V

1
VÕRKPALL
2
SISSEJUHATUS

• Võrkpalli leiutas 1895. aastal ameeriklane
  võimlemisõpetaja William G. Morgan.
• Seda peeti odavaks töölisklassi spordiks, mis oli
  kompromiss kahe uue mängu, korvpalli ja tennise
  vahel. Kuid kahte viimast mängisid jõukam rahvas.
• Esimese maailmasõja ajal tõid ameeriklased
  võrkpalli Euroopasse. Enam populaarsust võitis
  mäng Ida-Euroopas, kus jahedam kliima soodustas
  saalimängude harrastamist.

3
William G. Morgan
4
(No Transcript)
5
Veidi aastaarve...

• 1924 Pariisi Olümpiamängudel oli võrkpall
  näidisala.
• 1947 loodi Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon
  FIVB (Federation Internationale de Volley-ball)
• 1949 peeti esimene meeste MM (Prahas)
• 1964 Tokyos oli aga võrkpall ametlikult OM kavas
  (mehed ja naised)
• Esimene profiühendus loodi aga alles 1990
  Meeste Maailmaliiga

6
Võrkpalli väljak
7
Tähtsaimad mõõdud

• Väljak 18x9m
• Ründejoon asub keskjoonest ehk võrgust 3m
  kaugusel
• Võrgu kõrgus
• naistel 2.24m
• meestel 2.43m
• Võrgu laius 1m ja pikkus 9,5m

8
MÄNGU KULG

• Mängu võitja selgitatakse välja kolme, nelja või
  viie geimi jooksul.
• Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks
  saavutama 25 punkti. Punktide vahe on vähemalt
  kahepunktiline.
• Kui geimide seis on viigis ehk 22, siis
  mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse
  15. punktini ja vastasvõistkonda peab edestama
  vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole
  täidetud, mäng jätkub.
• Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,
  neljast või viiest.
• 1996. aastast toob iga viga võistkonnale punkti!

9
Võistluskorraldus

• Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks
  kuueliikmelist (nende seas LIBERO) võistkonda,
  võistlevad võrguga poolitatud väljakul.
• Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu
  väljakule nii, et see maanduks vastase
  väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest
  auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu.
• Samas peab takistama palli maandumist oma
  väljakupoolel.
• Piiri peale maandunud pall loetakse sees palliks
• Võrkpallis võib teha max 6 mängijate vahetust

10
LIBERO

• Libero on võistkonna parim pallingute vastuvõtja,
  kes ei saa oma rolli mängu ega turniiri jooksul
  muuta.
• Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või
  teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla
  kapten.
• Kannab teist värvi särki, et teistest mängijatest
  eristuda.

11
(No Transcript)
12
PALLING ehk SERV

• Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle
  võrgu SERV.
• Serv tuleb sooritada 8. sekundi jooksul pärast
  kohtuniku vilet.
• Ennem vilet sooritatud serv läheb kordamisele.
• Mängijad asetsevad pallingu hetkel väljakul
  kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga)
• Iga pallingu õiguse korral, nihkuvad kõik
  võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi.
  Vastase pallingut ei või sulustada/blokkida
• Võrgu puude pallingul on lubatud

13
(No Transcript)
14
VÄLJAKUMÄNGIJAD

• Väljakumängijad ei tohi palli üle 3. korra
  puudutada.
• Vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta.
• Palli mängitakse seni, kuni see puudutab
  väljakut, läheb väljakult välja (auti) või
  võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine
  kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga).

15
RÜNDELÖÖK

• Ründelööki võib sooritada nii ees kui ka
  tagaliinilt. Tagaliini mängija eesliini rünnakule
  tulla ei tohi, tema mängib 3.m joone taga.
• Ründelöök leiab aset võrgust kõrgemal
• Hüppelt ründajal peab olema hea tasakaalu
  tunnetus ning võime ette näha vastasmeeskonna
  mängijate asetust ning tegevust

16
(No Transcript)
17
Söödud

• ALTSÖÖT ehk pass- sööta võib nii kaitses, et
  taksitada palli puudet maaga, sööta kaaslasele
  või päästa palli liblikaga
• Altsööt on oluline tehniline element, kui
  tegemist on esimese puutega, ehk servi
  vastuvõtuga.
• Altsööt ühendab kaitset ja rünnakut.

18
Altsööt ehk pass
19
Ülaltsööt ehk tõste

• Tehnika, mida kasutatakse mängu käigus vahelülina
  kaitse ja rünnaku vahel.
• Sidemängija käed ja jalad liiguvad ülespoole, et
  palli võimalikult täpselt ründajale sööta.
• Palli puudutatakse sõrmeotstega.

20
(No Transcript)
21
SULUSTAMINE ehk BLOKK

• Sulustamisel võib osaleda 1,2 või 3 mängijat,
  esimene kaitseliin vastase rünnaku vastu.
• Sulustajad ei suuda kõiki rünnakuid blokeerida,
  kuid nad võivad oma väljakut katta, jättes
  kaaslastele katta väiksema väljaku pinna.
• Võistkonna pikim mängija ongi tavaliselt peamine
  sulustaja.

22
(No Transcript)
23
Anitamine

• Anitamiseks loetakse palli, mis kerge
  liigutusega lükatakse üle võrgu, et vastast
  eksitada.
• Anitamine ei ole löök.

24
Kohtuniku märguanded

• Kohtunikul üks sõrm üleval PUNKT
• 8 sõrme üleval SERVIAJA RIKKUMINE
• Kohtuniku kõverdatud käed, peopesadega enda poole
  AUT PALL
• Kohtuniku käemärk, peopesad suunaga ülesse
  SOEPALL
• Kohtunik veab ühe käelabaga üle teise käe sõrmede
  BLOKIST AUT PALL

25
Teine- ja esimene (puki) kohtunik
26

• TEINE KOHTUNIK jälgib vigu, mida tehakse
  keskjoonel, võrgu alla ja ründejoontel, annab
  märku pukikohtunikule võrkuminekutest, kontrollib
  mängijate asetust palli saamisel, abistab
  vajadusel esimest kohtunikku
• ESIMENE KOHTUNIK juhib mängu pukilt võrgust
  50cm kõrguselt, tema otsused mängus ei kuulu
  vaidlustamisele

27
Võrkpalluri töös olev lihaskond
28
Võrkpall on võrratu!