) olid
  kokku ligi kolm korda suuremad 272 miljonit
  eurot. Vastupidiselt üldiselt levinud
  arusaamadele subsideeritakse seega autokasutust
  Eestis ja Tallinnas väga tugevalt -Tallinnas
  maksavad ühistranspordikasutajad linna
  transpordisüsteemi kasutamise eest aastas kokku
  ca 200 miljonit EEK aastas, autokasutajad
  parkimistasuna vaid 30 miljonit!
• UNITE-projektis hinnati Eesti transpordisektori
  väliskuludest
• liiklusõnnetuste, õhusaaste ja
  kliimamuutuste kulusid - kokku ca 3,5 miljardit
  krooni 1998. a. Müra, vee- ja pinnasereostuse,
  ummikute ning loodusliku mitmekesisuse ja
  maastikega seotud mõjude kulusid andmete
  puudumise tõttu ei hinnatud. Umbes 7
  maanteetranspordi õhusaaste väliskuludest langeb
  bussiliiklusele, 51 veoautodele ja 42
  sõiduautodele. 33 õhusaaste väliskuludest tekib
  linnaliikluse tõttu.
• JP-Transplani hinnangul kasvavad
  transpordisektori keskkonnaga seotud
• väliskulud aastaks 2005 ligi 40 (ca 5
  miljardit).

13
Veekasutus (2002)

• Kokku veekasutus Eestis 1.44 miljardit
  kuupmeetrit
• Veekasutus elaniku kohta 941 m3
• Põhjaveekasutus elaniku kohta 174 m3 (4-s
  koht Euroopas)

14
Veekasutus

• 90 veest kasutatakse energiatootmisel

15
Ehitusmaterjalide kavandamine
16
Kõikide maavarade kavandamine
17
Jäätmeteke

• Tööstusjäätmete tekitamine on vähenenud 1/4 võrra
  1992-2002 ohtlike jäätmete tekitamine 1/3
• Samas viimasel 5 aastal jäätmeteke suureneb
• Aastas tekib 14.4 miljonit tonni tööstusjäätmeid
  s.h. 6.4 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid (suurim
  jäätmetekitaja energiatootmine)
• Jäätmetekkelt elaniku kohta Eesti juhib Euroopa
  edetabelit
• Jäätmete taaskasutus vaid 18

18
Jäätmeteke 1999-2002, miljonit tonni
19
Olmejäätmed

• Olmejäätmete kogused kasvavad aasta-aastalt
• Kokku tekkis 2002 a. 396,743 tonni
• Olmejäätmeid tekkis 290 kg elaniku kohta
• - s.h. 85 kg pakendijäätmeid
• 96 olmejäätmetest ladestati prügilatesse

20
Läänemere naftatransiit

• Transiidi osakaal SKP-s 15,3 (2004 I kv
  veondus, laondus, side)
• Naftatoodete vedu 1990-2003 kasvanud 0 gt 28
  miljoni tonnini aastas
• Õlijäätmeid tekkis 2001.a. 33 318 tonni
  2002.a. 66 521 tonni, kasv 100
• Naftareostuste registreerimine Läänemerel 300
  juhtu aastas s.h. Eesti 8 (tegelik suurem ja võib
  ulatuda paarisaja juhuni aastas)
• Laevaõnnetuste arv Eesti vetes kasvanud

21
Fiskaalpoliitika eesmärgid

• Fiskaalpoliitika eesmärk ei ole ainult riigi
  eelarve tulude rea täitmine, fiskaalpoliitika
  eesmärk on Eesti majanduse arengu ja laiemalt
  ühiskonna rikkuse suurendamine, majanduse
  konkurentsivõime tõstmine, samal ajal ka
  loodusvarade säästva kasutamise ja muude
  keskkonnahoiu-eesmärkide saavutamine ning
  regionaalpoliitika ja tööhõivepoliitika toetamine

22
Milleks ÖMR

• ÖMR aitab kaasa nii majandus- kui
  keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele
  tõhustades seni kasutatud fiskaalmeetmeid ja
  toetades seni kasutatud teisi keskkonnakaitsemeetm
  eid regulatsiooni, ruumiplaneeringuid ,
  arendustegevust, haridust, infrastruktuuriinvestee
  ringuid jms.
• ÖMR Annab tõuke majanduse efektiivistamisele,
  tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste
  kasutamise osakaalu suurenemisele ja seonduvale
  töökohtade loomisele ning parendab
  keskkonnakvaliteeti.

23
Keskkonnamaksude osakaal EL liikmesriikide SKP-s
24
Automaksud EL liikmesriikides EEK
25
Automaksud ja autode arv1000 elaniku kohta
 
26
Keskkonnamaksud ja tasud Eestis, SKP-st
27
ÖMR rahaline mõõde riigieelarves

• Kate tulumaksu vähendamisest 2 aastas
  ärajäävatele eelarvelaekumistele ca 1000 MEEK/a
• Keskkonnainvesteeringute lisavajadus ca 500
  MEEK/a
• Energiasäästu ja taastuvenergia toetusmeetmete
  vajadus ca 200 MEEK/a
• Naftareostuse seire ja likvideerimise valmisoleku
  vastavusse viimine ca 150 MEEK/a
• Ühistranspordi edendamisele lisa ca 150 MEEK/a
• ÖMR MAHT KOKKU 2,0-3,0 miljardit krooni
• NB! Pole arvestatud keskkonnakasu, mis on
  rahaliselt mõõdetav ja ületab maksuraha kordades
  ega ka innovatsiooni, ettevõtluse ja tööhõive
  kasvu kasu!

28
Maksukoormus ja keskkonnatasud
29
ÖMR alused 1/6

• ÖMRi läbiviimise tulemusena jääb üldine
  maksukoormus 2003. aasta tasemele. ÖMR-st
  tuleneva keskkonnaga seotud maksude ja tasude
  tõusu kavandatakse peamiselt asendamaks juba
  käimasolevat tulumaksu koormuse vähenemist.
• ÖMR-ga mõjutatakse tootjate ja tarbijate
  käitumist loodusvarade ja keskkonna säästlikuma
  kasutamise suunas. Keskkonnatasude järk-järgulise
  tõstmise abil hakatakse maavarasid enam
  väärtustama, sõltuvalt nende defitsiitsusest ja
  olulisusest.

30
ÖMR alused 2/6

• ÖMR loob aluse energeetika keskkonnakahjulikkuse
  vähendamiseks, energia- ja materjalikasutuse
  efektiivsuse tõstmiseks ning soodustab
  taastuvenergeetika arengut.
• Keskkonnakahjulikke (loodusvarasid mittesäästvaid
  ja saastavaid) tooteid ja tegevusi, sh
  põlevkivienergeetikat maksustatakse nende
  keskkonnakahjulikkust arvestavalt, misläbi
  antakse signaal keskkonnasõbralike toodete ja
  teenuste pakkumise suurendamiseks. Samas
  tagatakse tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik
  areng, riigi konkurentsivõime säilimine ja
  energiatoodete varustuskindlus. ÖMRi eesmärgiks
  ei ole fossiilsete kütuste omavahelise
  konkurentsi mõjutamine ega imporditavale
  fossiilsele energiale eelise loomine.

31
ÖMR alused 3/6

• Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse
  järk-järgult pikema perioodi jooksul andmaks
  inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega
  kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust
  keskkonnasäästlikumaks. ÖMRi kavandamisel
  peetakse silmas struktuursete reformide
  aeganõudvust.
• ÖMR arvestab kehtivaid ja koostamisel olevaid
  riiklikke arengustrateegiaid. ÖMRi meetmed on
  vastavuses Eesti ja ELi õigusega, sh jälgitakse,
  et eluviidavad ÖMRi meetmed oleksid kooskõlas
  riigiabi reeglitega. ÖMRist tulenevate meetmete
  läbiviimiseks kasutatakse maksimaalselt
  olemasolevaid institutsioone ja kehtivat
  maksusüsteemi

32
ÖMR alused 4/6

• ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist
  tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse ette
  investeeringud alternatiivsete energiatootmise
  tehnoloogiate juurutamiseks ja laialdasemaks
  kasutuselevõtuks ning tootmise-, ülekande-,
  jaotamise- ja lõpptarbimise säästlikumate
  tehnoloogiate edendamiseks. Paralleelselt ÖMRiga
  tehakse energiasäästuinvesteeringuid.
•  
• ÖMR aitab kaasa autode kasutamise piiramisele
  ning aitab kujundada ühistranspordist võrdväärset
  alternatiivi sõiduauto kasutamisele.

33
ÖMR alused 5/6

• Säilitatakse keskkonnainvesteeringute rahastamine
  tagamaks Euroopa Liidu struktuurifondide raha
  kasutamiseks vajalik omafinantseering, EL-i
  keskkonnanõuete täitmine ja Eesti
  keskkonnakaitse rahastamine.  
• ÖMR on meetmete kompleks, mis sisaldab
  keskkonnamaksude ja tasude kõrval tootjate ja
  tarbijate keskkonnateadlikkust tõstvaid meetmeid,
  samuti subsiidiume ja teisi abimeetmeid
  keskkonnakaitse edendamiseks.
• Peetakse üldjuhul kinni riigieelarve
  universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt on
  kulude ja tulude sidumine lubamatu. ÖMRi
  rakendamise mõjuga arvestatakse riigieelarve
  kulude kavandamisel.

34
ÖMR alused 6/6

• ÖMRi kavandamisel arvestatakse Maastrichti
  konvergentsikriteeriumite täitmisega (sh
  inflatsioonikriteeriumiga).
• Kavandatakse uuringuvajadus ÖMRi raames
  elluviidavate meetmete mõjude kohta ja hinnatakse
  kasutusele võetud meetmete tõhusust.
• ÖMRi olemust, vajalikkust ja kasulikkust
  selgitatakse üldsusele põhjalikult.

35
ÖMR ajakava

• 2005 juuni ÖMRi lähtealuste heakskiitmine
  Vabariigi Valitsuse poolt
• 2005 juuni - 2006 detsember lähtuvalt ÖMRi
  lähtealustest vajalike uuringute läbiviimine ja
  ettepanekute väljatöötamine koos mõju analüüsiga
  
• 2005 - 2006 ÖMRi rakendavate õigusaktide
  eelnõude ettevalmistamine ja esitamine Vabariigi
  Valitsusele
• 2006 2008 ÖMRi I etapi rakendamine
• 2007-2008 ÖMRi I etapi tulemuslikkuse hindamine
  ning II etapi kavandamine ja väljatöötamine
• 2009-2013 ÖMRi II etapi rakendamine.

36
ÖMR suunad lähtuvalt olulistest
keskkonnaeesmärkidest

• Loodusvarade ja energiakasutuse efektiivsuse
  tõstmine ning ohtlike jäätmete tekke piiramine
• 1. CO2 saastetasu tõstetakse ja laiendatakse
  kõigile energiatootjatele
• 2. Energiasektori vee erikasutuse ja jäätmete
  ladestamise tasu määrad samm-sammuliselt viiakse
  samale tasemele teiste sektorite tasumääradega
• 3.Keskkonnakasutuse tasuna kehtestatakse
  naftareostuse kompensatsioonitasu sadamate kaudu
  veetavatele naftatoodetele 5 kr/t
• 4. Maavarade kasutustasude tõstmine
  keskmiselt 2X
• 5. Alates 2008 (?) elektriaktsiisi
  kehtestamine
• 6. Energiaaktsiiside differentseerimine
  alammäärast alates

37
ÖMR suunad lähtuvalt olulistest
keskkonnaeesmärkidest

• Linnaõhu kvaliteedi parendamine ja autokasutamise
  ohjamine
• 1. Autode registreerimistasu kehtestamine
  tasemel 500-1200 kr/a
• 2. Kütuseaktsiisi tõstmine EL alammäärani
  kiirendatud tempos
• 3.Raskeveokimaksu tõstmine ja laiendamine
  alla 12 tonnistele veokitele (Eurovignjette)
• 4.Kütuseaktsiisist laekunud summade oluliselt
  suurem tagasisuunamine ühistranspordi piletihinna
  ja soetuste toetusteks
• 5. Omavalitsustele kohalike autokasutust
  ohjavate maksude kehtestamisvõimaluse andmine

38
ÖMR suunad lähtuvalt olulistest
keskkonnaeesmärkidest

• Jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse õhutamine
  
• Pakendiaktsiisimäärade ja taaskasutusmäära
  järkjärguline tõstmine ning aktsiisi alla
  kuuluvate pakendite nimistu laiendamine ei
  suurenda laekumisi eelarvesse
• Pandisüsteemi laiendamine toodetele nende
  end-oflife (ohtlike jäätmetena) kasutusest
  kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuks käitlemiseks
  ei suurenda laekumisi eelarvesse

39
Kompensatsioonimeetmete rakendamine

• 1. Kütuseaktsiisi laekumiste senisest märksa
  suurema osakaaluga tagasisuunamine ühistranspordi
  soetuste toetamiseks ning kütuse(s.o.pileti)
  hinnatõusu kompenseerimiseks
• 2. Elektriaktsiisi kehtestamisega laekunud osa
  vahendeid suunatakse eluasemekulude kasvu
  kompenseerimiseks