V - PowerPoint PPT Presentation

About This Presentation
Title:

V

Description:

Title: PowerPoint Presentation Author: kasutaja Last modified by: EPM Created Date: 10/29/2005 2:59:13 AM Document presentation format: Ekraaniseanss – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:97
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 22
Provided by: kasu260
Category:
Tags: vastu

less

Transcript and Presenter's Notes

Title: V


1
VÕRTSJÄRVE VEEMAJANDUS JA VEETASEME REGULEERIMINE
Dr. Arvo Järvet, Tartu Ülikooli geograafia
instituut
2
Võrtsjärve aasta kõrgeima ja madalaima veetaseme
muutus
Veetase Keskmine muutus aastas 1.4 m ? ½ H
kesk. sügavus Abs. muutus 3 m gt H kesk. sügavus
3
Talve hüdroloogilised tingimused kalade suremise
korral
Aasta Veetase Jää paksus Jääkatte kestus Jääkatte lõpp O2 põhjakihis (mg/l)
1939 Väga madal Väga paks Keskm. Keskm. Pole andmeid
1948 Äärm. madal Paks Pikk Keskm. Pole andmeid
1967 Väga madal Keskm. Pikk Keskm. Pole andmeid
1969 Äärm. madal Paks Väga pikk Hiline 0.3
1979 Madal Väga paks Pikk Väga hilja 1.1
1987 Keskm. Väga paks Keskm. Hilja 0.8
1996 Äärm. madal Paks Äärm. pikk Väga hilja 0.0

4
Näiteid Võrtsjärve aktiivmahu ja passiivmahu
muutuse kohta erinevates talve tingimustes
5
Kõrge ja madala veetasemega päevade arv
6
  •  Veetaseme reguleerimise KMH (1)
  • 2003.a. sügisel algas KMH
  • 2004.a. kevadel toimus KMH programmi avalik
    arutelu
  • 31. märtsil 2004.a. esitati programm
    kinnitamiseks
  • 13. augusti 2004.a. kirjaga nr 11-10/3226-2
    Keskkonnaministeerium teatas, et ei kinnita
    programmi.

7
  •  Veetaseme reguleerimise KMH (2)
  • MIKS KESKKONNAMINISTEERIUM EI KINNITANUD
    PROGRAMMI Peamiseks põhjuseks toodi asjaolu, et
    KMH käigus ei saa teha reguleerimise
    sotsiaal-majanduslikku analüüsi arendajal tuleb
    teostada kulu-tulu analüüs ehk välja selgitada
    veetaseme reguleerimise majanduslik otstarbekus.
    Kui sellised uuringud on läbi viidud ja need
    annavad projektile positiivse hinnangu, saab
    hakata läbi viima keskkonnamõjude hindamist.
  • Kuid programmi avalikustamise ajal
    Keskkonnaministeeriumi Valgamaa
    Keskkonnateenistus rõhutas sotsiaal-majanduslike
    küsimuste analüüsi tähtsust!
  • Ka keskkonnamõju hindamise seadus käsitleb
    vajadust hinnata kavandatava tegevuse mõju
    sotsiaalsele keskkonnale.

8
  •  Veetaseme reguleerimise KMH (3)
  • 24. septembril 2004.a. esitati täiendatud KMH
    programm teistkordselt Keskkonnaministeeriumile
    kinnitamiseks. Kaaskirjas märgiti, et veetaseme
    reguleerimise hüdroloogiline, ökoloogiline ja
    kalamajanduslik vajadus on aastaid tagasi välja
    selgitatud ning need seisukohad on esitatud
    arvukates teadus- ja rakendusuuringutes.
    Veetaseme reguleerimise sotsiaal-majanduslikud
    küljed tulevad käsitlemisele KMH-s, sest
    niisugused küsimused on Võrtsjärvega seoses KMH
    lahutamatuks osaks. Põhiküsimus reguleerimise
    vajalikkus ja viis (reguleerimisskeem) peab
    selguma KMH tulemusena.

9
  •  Veetaseme reguleerimise KMH (4)
  • Esitatud põhjendustele vaatamata
    Keskkonnaministeerium ei kinnitanud programmi
    (22. oktoobri 2004.a. kiri nr 11-10/3226-3) ja
    täiendavalt märgitakse vastuskirjas, et Euroopa
    Liidu veepoliitika raamdirektiivi kohaselt on
    nõue kavandatavale tegevusele vastupidine
    veekogude looduslikkuse taastamine. Tsiteerin
    kirja Seega on vaja väga põhjalikult ära
    selgitada, miks on vajalik senine looduslik
    veekogu muuta reguleeritavaks veekoguks. Enne
    2000. aastat läbiviidud uuringud on vananenud,
    oleks vaja teostada uued vastavad uuringud,
    arvestades uusi põhimõtteid veekogude kaitsel ja
    kasutamisel, mis on sätestatud veepoliitika
    raamdirektiivis.

10
  •  Veetaseme reguleerimise KMH (5)
  • Samal ajal ministeeriumi töötajad on meedias
    küsimusele Võrtsjärve reguleerimisest vastanud,
    et enne kui midagi ette võtta, tuleb hinnata
    tegevuse keskkonnamõju. Kuid ministeeriumi
    seisukohalt keskkonnamõju ei saa hinnata enne kui
    pole majanduslikult ära põhjendatud reguleerimise
    vajadus. Seega peaksime keskkonnakaitseliste
    abinõude rakendamise vajadust põhjendama läbi
    majandusliku tasuvuse!

11
  •  Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala
    kaitsekorralduskava (1)
  • Kaitsekorralduskava eelnõus on märgitud, et
    veetaseme reguleerimine on ohustava tegurina
    keskmise potentsiaalse mõjuga ja see mõjutab
    kõiki vee- ja rannalinde. Metoodika või selgitus,
    kuidas niisugusele järeldusele jõuti, see puudub.
  • Kaitsekorralduskavas on järve jätkuv roostumine
    loetud soodustavaks teguriks. Ka kalapüüki
    peetakse oluliseks lindude arvukuse vähenemise
    põhjuseks viimastel aastakümnetel. Esitatud
    viidetest nähtub, et tegemist ei ole mitte
    korrektse analüüsiga, vaid vastuoluliste
    hüüdlausetega!

12
  •  Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala
    kaitsekorralduskava (2)
  • Tabelis Hoiuala kalastikku mõjutavad tegurid on
    järve reguleerimine tähistatud suure
    potentsiaalse ohutegurina, mis mõjutab jõgedes
    kudevaid liikisid. Kuid talvine ja kevadine madal
    veeseis on loetud suureks ohuteguriks peaaegu
    kõikidele Võrtsjärve olulistele kalaliikidele.
    NB! Järve eutrofeerumine, roostumine ja
    veesiseste taimede hulga suurenemine on loetud
    kalastikku soodustavaks teguriks!

13
  •  Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala
    kaitsekorralduskava (3)
  • Võrtsjärve ökoloogilise seisundi parandamiseks
    hoiuala kaitsekorralduskavas on märgitud
    järgmist ei ole võimalik ette näha konkreetseid
    kaitsekorralduslikke tegevusi Võrtsjärve
    ökoloogilise seisundi parandamiseks, kuna see on
    vajalik lahendada komplekselt, arvestades kogu
    järve valgla seisundit, linnade puhastusseadmete
    seisukorda. Alategevused selleks peaksid tulenema
    Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavast.

14
  •  Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava (1)
  • Võrtsjärv on loetud heas seisundis olevaks
    järveks, mis vastab EL Veedirektiivi kohaselt
    2015.a. taotletavatele eesmärkidele. Kuid
    Veedirektiivi kohaselt määratav järve
    veekvaliteedi näitaja fosfori järgi ei kinnita
    järve head seisundit. P ongi järve ökoseisundit
    kõige rohkem mõjutav reostuskomponent.

15
  •  Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava (2)
  • Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavas on
    Võrtsjärve veemajanduse küsimused jäänud
    käsitlemata. Seda kinnitab veemajanduskava
    täiendamise peatükis kirjutatud tekst
    Veemajanduskava meetmekava läbivaatamise
    vajaduse võib esile kutsuda ka mõni alamvesikonda
    kavandatav suurprojekt (näiteks Võrtsjärve
    väljavoolu reguleerimine). Sellise projekti
    keskkonnamõju peab põhjalikult hindama ning
    vajaduse korral kaaluma veemajanduskava
    täpsustamist või ka projekti tagasilükkamist kui
    selle realiseerimiseks puuduvad veevarud või see
    toob kaasa vee seisundi olulise halvenemise.

16
  •   Hookus-pookus avalikkusega (1)
  • 2006.a. augustis ilmus ajakirjas Eesti Loodus
    keskkonnaspetsialisti Madis Metsuri artikkel
    teemal Võrtsjärve veetase jääbki kõikuma.
    Artikkel, milles on kohati objektiivset infot, on
    tervikuna tendentslik (põhimõtteliselt Võrtsjärve
    reguleerimise vastu), pealiskaudne ning autori
    järeldused ja soovitused ei põhine korraktsel
    analüüsil tegelikult analüüsivat osa selles
    artiklis ei olegi.
  • Kui autor oleks suvatsenud Võrtsjärve
    ökoseisundit puudutavad kirjatööd läbi lugeda,
    siis oleks ta saanud aru, et järve ökoseisundi
    parandamise esmane ja kõige olulisem abinõu on
    madala veetaseme vältimine. Seda saab teha ainult
    veetaseme reguleerimisega.

17
  •   Hookus-pookus avalikkusega (2)
  • Ajakirja Eesti Loodus 2005.a. maikuu numbris
    ilmus intervjuu Jaak Tambetsiga, kus küsitav
    annab Võrtsjärve teemal järgmise selgituse
    Hiljuti tegeldi päris tõsiselt temaatikaga, mis
    oleks võinud Eesti riigi kohtusse viia Emajõe
    algusesse Võrtsjärvele kavandati paisu ehitust.
    See oleks võinud kogu piirkonna veest sõltuva
    suure loodussüsteemi sassi lüüa. Lähedal asuv
    Alam-Pedja looduskaitseala vee-elustik, ent ka
    lamminiidud ja -metsad sõltuvad suuresti Emajõe
    veeseisust. Kuid järgnevad aastad on Võrtsjärves
    olnud väga veerohked. Paisuehituse ärahoidmisel
    oli suuri teeneid Keskkonnaministeeriumil.

18
  •   Hookus-pookused avalikkusega (3)
  • Esitatust saab teha mõned järeldused
  • Kuidas on võimalik tegeleda paisu ehitamisega kui
    pole tehtud KMH
  • Kuidas on võimalik öelda, et Võrtsjärve veetaseme
    reguleerimine võib mõjutada negatiivselt
    Alam-Pedja Looduskaitseala kui pole ilmunud
    ühtegi kirjutist selle kohta, kuidas sealsed
    liigid, kooslused või elupaigad sõltuvad Emajõe
    veetasemest
  • kui Keskkonnaministeeriumil oli suuri teeneid
    paisuehitamise ärahoidmisel, kas see tähendab, et
    Keskkonnaministeerium otsustas peatada Võrtsjärve
    veetaseme reguleerimise KMH, kasutades selleks
    ebaeetilisi võtteid.

19
  •   KOKKUVÕTTEKS (1)
  • Võrtsjärve veetaseme reguleerimise puhul on kõige
    suurem asjatundmatus seotud sellega, et
    Keskkonnaministeeriumi ametnikud, arvavad ainsaks
    reguleerimisvahendiks betoonpaisu ehitamist järve
    väljavoolule. Tegelikult on reguleerimise
    tehnilisi võimalusi mitu ning kõnesoleva
    veetaseme reguleerimise KMH puhul ei ole keegi
    rääkinud ega kirjutanud paisu ehitamisest
    Rannu-Jõesuusse. Kõigepealt tuleb selgitada
    reguleerimisega seotud keskkonnamõjud koos
    sobivaima reguleerimisskeemi valikuga, seejärel
    asuda tehnilise lahenduse juurde. Oponendid aga
    kritiseerivad nn jäiga paisu ehitamist, mis
    sulgeb Emajõe vaba voolu jõe lähtel. Kuid keegi
    pole reguleerimisvajaduse ja selle KMH käigus
    niisugusest rajatisest juttugi teinud.

20
  •   KOKKUVÕTTEKS (2)
  • Võrtsjärve veetaseme reguleerimise
    mittevajalikkust põhjendatakse ka sellega, et
    järve kalanduse seisukohalt võib olla odavam
    kalurite saamata jäänud tulu maksta ja jätta järv
    rahule. Kuid
  • 1) 1970-ndatel aastatel tuli reguleerimist
    põhjendada kalanduse huvidega, sest muud
    võimalust ei olnud.
  • 2) Nüüd võime reguleerimist põhjendada sisulise
    vajadusega, milleks on järve halb ökoseisund.
  • Erinevaid poliitilisi ja ideoloogilisi tegureid
    tuleb arvestada, mitte esitada lahmivat kriitikat
    seoses kalandusega.

21
Murelikult, kuid ikka lootusrikkalt lõpetades
Write a Comment
User Comments (0)
About PowerShow.com