Riskianal

1
Riskianalüüs

• Jaan Kiviall

2
Kellele, milleks on vaja?

• Tööinspektorile?
• Tööandjale
• Töötajale
• Tööandja
• Kaitsevahendid,
• Abinõud,
• Ohutusjuhendid, juhendmine
• Tervisekontroll jm

3
Kellele vaja?

• Töötaja
• Arusaamine, milleks ohutusnõuded,
• Oskus vältida ohtu, mille kohta polegi
  konkreetseid juhiseid antud,

4
Töötajate kaasamine

• Töötajad paremini kursis riskidega,
• Parem RA kvaliteet,
• Seisab paremini meeles.

5
Millele tugineda?

• Õigusaktid, TTOS ja määrused,
• Standardid,
• Hea tava,
• Kirjandus.
• Vajadusel spetsialistide abi.

6
Ei ole ühekordne tegevus

• Vaja korrigeerida muutuste korral,
• Saame targemaks ajapikku,
• Kõigi nõuete järgi põhjalikult korraga ei jõua.

7
Meetodid

• Selgitada, millised meetodid sobivad konkreetsel
  juhtumil.
• Hindamislehe meetod sageli otstarbeks ainult
  esialgseks ohtude tuvastamiseks

8
Vormistamine

• Süsteemne,
• Eraldatud tähtsad ja vähetähtsad riskid,
• Olulisemad ohud ettepoole,
• Arenev süsteem,
• Hõlpsasti kasutatav
• -ettevõtte riskid,
• -struktuuriüksuse riskid,
• -töökoha riskid,
• -töötaja riskid
• Elektroonselt vormistamine spetsiaalse
  programmiga.

9
ETTA juhendmaterjal

• Riskihindamise olulised tegurid
• I Üldinfo
• II Riskihindamine üldine
• III Ohutegurite tuvastamine ja ennetusmeetmete
  valimine üldine
• IV Ohutegurite tuvastamine ja ennetusmeetmete
  valimine eri sektorid ja töövaldkonnad

10
Tegevuse 5 astet

• Teabe kogumine.
• Ohutegurite tuvastamine.
• Ohuteguritega seotud riski hindamine
• Tegevuste kavandamine riskide kõrvaldamiseks või
  vähendamiseks.
• Riskihindamise dokumenteerimine.

11
Teabe kogumine

• Millist teavet oleks vaja koguda.
• -selgitada standardid, millised käsitlevad
  vaadeldavaid töid, seadmeid või keskkonda,
• -kemikaalide ohutuskaardid,
• -otsida teavet teadus- ja tehnikakirjandusest jm.
• Soovitus pöörata tähelepanu neile töötajatele,
  kes on ohtude suhtes tavalisest tundlikumad,
  näiteks rasedad, noored töötajad ja puuetega
  inimesed, soovitus mitte unustada alltöövõtjaid
  ja külastajaid.

12
Ohutegurite tuvastamine

• Algul üldise ohutegurite kontroll-loendi alusel,
  hiljem aga detailsema kontroll-loendi alusel.
• Näiteks on üldises kontroll-loendis loetletud
  teiste hulgas ohutegurid
• -ebatasased või libedad pinnad,
• -sõidukid ja liikuvad masinad,
• -liikuvad masinaosad.
• Viimases väljaandes on lisatud ohuteguritele veel
  Stress, vägivald, ahistamine (kiusamine)

13
Ohutegurite tuvastamine

• Detailsemast kontroll-loendist leiame täpsemad
  küsimused, näiteks liikuvate masinaosade kohta
• kas masinatel on ohtlikke liikuvaid osi, millel
  puuduvad kaitseseadised?
• kas masina kaitseseadisest piisab, et takistada
  töötaja kämbla, käsivarre vm kehaosa
  kokkupuutumist ohtliku liikuva osaga?
• kas masina liikuva osa vastu võib sattuda mõni
  ese?
• kas masinat saab määrida või õlitada
  kaitseseadiseid eraldamata?
• kas masina käitaja ulatub kergesti toitelülitini
  jm?

14
Ohutegurite tuvastamine

• Detailsem kontroll-loend on esitatud algul
  ohutegurite järgi, siis aga mõnede
  spetsiifiliste valdkondade kohta
• kontoritöö,
• ehitus,
• autoremont,
• toiduainetöötlus,
• puidutööstus, põllumajandus
• ja väikesed karjäärid.
• Kontroll-loenditele on lisatud mõned võimalikud
  meetmed riski vähendamiseks.
• Näiteks plahvatusohu kohta üks küsimustest on
  Kas töökohas kasutatakse plahvatusohtlikke
  aineid? Soovituslik meede Kasutage
  ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus
  sisaldumise järelevalvet.

15
Ohutegurite tuvastamine

• Peale ei ja jah märkida on veel lahter ei
  oska öelda.
• Edaspidi tuleks täpsustada ka nende ohutegurite
  (mitte)olemasolu. Selleks on abi detailsemate
  suunavate küsimuste läbiarutamisest.

16
Riski hindamine

• Riski hinded on soovitatud antud juhendis määrata
  kolmel tasemel
• madal (1),
• keskmine (2) ja
• kõrge (3).
• Tõenäosus
• Väga ebatõenäoline ei tohiks ilmneda töötaja
  kogu töötamise aja jooksul kordagi.
• Tõenäoline võib ilmneda töötaja kogu töötamise
  aja jooksul ainult paar korda.
• Väga tõenäoline võib ilmneda töötaja kogu
  töötamise aja jooksul korduvalt.
• Kahjulikkus
• Mõõdukalt kahjulik õnnetused ja haigused, mis
  ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks
  kerged haavad, silmaärritus, peavalu jms).
• Keskmiselt kahjulik õnnetused ja haigused, mis
  põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või
  reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks
  haavad, kerged luumurrud, teise astme
• põletushaavad piiratud osal kehapinnast,
  nahaallergia jms).
• Väga kahjulik õnnetused ja haigused, mis
  põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi ja/või
  surma (näiteks amputatsioon, puuet põhjustavad
  rasked luumurrud, teise ja kolmanda astme
  põletushaavad suurel osal kehapinnast jms).

17
Hinnang juhendile

• Selge,
• Lihtne
• Sobib eriti neile, kes teevad riskianalüüsil
  esimesi samme. See võimaldab oma jõududega teha
  oluline samm kas riskihindamise alustamiseks või
  selle täiendamiseks algstaadiumis.
• Detailsemast ohtude ja võimalike meetmete
  loetelust võivad midagi täiendavat leida ka
  kogenumad riskianalüüsi tegijad.
• Terminoloogia. Juba pealkirjast võib lugeda, et
  jutt käib riskide hindamisest, mitte
  riskianalüüsist, mida käsitavad töötervishoiu ja
  tööohutuse seadus jt õigusaktid. Tegu on siiski
  enam-vähem (mitte päris) sama asjaga ja see ei
  tohiks sisuliselt väga segada, eriti töö
  algetapil.
• Ei taga täielikku vastavust kõigile õigusaktide
  nõuetele. Siiski kasulik.

18
LÕPP

• Tänan kuulamast!