NSVL- ENSV

1
NSVL- ENSV

• JVG
• 2009-2010

2
1944-1991
EESTI NSV VAPP
EESTI NSV LIPP
3
Juba esimeses vallutatud Eesti linnas, Võrus olid
tegevust alustanud Eesti NSV niinimetatud
valitsusasutused.
4
Tallinna vallutamise järel koolisid need pealinna
5
Valitsejad

• Eestimaa Kommunistlik Partei
• Ministrite Nõukogu
• ENSV Ülemnõukogu

6
Eestimaa Kommunistlik Partei
7
Karotamm, Nikolai 28.9.1944 - 26.3.1950 Olles
veendunud kommunist, ei soovinud ta oma kodumaale
ometi halba ja püüdis mõnikord ajada oma joont,
mis talle hiljem koha maksis.

• Säre, Karl
• 1940-1941

Johannes Käbin 04.195026.07.1978
8

• Karl Vaino
• 26.07.197816.06.1988

• Vaino Väljas
• 16.06.198803.1990

9
Ministrite Nõukogu
10
Aleksei Müürisepp 29.03.195112.10.1961
Valter Klauson 12.10.196118.01.1984
Arnold Veimer 28.09.1944 -29.03.1951
11
Indrek Toome 16.11.198803.04.1990
Bruno Saul 18.01.198416.11.1988
Edgar Savisaar 03.04.199008.05.1990
12
ENSV Ülemnõukogu
13
Nigol Andresen 29.11.194605.03.1947
Johannes Vares 25.08.194029.11.1946
Eduard Päll 05.03.194704.07.1950
14
Johan Eichfeld 04.02.195812.10.1961
August Jakobson 04.07.195004.02.1958
Aleksei Müürisepp 12.10.196107.10.1970
15
Johannes Käbin 26.07.197808.04.1983
Artur Vader 22.12.197025.05.1978
Arnold Rüütel 08.04.1983 -06.10.1992
16
Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid
1944-1945
17

• 1945. aasta alguses võeti Moskva korraldusel ENSV
  koosseisust kolm Narva jõe tagust valda ja need
  liideti Vene Föderatsiooni koosseisu samal ajal
  liideti Vene Föderatsiooni koosseisu ka suurem
  osa Petserimaast koos Petseri linnaga.

18
(No Transcript)
19
Järelikult oli Eestis nüüd 10 maakonda.
20

• 1946. aastal loodi omaette maakond Hiiumaa 1949.
  aastal tekkisid Eesti kaardile eraldi
  maakondadena Jõhvi- ja Jõgevamaa. Seega oli 1940.
  aastate lõpus Eestis ühtekokku 13 maakonda.

21
2
1
3
22

• 1950.a. alustati ENSV rajoniseerimisega. Selle
  eesmärgiks oli muuta Eesti haldusjaotust
  vastavalt Venemaa eeskujule.
• Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad
  külanõukogudeks. Läbi aastate rajoonide arvu
  pideval muudeti alguses oli neid väga palju (nii
  sooviti valitsemist rahvale lähemale tuua nii
  näiteks oli isegi Saaremaa jaotatud kaheks
  Kuressaare ja Orissaare rajooniks),
  hiljem(1950. aastate lõpus ja 1960. aastate
  alguses) rajoonide arvu pideval vähendati.
• Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul
  jaotatud kolmeks oblastiks Tallinna, Tartu ja
  Pärnu oblastiks.

23
3
1
2
24
1959- Ainukese linnana nimetati ENSV ajal 1952.
aasta mais ümber Kuressaare aastatel 1952-1988
nimetati seda linna Kingissepa linnaks.
25

• 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NSV-s
  välja 15 rajooni Hiiumaa, Haapsalu, Harju,
  Rakvere, Kohtla-Järve, Kingissepa, Pärnu, Rapla,
  Paide, Jõgeva, Tartu, Viljandi, Valga, Põlva ja
  Võru rajoon..

26
(No Transcript)
27

• Lisaks oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega
  linna Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve
  ja Sillamäe. Ülejäänud linnad olid rajoonilise
  alluvusega

28
(No Transcript)
29
Eesti NSV rahvastik
30
STALINI AEG-1944-1953

• Kommunietliku Partei kõige hirmuäratavamaksrelvaks
  olid julgeolekuorganid, jühidald NKVD,1954.
  aastast kehtinud nime järgi aga KGB.

31

• Julgeolek alustas massilisi arreteerimisi
  esimesel võimalusel,1944 aastal, saates järgneva
  kümne aastaga sunnitööle või hukkamisele
  vähemalt 30000 inimest.
• Tavaline karistus oli 255 ( 25 aastat
  vangrilaagrit ja 5 aastat asumist), mille
  määramiseks oli võimalikke põhjusi rohkelt-
  teenimine Saksa sõjaväes või Omakaitses,politseis,
  mõnes saksaaegses riigi-või omavalitsusametis
  jhe.

32

• Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga
  1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus
  Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes
  tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega
  rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus
  koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga)
  kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa
  eestlaste ja venelastega.

33

• Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu
  ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati.
  Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi
  sellele kohale 28 aastaks.

34

• Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus
  metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus
  19441953.

35
(No Transcript)
36
(No Transcript)
37
Metsavennad kasutasid sageli keldreid, tunneleid
või keerulisemaid maa-aluseid punkreid nagu
näiteks see siin.
38

• 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite
  Nõukogu vastu määruse Abinõudest põllumajanduses
  Eesti, Läti ja Leedu NSVs ning järgmisel päeval
  29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja
  natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta
  25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise
  ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku.

Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast
Siberisse
39

• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis
  koostati spetsiaalne Operatiivplaan "Priboi"
  (vene keeles "Murdlainetus") projekt.
• Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne
  Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm
  Maria Räägel Abja vallast.

40

• Haapsalus elav Eerita Kärmet meenutab, kuidas ta
  väikse tüdrukuna emaga Siberisse viidi ja seal
  orvuks jäi. 60 aastat hiljem ei ole tal ühtki
  vihjet ema saatuse kohta kui jätta arvestamata
  üks peaaegu seletamatu juhtum.

41
(No Transcript)
42

• Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse
  jäänud sakslastele, keda loeti eriti
  rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid
  lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal.

43
Sulaaeg-1953-1970

• 1956. aastal mõistis Nikita Hruštšov NLKP XX
  kongressil Stalini kuriteod hukka.

44

• Johannes Käbin
• Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks
  poliitikuks, kes ei sundinud väga peale
  Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena
  enamasti eesti keelt.

45
The launching of the passenger boat Vanemuine in
1965 reopened the traffic between Estonia and
Finland
46
The hugely popular TV programme Horoskoop
presented the same songs performed at Eurovision.
47
Stagnatsiooniaeg -1970ndad

• 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev
  ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt
  venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse
  kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks
  Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti
  keelt vaevu oskav Karl Vaino.

48
Andres Tarand

• Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus
  ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks
  tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980. aastal.

Marju Lauristin
Paul-Eerik Rummo
49
One of the best-loved young poets of the time,
Paul-Eerik Rummo
50
(No Transcript)
51

• 1980. aastal toimus Tallinnas Moskva
  suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati
  Tallinna linna kõrgeim hotell "Olümpia".

52
Gorbatšovi aeg-1985-1991

• 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud
  Mihhail Gorbatšov alustas 1987. aastal kriisis
  oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti
  kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida
  ka kehtivat režiimi.

53
(No Transcript)
54
(No Transcript)
55

• Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset
  poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse
  fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti
  esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME
  projekt.

56

• Peagi liitusid põhiliselt majanduslike
  nõudmistega ka rahvuslikud poliitikud, juba 1988.
  aasta alguses toodi välja sini-must-valged lipud
  ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, mis hakkas
  lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka
  rahvuspoliitikaga.

57

• See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai
  reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu
  esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis
  leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse
  poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV
  muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks.

58

• Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja
  iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna
  Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga
  liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal
  aastal loodud Eestimaa Rahvarinne.

59

• Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli
  deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti
  vastu 16. novembril 1988.

60

• 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased
  moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid
  taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse
  alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei
  nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist
  võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel.
  Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii
  Gorbatšovile kui ka tagurlikele kommunistidele,
  viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka
  Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu
  terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste
  rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti
  kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased
  protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti
  sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede
  vastu.

61
(No Transcript)
62
(No Transcript)
63
Info

• http//www.knowbysight.info/SSS/04110.asp
• http//www.knowbysight.info/KKK/03056.asp
• http//proekt-wms.narod.ru/states/estonia.htm
• www.laidoner.ee/projektid/5/meetsavennad.htm
• http//et.wikipedia.org/wiki/Metsavennad
• http//et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV
• http//lood.wordpress.com/