L

1
LÜHENDAMINE

• Koostas Monika Limberg

2
KASUTATUD

• Annika Kilgi ja Viivi Maansoo õpikut Keeleviit

3
LÜHENDID JAGUNEVAD

• Algustähtlühendid
• Katkendlühendid
• Valiktähtlühendid

4
ALGUSTÄHTLÜHEND

• kasutatakse sõna esitähte kas väikse või
  suurena, nt m (meeter), K (kesknädal)
• liitsõna lühendamisel on lühendis iga sõna
  algustäht, nt lp (lugupeetud), lk (lehekülg)
• sõnaühendite lühendamisel iga sõna algustäht, nt
  jt (ja teised)
• esimene sõna lühendatakse, nt e-post
  (elektronpost)

5
KATKENDLÜHEND

• moodustatakse sõna esitähtedest, tavaliselt
  algusest 2. või 3. silbi täishäälikuni, nt in
  (inimene), sept (september)
• harva ka 1. silbi täishäälikuni, nt tr (trükk)
• liitsõnades lühendatakse emba-kumba komponenti,
  nt rahvusvah (rahvusvaheline)

6
VALIKTÄHTLÜHEND

• moodustamiseks võetakse sõnale iseloomulikumad
  tähed, nt rmtk (raamatukogu),

7
LÜHENDITE KÄÄNAMINE

• käändelõpp lisatakse sidekriipsu abil, nt khk-s
  (kihelkonnas)
• vajadusel lisatakse käändelõpu ette ka mitmuse
  tunnus nt kr-des (kroonides)

8
PUNKT LÜHENDITES

• punkti lühendites üldiselt ei kasutata
• kui punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse
  sõnaga, on soovitav panna lühendisse sõnavahet
  märkiv punkt, nt k.a (kaasa arvatud käesoleval
  aastal)

9
LÜHENDITE LUGEMINE

• loeme nii, nagu sõna või sõnaühendit oleksime
  lugenud enne selle lühendamist, nt jne (ja nii
  edasi)
• loeme tähekaupa veerides, nt SRÜ (ess-err-üü)
• loeme välja sõnana, nt RAMilt (rammilt s.o
  rahvusmeeskoorilt)

10
KUIDAS LÜHENDAD?

• lehekülg
• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
• gümnaasium
• kroon
• sotsiaaldemokraatlik
• enne meie aega
• liiter
• sidejaoskond

11
KUIDAS LÜHENDAD?

• lehekülg- lk
• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon- ÜRO
• gümnaasium- gümn
• kroon- kr
• sotsiaaldemokraatlik- sots-dem
• enne meie aega- e.m.a
• liiter- l
• sidejaoskond- sjk