LINGVISTILINE STRUKTURALISM Saussure

1
LINGVISTILINE STRUKTURALISMSaussurei lõpulause
Lingvistika ainukeseks ja tõeliseks objektiks on
keel, mida vaadeldakse iseendas ja enda jaoks.

• Ühisjooned
• vastandatus noorgrammatikutele
• keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri
• keele sünkrooniatasandi uurimine on keeleteaduse
  põhiülesanne
• püüd uurida ja kirjeldada keelenähtusi kui
  erilist nähtust
• lingv. analüüsi formaliseerimine, obj. analüüsi-
  ja kirjeldusmeetodite otsingud
• keele struktuurne stratifikatsioon ja tasandi
  mõiste

2
Lingvistilise strukturalismi koolkonnad

• Praha lingvistiline koolkond (PLK) 1926 Teesid
  1929. N.Trubetzkoy, R.Jakobson, V.Mathesius,
  B.Trnka, V.Skalicka, J.Vachek.
• Glossemaatika 1936 termin Kopenhaageni
  keeleteaduse ring 1931 V.Brondal, H.Uldall. L.
  Hjelmslev
• Ameerika deskriptivism
• Londoni lingvistiline koolkond J. P. Firth, W. S.
  Allen, M. Halliday.

3
Struktuuri

• mõiste töötati välja eelkõige Trubetzkoy töödes.
  20-30ndatel võrdsustati osaliselt struktuuri ja
  süsteemi. Seos ka saksa terminiga Gestalt
  struktuur kui puhas vorm.
• Glossemaatikute jaoks on struktuur (kui
  semiootilise süsteemi abstraktsioon) eelkõige
  puhta vormi ja puhaste suhete nähtus. Hjelmslevi
  jaoks oli eriti oluline Carnapi avaldamata tees,
  et "iga teaduslik väide peab olema väide suhete
  kohta ja ei eelda seega nendes suhetes osalevate
  elementide teadmist või kirjeldamist". Üldine
  semiootiline teooria.

4
Meetod

• Deskriptivistidel ja glossemaatikutel on
  keeleteadus eelkõige keele kirjeldamise ja
  analüüsi teooria.
• Londoni koolkond ja eriti PLK püüavad
  keelestruktuuri kui niisuguse kirjeldamise ja
  interpretatsiooni kõrval anda ka keele ja
  keelevälise tegelikkuse suhete analüüs
  funktsionalism.

5
Erinev on ka suhtumine dihhotoomiasse keelkõne

• Ameerika deskriptivistid ja Londoni koolkond
  suhtuvad üldse eitavalt taolisesse probleemi
  püstitamisse
• PLK, glossemaatikud ja Genfi koolkond annavad oma
  tõlgenduse.

6
PLK (funktsionaalne strukturalism)

• N.Trubetzkoy, R.Jakobson, V.Mathesius, B.Trnka,
  V.Skalicka, J.Vachek.
• Teesid 1929
• Põhiideed
• keel on funktsionaalne süsteem, st
  väljendusvahendite süsteem, mis teenib mingit
  kindlat eesmärki iga keelenähtust on vaja
  vaadelda funktsionaalsest ja teleoloogilisest
  vaatepunktidest
• fonoloogiliste elementide materiaalne sisu on
  vähemoluline, kui nende süsteemisisesed seosed.

7
4 kontseptsiooni, mis on spetsiifiliselt omased
varasele perioodile (Thomas Winneri järgi)

• Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri.
  Struktuuri mõiste on võetud Saussureilt ja
  ümbertöötatud Trubetzkoy ja Jakobsoni foneemika
  põhjal.
• Täiendasid vene formalistide kontseptsiooni
  keelest kui funktsioonist, mis on orienteeritud
  teatud eesmärgile ltteleoloogilisusgt kogu
  inimtegevuse polüfunktsionaalsus.
• Vene formalistide kirjandusteose
  immanentsusprintsiibi täiendamine vajadusega
  analüüsida ka kirjandusväliseid struktuure.
• Sünkroonia ja diakroonia lähendamine
  teineteisele. Rõhk struktuuri ja protsessi
  ühtsusel.

8
Jan Mukarovsky artiklis Strukturalismist (1946)

• Kõige tihedamalt on kunsti strukturaalne teooria
  seotud lingvistikaga (PLK mõistes)
• fonoloogia arenguga näitas lingvistika
  kirjandusteooriale kätte tee sõnalise
  kirjandusteose helilise külje uurimisele
• funktsioonide analüüs avas uued perspektiivid
  poeetilise keele stilistika uurimiseks
• keele märgilise iseloomu rõhutamine tegi
  võimalikuks kirjandusteose märgina mõistmise
• Strukturaalse esteetika olemus ja eesmärk on püüd
  luua kunsti võrdleva semioloogia süsteem ja
  meetod.

9
Ameerika deskriptivismL. Bloomfield "Language"
1933

• Ideed, mõisted on vaid keelefaktide vale
  tõlgendus. Tuleb kirjeldada, mitte seletada.
• utilitaarsus, pragmatism. Rakenduslingvistika
• rikkalik uurimismaterjal kirjata
  indiaanikeeled
• tees keele kirjeldamise võimalikkusest semantikat
  arvestamata
• seos kultuurantropoloogiaga, biheiviorismiga,
  neopositivismiga

10
I. Bloomfieldi õpilased ja järgijad (Z. Harris,
G. Trager) Yale'i koolkond

• lingv. ühikute määratlemine ja kirjeldamine
  fonoloogia ja morfoloogia tasanditel
• distributiivse (distribution jaotus) analüüsi
  metoodika ja analüüs vahetute moodustajate alusel
  (immediate constituents)
• isomorfism nii fonoloogilisel kui morfoloogilisel
  tasanditel
• nõue ignoreerida tähenduse faktorit

11
Distributiivne analüüs (L. Bloomfield, Z. S.
Harris)

• põhineb algselt tähistaja lineaarsusel. Sellisel
  analüüsil on induktiivne ja deskriptiivne iseloom
  ja peamine eesmärk on eristada distributsioone,
  s.o. kontekste, kust antud lingvistilist üksust
  leida võib. See protseduur, mis teoreetiliselt
  väldib vajadust tähenduse kriteeriumi järele,
  baseerub koosesinemisel (co-occurence).
  Selgitades süntagmaatilise telje elementide
  sobivuse (compatibilité) või mittesobivuse
  vahelisi suhteid, võimaldab distributiivne
  analüüs, võttes arvesse tuvastatud
  kombinatsioonid ja piirangud, välja tuua
  distributiivsed klassid. Sedasorti lähenemine,
  mis on loomult taksonoomiline, viib lause
  segmenteerimiseni ja lõpuks vahetute moodustajate
  (constituants) analüüsini (mis oli generatiivse
  grammatika alguspunkt).

12
II. Ann-Arbor (Michigani ülikool) K. L. Pike, E.
Nida

• Tugevad Sapiri mõjud. olulised ka mittelingv.
  faktorid (psühholoogilised, sotsiaalsed,
  eetilised). Antropoloogiline lingvistika.
• Meetod kolmeetapiline
• teksti jagamine antud tasandi jaoks minim.
  ühikuteks (foonid ja morfid), nende
  distributsiooni määratlemine ja selle alusel
  nende viimine teatud keelestruktuuri ühikute
  (foneemid, morfeemid) alla nende variantidena
  (allofoonid, allomorfid).
• keelestruktuuri ühikute enda distributsiooni
  määratlemine ja selle alusel nende ühendamine
  klassideks
• teatud keelemudeli loomine tema struktuuri antud
  etapil

13
(No Transcript)
14
Allomorf

• For example, in English, a past tense morpheme is
  -ed. It occurs in several allomorphs depending on
  its phonological environment, assimilating
  voicing of the previous segment or inserting a
  schwa when following an alveolar stop
• as /?d/ or /?d/ in verbs whose stem ends with the
  alveolar stops /t/ or /d/, such as 'hunted'
  /h?nt?d/ or 'banded' /bænd?d/
• as /t/ in verbs whose stem ends with voiceless
  phonemes other than /t/, such as 'fished' /f??t/
• as /d/ in verbs whose stem ends voiced phonemes
  other than /d/, such as 'buzzed' /b?zd/

15

• Üldine keelestruktuuri mudel peegeldab erinevate
  tasandite koostööd mikrolingvistika
  ltlingvistikagt, mis on keeleteaduse (makrolingv.)
  tuum. Foneetilised uurimused eellingvistika,
  semantilised metalingvistika.
• Deskr. lingv. põhieesmärk uurida jaotussuhteid
  (distributsioon) või erinevate sõnaliikide
  asetust (arranžeering) üksteise suhtes
  kõneprotsessis.

16
I ja II ühine

• keele sisemine struktuur moodustub 3st
  komponendist
• väljendusplaan (fonoloogia, morfoloogia)
• sisuplaan
• sõnastik
• morfeem kui väikseim keeleühik. Ignoreeritakse
  sõna kui globaalset keeleelementi.
• põhilised operatsioonimeetodid kõigil tasanditel
• substitutsioon (mood. elde klassid)
• vahetute moodustajate meetod (kehtestatakse elde
  seostamise seaduses)
• keeleteooria puudumine, esikohal fonoloogia
  (Bloomfield "Keele kirjeldamine algab
  fonoloogiast")
• grammatikas kasutavad samu ühikuid, kuid metakeel
  erineb

17
Põhimeetod on distributiivne analüüs ühiku
eristamine ütluses

• segmenteerimine (morfid ja foonid)
• identifitseerimine (morfeemid ja foneemid). Kaks
  tekstiühikut kuuluvad ühe keeleühiku alla kui on
  mittekontrast. D., erinevatesse kui
  kontrasteeruv D.
• substitutsioon (morfeemide klassifitseerimine).
  Erinevad keeleühikud kuuluvad ühte klassi, kui
  võivad üksteist asendada samades kontekstides.
• nende paigutus (arranžeering)

18
Distributsioon

• 1.mittekontrastne D. (lingv. samased elemendid,
  ühe foneemi variandid)
• täiendav e komplementaarne (complementary) D.
  keeleühikute variandid, mille ümbrused üksteist
  välistavad (nt alaleütleva lõpud -le/-lle,
  kino/tsirkus) a ja an ingl.k.
• vaba varieerumine (free variations) võib kohata
  samas kontekstis, ilma et tähendus muutuks
  praegu, praegalt, praega
• 2. kontrasteeruv D. lingv. mittesamased
  elemendid foneetikas ja morfoloogias
  (jäärkäärmäärsäärnäär), ka süntaksis the
  expression of the indicative versus subjunctive
  mood is contrastive.
• (1) If I am a rich man, then I have a lot of
  money.
• (2) If I were a rich man, then I would have a lot
  of money.

19
Puudused

• ei võimalda eristada tähenduselt erinevaid
  süntaktilisi struktuure
• ei võimalda tuua välja seoseid aktiivse/passiivse,
  jaatav/eitava lause vahel
• ei anna vastust küsimusele, mis on keele
  elementaarühikuks süntaktika tasandil

20
Generatiivne grammatika

• Peab keeleteaduse peamiseks uurimisobjektiks
  inimese keelepädevust võimet moodustada ja
  mõista lõpmata paljusid lauseid, ka niisuguseid,
  mida pole veel kordagi moodustatud. Ideaal
  esitada reeglid keele struktuuri kohta nii, et
  neid mingis järjekorras täites oleks võimalik
  moodustada (genereerida) kõiki keele
  grammatiliselt õigeid lauseid ja ainult neid.
• Vahetute moodustajate meetod ? transformatoorne
  analüüs (1957, Harris, Noam Chomsky Süntaktilised
  struktuurid) ?interpreteeriv semantika (1965
  Chomsky Süntaksiteooria aspektid, joon)
  ?generatiivne semantika (Lakoff, Ross, joon)

21
III. Transformatoorse analüüsi koolkond
Vahetute moodustajate meetod Transformatoorne analüüs
Hierarhiline süsteem Ekvivalentsete lausete või süntaktiliste struktuuride perekond
Induktsiooni meetod Deduktsioon
Süntagmaatika paradigmaatika
Kuidas on koostatud lause? Millisest lausest või lausetest on tuletatud lause?
Teooria printsiibid ja kategooriad tuletatakse analüüsitavatest faktidest kindlate induktsioonireeglite abil Enne teooria, siis tuletada faktid. Seletada inimeste keelevõimet
22
1965 Chomsky "Süntaksiteooria aspektid
generatiivne transformatsiooniteooria

• kolmest osisest koosnev keelemudel
• generatiivne - selle reeglid produtseerivad
  struktuuri koosneb baastähestikust ja
  baasreeglitest, mis moodustavad süvastruktuuri
  (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole
  samad mis tuumlaused, sest süvastruktuurid võivad
  olla ainult abstraktsed, tuumlaused aga on nii
  abstraktsed kui konkreetsed.
• transformatiivne süvastruktuurist saavad
  pindstruktuurid.
• interpretatiivne interpreteerib / tõlgib nii
  süva- kui pindstruktuure, kuid eraldi. Tulemuseks
  on ütlus. Pindstruktuure interpreteerib
  morfoloogiline komponent, süvastruktuure
  tõlgitakse semantiliselt.

23
(No Transcript)
24
Tuumlause

• Tuumlause S (sentents, lause) NP
  (nimisõna-fraas) VP (tegusõna-fraas)
• NP (Adj) N (nimisõnale võib lisanduda
  omadussõna, adjektiiv)
• VP(Adv) V (tegusõnale võib lisanduda määrus,
  adverb)

25
(No Transcript)
26
Süvastruktuur, süvalause, pindlause

• Kõik ühtekuuluvad pindlaused moodustatakse
  süntaktiliste transformatsioonide
• abil ühest ja samast süntaktilisest
  süvastruktuurist.
• Markeerimata pindlause on kõige lähemal
  süvastruktuurile, kuid pole sellega
• siiski identne.
• Süvastruktuur on kokkukuuluvate pindlausete
  oletatav invariantne esindaja.
• (1) Peeter elab Petseris.
• tuumlause väljendab neutraalset väidet ja on
  vormilt markeerimata
• (2) Kas Peeter elab Petseris? on süntaktiliselt
  markeeritud
• (3) Elab Peeter Petseris (või mitte)? on
  süntaktiliselt markeeritud sõnajärg(fraasijärg)
• (4) Peeter ei ela Petseris. on süntaktiliselt
  markeeritud
• (5) Petseris Peeter elab. on tuletatud
  süvastruktuurist siirdetransformatsiooni ehk
• permutatsiooni abil. topikaliseerimine
• (6) Petseris elab Peeter. on kontekstisidusad
• pindlause Tudeng tahab õppida
• süvalause Tudeng tah(t)a- Tudeng õp(p)i-

27
Generatiivne semantika

• Chomsky järgne noorem põlvkond (G. Lakoff, J.
  Ross) lihtsustasid skeemi. Semantiline esitus on
  primaarne. Keel on vahend mõtete esitamiseks
  kindlas vormis. Süvastruktuuride asemel
  genereeritakse kohe lausete semantilised esitused.

28
Oluline loogiline struktuur

• Foneetiline esitus?Foneetilise interpretatsiooni
  reeglid
• Pindstruktuur?Transformatsiooni reeglid
• Semantiline esitus?Fraasistruktuuri reeglid
• Generative Semantics Is Interpretive Semantics.
  Jerrold J. Katz. Linguistic Inquiry, Vol. 2, No.
  3 (Summer, 1971), pp. 313-331

29
George Lakoff and J. R. Ross. Is Deep Structure
Necessary? 1976

• Süvastruktuurile lisati semantiline komponent ja
  see lähenes pindstruktuurile.
• Samal ajal interpreteeriv semantika (ka Chomsky)
  edastasid (transferred) rohkem süntaksit
  semantilisse komponenti ja selle tulemusel
  jällegi süvastruktuur lähenes pindstruktuurile,
  haarates endasse rohkem leksikalisi elemente
  (included more lexical elements).
• Lakoff jätkas kognitiivse lingv arendamisega, mis
  eitab süntaktika autonoomsust.

30
Londoni lingv.koolkondJ. P. Firth (1890-1960,
"Speech" 1930)

• Põhijooned
• rahvuslik elavate keelte uurimise traditsioon
  (asumaad)
• B.Malinowski kultuursotsioloogia. Keelel ja
  kultuuril on ühised om-d.
• glossemaatika kriitika iga täielikult
  aksiomatiseeritud matemaatiline lingvistika
  osutub praktikas kasutuks
• biheiviorism ja positivism. Viini ringi liikmete
  mõju. Wittgenstein "sõna tähendus on tema
  kasutus".
• Funktsionaalne tähenduse teooria. Sõnadel on
  tähendus vaid kontekstis.

31
Tähenduse analüüsis on keskne koht
kontekstualisatsioonil (konteksti määramine iga
konkreetse keeletasandi jaoks)

• I situatsiooni kontekst (modifitseeritud
  Malinowski) reaalne sõnaline kontekst
• tuleb arvestada
• kõneaktis osalejate relevantseid tunnuseid
  (kõnelisi ja mittekõnelisi)
• relevantseid esemeid
• kõneakti tagajärgi
• II vormi kontekstualisatsioon
• leksikaalsel tasandil kollokatsioon(collocalibity)
  tüüpiline ja pidev ümbrus (environment)
• grammatika tasandil kolligatsioon omavahel
  seotud grammat. kategooriate kooslus (nt nimis.
  ja omaduss. artikkel ja näitav asesõna)

32
Süsteem ja struktuur

• Struktuur on ühemõõtmeline, luuakse
  abstraheerimise tulemusena süntagmaatika
  tasandil, horisontaalne. Elemente võib asendada
  (substitutsioon).
• Süsteem on mitmemõõteline, ruumiline,
  vertikaalne, paradigmaatika.
• Liikmeid võib allutada kommutatsioonile.
  Süsteemid paigutatakse struktuuri teatud
  punktidesse ja vaid see garanteerib nende
  relevantsuse.
• Keel on mitmestruktuuriline ja polüsüsteemne.

33
Firth nimetas oma teooriat monistlikuks, eitas
igasuguste dihhotoomiate vajalikkust. Eitas
põhimõttelist erinevust formaalse ja semantilise
analüüsi vahel.

• Igas tekstis on kahte tüüpi seosed
• distributiivsed
• süntagmaatilised (ühikute koosesinemine) kool
  tool
• paradigmaatilised (ühikute omavahelise asendamise
  võimalus) k, t, s ool
• funktsionaalsed (antud ühiku seosed teise tasandi
  ühikutega)

34
Kommutatsiooni test

• määrata eristavad tähistajad,
• defineerida nende tähendus, ja
• jagada materjal paradigmaatilisteks klassideks ja
  identifitseerida koodid, mille juurde tähistajad
  kuuluvad (Roland Barthes).
• Daniel Chandleri järgi sisaldab ühte neljast
  baastransformatsioonist
• Paradigmaatilised
• asendamine
• kohtade vahetus (transpositsioon)
• Süntagmaatilised
• lisamine
• eemaldamine