Arutleva kirjandi A ja O - PowerPoint PPT Presentation

1 / 18
About This Presentation
Title:

Arutleva kirjandi A ja O

Description:

Teema. Loe teemat t helepanelikult, j tmata vahele htki s na. Kontrolli, et tead iga s na tegelikku t hendust. ra arva, et tead tea! – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:74
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 19
Provided by: pbwo1151
Category:

less

Transcript and Presenter's Notes

Title: Arutleva kirjandi A ja O


1
Arutleva kirjandi A ja O
2
Kõige tähtsam reegel
  • See, mida tahad oma kirjandiga öelda, kuhu tahad
    välja jõuda, peab selge olema enne kirjutama
    asumist.
  • See sõnum moodustab teksti selgroo, telje.
  • Ühtse ideeta kujuneb tekstist vaid uitmõtete
    kaos, mitte loogiline, tihe ja terviklik
    mõttearendus.
  • Kirjuta sellest, mida valdad, mis sulle korda
    läheb, sind puudutab. Võhiklikkuse lõhn on
    kaugele tunda. Kui valdkond on sulle võõras, ei
    suuda sa sellest ka veenvalt kirjutada.

3
Teema
  • Loe teemat tähelepanelikult, jätmata vahele ühtki
    sõna.
  • Kontrolli, et tead iga sõna tegelikku tähendust.
    Ära arva, et tead tea!
  • Mõtle läbi, kas teema suunab konkreetsema
    lahenduse poole või jätab tõlgendamisel vabad
    käed.
  • Kui teema on lai, mõtle see enda jaoks
    konkreetsemaks.
  • Kui teemal on kaks poolt, tuleb mõlemale
    kirjandis enam-vähem ühepalju ruumi pühendada.
    Kumbagi poolt ei tohi ignoreerida.

4
Sissejuhatus
  • juhatab teema juurde, annab eelteadmisi
  • viitab autori põhiideele
  • on lühike (tavaliselt 4-5 rida).
  • Kui kirjandi teema on lai või ebamäärane, tuleb
    SJ-s teemat piiritleda, näidata, millise nurga
    alt autor teemat käsitlema hakkab.
  • Kujundliku pealkirja puhul tuleb SJ-s selgitada,
    kuidas autor teemat tõlgendab.

5
Sissejuhatus
  • Sissejuhatus ei analüüsi. Nähtusi, probleeme
    lihtsalt nimetatakse.
  • Tavaliselt alustatakse üldisemaist lauseist ning
    liigutakse konkreetsema käsitluse poole.
  • Sissejuhatuse lõpus sõnastatakse probleem
    väitlausena.
  • Sissejuhatuse lõpulause on kõige olulisem see
    annab võtme teema arenduse mõistmiseks.

6
Sissejuhatus nipp
  • Kui oled sissejuhatuse kirjutamisega hädas, jäta
    selle koostamine viimaseks, kui kirjandi põhiosa
    on valmis. Nii näeb täpsemalt, millist algust
    kirjand vajab, ning sissejuhatus ja teema arendus
    ei lähe omavahel vastuollu või eri mõtteradu.
  • Samuti peaks see tagama stiililise ühtsuse.

7
Teema arendus
  • Teema arendus sisaldab arutluse põhiväiteid,
    nende tõestusi ja järeldusi.
  • Tekst ei tohi koosneda üksnes väidetest. Väidetut
    tuleb põhjendada, selle üle arutleda, näidata
    probleemi erinevaid tahke, näidata seoseid teiste
    sarnaste nähtustega.
  • Argumente peavad toetama näited.
  • Jälgi, et arutlus moodustab loogilise, sidusa
    mõttearenduse, et mõttekäik on selgelt kirjas
    ning kusagil ei teki järske küsitavaid
    teemavahetusi.

8
Lõik
  • Teema arendus jagatakse sisulõikudeks.
  • Sisulõike võiks olla 3-5 ja need kõik peavad
    vastama teemale.
  • Lõik peab olema optimaalse pikkusega.
  • Liiga lühikesed lõigud viitavad pealiskaudsusele,
    sest paari-kolme lausega pole võimalik arutleda
    ega analüüsida.
  • Lühikeses lõigus jääb ideelause mõte välja
    arendamata.
  • Liiga pikad lõigud viitavad heietamisele ning
    sisaldavad sageli mõttekordusi või liiga pikki
    näiteid.

9
Lõik
  • Sisuliselt hõlmab lõik ühe olulise probleemi
    arendust või üht lähenemisvõimalust probleemile.
  • Lõigu tähtsaim osa on ideelause (juhtmõte), mis
    tavaliselt alustab lõiku. Ideelause mõte peab
    olema selgelt sõnastatud.
  • Ideelauset toetavad tugilaused, mis kõik on selle
    teenistuses, avades, selgitades, põhjendades ja
    analüüsides ideelause mõtet, tuues selle kohta
    näiteid.
  • Kõik tugilaused peavad ideelausega haakuma, lõik
    peab olema mõtteline tervik.
  • Jälgi, et igal lausel lõigus oleks sisu. Ära
    kirjuta tühikäigul loba.

10
Näited
  • Ükski kirjand ei tööta näiteita. Need aitavad
    mõista käsitletava nähtuse või probleemi olemust
    ning muudavad teksti huvitavamaks.
  • Vali näited targalt mida kaalukam näide, seda
    veenvam arutlus.
  • Sobiva näite leidmiseks pöördu kirjanduse,
    kultuuri või ühiskonna poole. Kasuta ilu- või
    ajakirjandust, teatmeteoseist või õpikuist loetut
    vms.
  • Arutlev tekst ei ole isiklik! Seetõttu pole
    isiklikud probleemid olulised ning nende
    lahkamist tuleb arutlevas tekstis vältida.

11
Näited
  • Kontrolli, et näide tõepoolest sobib sinu
    ideelauset illustreerima.
  • Näide peab olema konkreetne. See, et kirjutad
    ebamäärase ja vihjelise lause ette näiteks, ei
    muuda veel järgnevat näiteks.
  • Näide ei tohi kujuneda ümberjutustuseks.
  • Näidet tuleb analüüsida, selgitada, mõtestada, et
    see sinu väiteid toetaks. Loetelust või lihtsalt
    mainimisest ei piisa.

12
Kokkuvõte
  • Kokkuvõte on autori viimane võimalus lugejale
    midagi väita või teda mingil moel mõjutada,
    suunata.
  • Hea kokkuvõte aitab sõlmida lahtised otsad,
    koondada laialivalguva jutu või ebamäärase
    probleemikäsitluse.
  • Halb lõppsõna või kokkuvõtte puudumine võib muidu
    päris õnnestunud kirjandi ära rikkuda.

13
Kokkuvõte
  • KV-s tuuakse esile teksti tuum, sõnastatakse
    põhiidee
  • antakse käsitletule hinnang
  • juhitakse tähelepanu kellelegi või millelegi
  • esitatakse teemaarenduse arutelust ja näiteist
    tulenev loogiline järeldus, lõpetatakse
    mõttearendus eriti oluline on lõpplause.
  • Kokkuvõte paneb arutelule punkti. SJ-s püstitatud
    probleem peab olema saanud lahenduse.

14
Kokkuvõte näpunäiteid
  • Hea lõpetus on nagu alguski selge, lihtne ja
    täpne ning mõttetihe.
  • Kokkuvõttes esitatud järeldused peavad kindlasti
    välja kasvama töös esitatatud seisukohtadest ja
    olema põhjendatud.
  • Lõppsõna ja sissejuhatus peaksid moodustama
    ühtse, loogilise terviku ning olema enam-vähem
    ühepikkused.
  • Lõpetus peab mahtuma ühte lõiku.

15
Kokkuvõte näpunäiteid
  • Ära esita kokkuvõttes uusi argumente ega püstita
    uut probleemi.
  • Väldi tundelisust, loosungeid, üleskutseid ja
    paatost.
  • KV ei tohi kujuneda teemaarenduse referaadiks
    ära korda juba öeldut.
  • Lõpetuse ideesõnastus peab üldistama, jõudma
    kõrgemale tasemele kui sisulõikudes järeldatu.

16
Kui tekst on valmis,
  • loe see mõttega üle, et leida üles hooletusvead,
    sõna- ja mõttekordused ja lausrumalused
  • kontrolli veel kord, et iga lõik vastab teemale.
  • Kui märkad, et mõni lõik tervikut lõhub, jäta see
    parem kirjandist välja.
  • Kui märkad, et mõni lõik on sisult hõre ja
    näidegi on kahtlane, jäta see parem kirjandist
    välja.

17
Ideoloogiline kõne
  • Võta tõsiselt enese harimist, et sul oleks,
    millest kirjutada.
  • Kasuta ära kõik võimalused, mida õpetajad pakuvad
    ja nõuavad ning mille ise leiad. Hoia silmad ja
    kõrvad lahti ning vaim ergas.
  • Ära mõtle, et küll hiljem jõuab. Teadmised ja
    oskused tulevad vaid järjepideva tööga, mitte
    üleöö.
  • Ära unusta, et iga loetud raamat, nähtud etendus
    või näitus toidab sinu vaimu. Hoolitse selle
    eest, et sul oleks sisu.

18
Arukat arutlemist!
  • õpetaja Maris Sinka
Write a Comment
User Comments (0)
About PowerShow.com