Vigastuste v

1
Vigastuste välispõhjuste registreerimine
rahvusvahelise vigastuste välispõhjuste
klassifikatsiooni (ICECI) alusel

• 9. juuni 2006
• Merje Tikk
• Milvi Jõeäär

2
ICECI klassifikatsioon (1)

• Rahvusvaheline vigastuste väliste põhjuste
• klassifikatsioon on klassifikatsioonide süsteem,
  mis
• võimaldab süstemaatiliselt kirjeldada vigastuste
  tekkimist
• Kasutamise eesmärk pakkuda tuge vigastuste
  ennetamisel
• Põhiandmed
• - riik, juhtumi nr
• - patsiendi vanus ja sugu
• - elukoht
• - vigastuse kuupäev ja kellaaeg
• - ravile saabumise kuupäev ja kellaaeg
• - ravi ja voodipäevad

3
ICECI klassifikatsioon (2)

• - tahtlus (inimese tahtluse osa vigastuses)
• - sündmuskoht
• - mehhanism (vigastuse tekkimise viis)
• - tegevus
• - vigastuse tekitanud ese või aine
• - vigastuse liik (diagnoosi alusel)
• - vigastatud kehaosa
• 2. Moodulid
• - vägivalla moodul
• ohvri ja ründaja suhe
• ründe asjaolud
• ründaja sugu ja vanusgrupp

4
ICECI klassifikatsioon (3)

• - tahtlik enesevigastamine
• otsene ohutegur
• - transpordimoodul
• transpordiliik
• vigastatu roll
• teine osapool
• - spordimoodul
• sportliku tegevuse liik
• - alkoholi tarbimine

5
Ülevaade vigastatutest 01.02 30.04.2006

• Vigastustega patsiente kokku 5 110
• mehed 3 069 - 60
• naised 2 041 - 40
• sh lapsi 1 098 - 22
• nendest 255 vigastatut hospitaliseeriti,
• päevas 57 vigastusega patsienti
• TÜK antakse ambulatoorset vältimatut arstiabi 25
  000 vigastusega patsiendile aastas, kellest 5
  hospitaliseeritakse.
• Lisaks hospitaliseeritakse otse statsionaari 1
  250 raske vigastusega patsienti

6
Vigastuse tekkimise aeg

• Vajalik teatud ajavahemikus toimunud juhtumite
  analüüsiks ja võrdlemiseks (kuupäev ja kellaeg)

7
Ravile saabumine

• Aeg, mille jooksul vigastatu jõudis peale
  vigastuse tekkimist traumapunkti (erakorralise
  meditsiini osakonda)

8
Vigastustega patsiendid vanusgrupiti
9
Elukoht vigastuse hetkel

• IDB - turistide vigastuste esinemissageduse
  arvutamiseks ja vigastuste ennetamiseks

10
Ravi ja järelravi

• Eesmärk on näidata vigastuse tõsidust ja
  vigastusele
• kuluvat töökoormust
• - saadeti pärast ravi koju 44
• - raviti ja jäi ambulatoorsele ravile 41
• - raviti ja saadeti perearsti juurde 8
• - raviti ja võeti haiglasse 5
• - vaadati läbi ja saadeti koju 1
• - muu, teadmata 8 juhtu, 0

11
Tahtlus

• Inimese tahtluse osa vigastuse tekkimisel, andmed
  vajalikud kordusjuhtumite vältimiseks, ennetustöö
  planeerimiseks
• Tahtlus vigastusi
• Tahtmatud vigastused 4 727 93
• Tahtlik enesekahjustus 15 0
• Kallaletung 290 6
• Muu vägivald 6 0
• Ebaselge tahtlus 71 1
• Tta tahtlus 1 0

12
Sündmuskoht

• Sündmuskoht, kus vigastatu vigastuse saamise
  hetkel oli

13
Tegevus vigastushetkel

• Tegevuse liik, millega vigastatu vigastada
  saamise hetkel tegeles

14
Sündmuskoht ja tegevus

• Tegevuse ja sündmuskoha andmed võimaldavad
  vigastus-juhtumeid rühmitada vastutusaladesse, et
  välja töötada ennetusmeetmeid

15
Vigastusmehhanism (1)

• Vigastusmehhanism kirjeldab vigastuse
  tekkimisprotsessi
• Kodeeritakse otsene mehhanism, mis tekitas
  kehavigastuse
• Näiteks inimene komistab seadme juhtme taha ja
  lööb pea vastu kappi,
• siis kodeeritakse kokkupuude kapiga (nüri jõud,
  kokkupuude liikumatu objektiga so kapiga)
• Mehhanism vigastusi
• Nüri jõud 4 343 85
• Terav/läbistav jõud 495 10
• Füüsiline ülepingutus 110 2

16
Sagedasemad vigastusmehhanismid

• Nüri jõud (85) Terav, läbistav jõud(10)
• 61 kukkumine, komistamine 62 lõikamine,
  rebimine
• 22 kokkupuude eseme, loomaga 22 torkehaav (sh
  2tulirelv)
• 11 kokkupuude inimesega (löök jm) 15 hammustus
• 5 muljumine (alla, vahele jäämine)

17
Nüri jõud - kukkumine, komistamine

• Kukkumine, komistamine, hüppamine, tõugatud
  olemine
• 2 365 vigastusjuhtu
• sealhulgas
• 60 - samal tasapinnal libastumise tõttu
• 11 - samal tasapinnal
• 7 - gt 1 m kõrguselt kukkumine, hüppamine
• 7 - lt 1m kõrguselt kukkumine, hüppamine
• 6 - trepil kukkumine, komistamine
• 5 - muu samal tasapinnal kukkumine

18
Vigastuse tekitanud ese või aine (1)

• Ese auto, nuga, küttekeha, maapind jm
• Aine kuum vesi, ravim, keemiline aine jm
• Vigastusjuhtumis võib osaleda kolme liiki esemeid
  ja aineid
• 1) põhjuslik ese või aine juhtumi alguses
  toimiv
• 2) otsene ese või aine vigastuse tekitanud
  ese, aine
• 3) vaheesemed või ained muud vigastusega
  seotud
• Näide 1 inimene komistab juhtme taha ja lööb pea
  vastu kappi, siis põhjuslik ese - juhe
• otsene vigastuse tekitaja - kapp

19
Vigastuse tekitanud ese või aine (2)

• Näide 2 autoõnnetus, kus auto sõitis vastu puud,
  siis põhjuslik ese - puu
• otsene vigastuse tekitaja - auto rool,
  armatuurlaud ja esiklaas, mille vastu inimene
  paiskus
• Iga otsene ese võib põhjustada erineva vigastuse
• Kodeerimine
• - valitakse kuni kolm eset või ainet
• - kui erinevate esemete vahel on võimalik vahet
  teha, siis kodeeritakse esmalt põhjuslik ja siis
  otsene
• - kui vahet pole võimalik teha, siis valitakse
  esimesed kolm eset või ainet

20
Vigastuse tekitanud ese või aine (3)

• 44 oli vigastuse tekitajaks inimene või loom
• (sh 43 põhjuseks, 47 otseseks põhjuseks, 10
  kaudseks)

21
Vigastuse tekitanud ese või aine (4)

• Inimene, loom, taim (4 667, otsene 2213)
• - isik ise (80)
• - muu täpsustatud isik
• - koer (78 juhul, 2)
• - kass ja hobune
• Mujal klassifitseerimata materjal (2 022, otsene
  929)
• - lumi ja jää (77)
• - töödeldud pind (asfalt, tänava äärekivi,
  kruusatee, 8)
• - puit
• - metall

22
Vigastuse tekitanud ese - spordivahend

• Spordivahendid (874, otsene 282)
• - pehme pall (31 juhtudest)
• - lumelaud (20)
• - suusad (13)
• - kelk, saan (11)
• - uisud (11)
• - hokilitter, kõva pall (2)
• - kurikas, hokikepp (2)
• - rulluisud, - suusad (2)
• - rula (2)

23
Vigastuse tekitanud ese - muud

• Lastele mõeldud tooted (37, otsene 14)
• - kiik
• - kolmerattaline jalgratas vm sarnane sõiduk
• - liurada
• Kodumasinad (55, otsene 34)
• - ahi, pliit
• - radiaator
• - nõelatöö riistad
• - külmik
• - käärid

24
Vigastuse liik

• Vigastuse liik võimaldab vigastusi liigitada
  diagnoosi grupiti (27 gruppi) ja analüüsida koos
  vigastatud kehaosaga
• Sagedasemad vigastused juhud juhtude
• Põrutus, muljumine 1 982 36
• Luumurd 1 113 21
• Lahtine haav 938 17
• Väänamine, nikastus 735 13
• Lihaste, kõõluste vigastus 148 3
• Marrastus 115 2
• Peaajupõrutus 114 2
• Põletused 97 2

25
Vigastuse liik ja kehaosa
26
Transpordimoodul

• Vigastusjuhtumis peab osalema transpordivahend!
• vigastatu võib olla jalakäija (sh rulluisud,
  ratastool) kui ka transpordivahendi kasutaja
• kohvikus istuv isik, kui otsa sõidab auto
• ujuja, kui otsa sõidab paat
• transpordivahendist välja kukkumine (veesõiduk
  vm.)
• liikuva sõiduki osaga tekkinud vigastus
• Transpordiga seotud vigastusi registreerisime
  kolme parameetri järgi
• - transpordiliik
• - vigastatu roll
• - teine osapool

27
Transpordiliik

• Vigastatu ühest kohast teise liikumise viis
• Transpordiga seotud vigastusi registreeriti 192
  ehk 4
• kõikidest vigastustest.

28
Vigastatu roll

• Kuidas oli vigastatu vigastushetkel
  transpordiliigiga seotud?
• Vigastatu roll juhte
• Juht, ratsanik, operaator 114 59
• Reisija 49 26
• Sõidukisse siseneja, väljuja 16 8
• Jalgsi liikuja 12 6
• Tta 1 0,5
• Kokku 192
• 24 vigastatut ehk 13 oli tarbinud alkoholi

29
Sõidukiõnnetusel tekkinud vigastused

• 192 sõidukiõnnetuse korral registreeriti kokku
  246 vigastust

30
Spordimoodul

• Sportliku tegevuse liik, millega isik vigastada
  saamise hetkel tegeles, kokku 1306 vigastust

31
Talisport

• Sagedasemad sportlikud tegevused ja saadud
  vigastused

32
Meeskondlik pallimäng
33
Organiseeritud sportliku tegevuse vigastused

• 486 patsienti sai vigastuse organiseeritud
  sportliku tegevuse käigus (37 kogu sportlikust
  tegevusest)

34
Vigastuse seos alkoholi tarbimisega

• Hindamise aluseks vt ICECI
• Alkoholi tarbimine Kokku mehi naisi
• Kahtlus/tõendeid ei ole 93 91 97
• Kahtlus/tõendid, et
• tarvitas alkoholi 6 8 3
• Teave puudub 1 1 1
• Kahtlus/tõendid, et juhtumi teised osalised on
  alkoholi tarvitanud (3)
• Kahtlus/tõendid, et juhtumi kõik osalised on
  alkoholi tarvitanud (1)

35
Alkoholi tarbimine

• Kahtlus/tõendid, et vigastatu tarvitas alkoholi
  309 ehk 6

36
Kokkuvõte

• Õnnetusjuhtumid ja vigastused juhtuvad sagedamini
  laste, noorukite ja tööealiste elanike hulgas,
  sagedamini meestega
• Välispõhjustest tulenevate vigastuste põhjused on
  pärit meid ümbritsevast keskkonnast ning paljusid
  vigastusi oleks võimalik ennetustegevusega
  vältida
• Vigastusega seotud välispõhjused vajaksid
  detailsemat uurimist ja vastavate meetmete
  rakendamist

37

• Tänan tähelepanu eest!