MAAV

1
MAAVÄRINAD11.kl.

• MAIGI ASTOK

2
20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on
maavärinatel kindel esikoht.
3
(No Transcript)
4
MIS ON MAAVÄRIN?

• Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked,
  mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete
  lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega
  /murranguga/
• Maavärin levib seismiliste lainetena.

5
Mis on maavärin?

• maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust
  algab kivimite rebestumine maavärina murrang.
• maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde
  kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige
  tugevam.

6

• Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad
  magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul
  kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat.

Jaava
7
Kolme tüüpi murrangud
Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad
kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda
külgsuunas, üles või alla.
8
(No Transcript)
9
MAAVÄRINAID ERISTATAKSE TEKKE PÕHJAL

• tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged
• vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega
• langatuslikud, mida põhjustavd koobaste
  varisemine
• tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus
• (nt. veehoidlate surve, maa-alune
  tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus).

10
Maavärinad levivad seismiliste lainetena.

• Eristatakse keha- ja pinnalaineid
• Kehalained levivad maapinnas kiiresti
  kerapinnalaadsete frontidena.
• Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist
  eemale nagu virveringid vees.
• Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende
  toime on aeglasema leviku tõttu kõige
  pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga
  kõige suurem.

11
Seismilised lained
Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed
pinged, mis levivad seismiliste lainetena
maavärina koldest eemale. Eristatakse kehalaineid
ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse
kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad
keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate
impulssidena liikumise suunas.

• aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis
  levivad keskkonna liikumissuunaga risti
  deformeerivate impulssidena.

12
(No Transcript)
13
1. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse
Richteri skaalat

• Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
  magnituudides.
• Kasutatakse seismograafi

14
2. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse
ka Mercalli skaalat

• Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate
  tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse
  eelkõige purustuste põhjal vaatluse teel.
  Hinnangud võivad olla väga erinevad.
• Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest
  need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest,
  ehitiste kvaliteedist jms.

15
Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht?
Eri kohtades paiknevad seismograafid
registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise
ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus
on maavärina epitsenter. http//www.seismo.unr.ed
u/ftp/pub/louie/class/100/seismic-waves.html
16
Millest sõltub purustuste ja ohvrite hulk?

• Maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise
  kellaajast.
• Rahvastiku tihedusest piirkonnas.
• Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonist.
• Infosüsteemi arengust, päästeteenistuse tasemest.

17
Kuidas vähendada või vältida maavärinatega
kaasnevaid purustusi?

• Ehitada vastava konstruktsiooniga maju.
• Eriõppega päästeteenistus.
• Õpetada elanikkonda, kuidas maavärinate korral
  käituda.
• Rajada korralik jälgimisteenistuse ja hoiatus-
  süsteem.

18

• Subduktsioonivööndid kõige suuremate (magnituud
  9 võimalik) ja destruktiivsemate maavärinate
  asukohad

Pildid USGS
19
(No Transcript)
20
TSUNAMI

• Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske
  tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
• Vaata pilte http//www.tsunamis.com/tsunami-pictu
  res.html

21
(No Transcript)
22
32 m laine
23
(No Transcript)
24
(No Transcript)
25
Indoneesia 2004
26
(No Transcript)
27
(No Transcript)
28
Itaalia
29
6,3-palline maavärin Itaalia keskosas Abruzzo
maakonnas.Aprill 2009
30
(No Transcript)
31
Sumatral
32
Jaapanis
33
Kobe 1995
34
(No Transcript)
35
Chuetsu 2004
36
Sumatra maavärin 2004

• Katastroof   toimus   mõni päev enne
  aastavahetust (2004/2005) ja tabas   mitmeid
  Kagu-Aasia piirkonna riike 26.detsembril 2004.
  Tsunami tekkis 9 pallise veealuse maavärina
  järgselt. Hiigelveelaine pühkis rannikul kõik oma
  teelt.
• Ainuüksi Indoneesias registreeriti 2005.aasta
  5.jaanuariks umbes 100 000 hukkunut, piirkonnas
  kokku ohvreid 250 000 kuni 300 000 (täpsed
  rahvusvahelised andmed puuduvad).

37
(No Transcript)
38
(No Transcript)
39
Indoneesia 2009
40
Maavärinad Eestis

• Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25.
  oktoobril 1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid
  inimesed suurel osal Eestimaast..
• Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75
  magnituudi. See põhjustas saare kirderanna järsul
  pangal ulatuslikke lausvaringuid
• 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste
  maakondade elanikud maavärinat.
• Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel
  Kalingradist selle tugevuseks mõõdeti 5,3
• magnituudi Richteri skaala järgi.
• Tartumaal Vasula külas asuv seismograaf
  registreeris tõugete tugevuseks viis magnituudi.

41
Animatsioone

• Seismiliste lainete levik
• http//www.classzone.com/books/earth_science/terc/
  content/visualizations/es1009/es1009page01.cfm?cha
  pter_novisualization
• Videoklipp maavärinast
• http//www.classzone.com/books/earth_science/terc/
  content/visualizations/es1005/es1005page01.cfm?cha
  pter_novisualization
• P ja S lained
• http//www.classzone.com/books/earth_science/terc/
  content/visualizations/es1002/es1002page01.cfm?cha
  pter_novisualization

42
Kasutatud materjalid

• http//ansatte.uit.no/kku000/webgeology/webgeology
  _files/estonian/maavarinad2.html
• Ü.Liiber Üldmaateadus gümnaasiumile
• Ivi Olev ppt
• Ü. Liiber eksamiülesanded
• staap.kolhoos.ee/stories/storyReader127
• www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html
• http//www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm
• http//science.howstuffworks.com/tsunami2.htm
• Guardian Unlimited
• http//www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.
  htm
• http//www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/ear
  thquakes/main.html

43
Küsimused, parandused ja täpsustused palun saata

• Maigi Astok
• maigi_at_astok.ee
• 372 5016405
• TÄNAN!