MAJANDUSE ABC 5. T

1
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Töö ja palk
Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on
inimeste vajadus elatusvahendite järele
Majanduslik sund töötasu näol
Asjaolu, et elamiseks vajali- ke hüviste
omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi
tööle
Töökohustus vangi- laagris töökohustus endises N
Liidus
Sund
Harjumus
Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib
töö tegemisest saada
Mõni inimene ei oska Ilma tööta olla
Eneseteostus
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
2
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Palk tasu tehtud töö eest
ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest
tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest
brutopalk väljateenitud palk enne maksude
maksmist
netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast
maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne)
maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste
rahul/ damiseks
miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei
tohi ettevõtted täisajaga töötavatele
töötajatele maksta
keskmine palk teatud perioodi (tavaliselt kuu
või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk
kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga
Tabel 5.1. Keskmine palk Eestis 19942001
(kroonides)
Aasta Alampalk kuus Keskmine brutopalk (EEK) kuu
s (EEK) 1996 680 2985 1997
845 3573 1998 1100
4125 1999 1250 4418 2000
1400 4907 2001 1600
5511
2
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
3
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg
tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted
soovivad töötajaid mingi teatud
palgaga tööle võtta
väljendab ettevõtete huvi
tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid
inimesi, kes mingi kindla tahavad
töötada mingi kindla palga eest
väljendab töötajate soove
Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja
ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle
eest tasu (palka)
Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu
pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa
inimesi jääb selle tõttu tööta
Palk
TÖÖJÕU NÕUDMINE
TÖÖJÕU PAKKUMINE
p1
Tasakaalupalk tööjõu pakkimist ja nõudlust
tasakaalustav palk
T
p2
Töötajate arv
a1
a2
a3
a4
Tööjõu puudus (ka tööjõu alapakkumine) tööturu
situatsi- oon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui
tööjõu pakkumine
3
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
4
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Ametiühingud
Ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid,
mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad
töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte
administratsiooniga (omanikega)
Kollektiivne tööleping (ka kollektiivleping)
leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni
ja töötajate vastasti- kused kohustused ja
õigused
Tööläbirääki- mised
ETTEVÕTTE ADMINISTRATSIOON
AMETIÜHING
KOLLEKTIIVLEPING
Streik situatsioon tööturul, kus töötajad
keelduvad töötamisest
Lokaut situatsioon tööturul, kus ettevõtte
administratsioon keeldub töölisi tööle lubamast
4
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
5
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Tööjõud
Eesti 15-74 aastane (tööealine) rahvastik
majandusliku staatuse järgi
ELANIKKOND 1 367 000 /2001/
15-74 A. RAHVASTIK u. 1 105 400 /80,9/
TÖÖEAST VÄLJAS 261 400 /19,1/
MAJ. MITTEAKTIIVNE 394 200 /36,3/
TÖÖJÕUD 711 200 /63,7/
HÕIVATUD 626 100 /87,4/
TÖÖTUD 85 200 /12,6/
PENSIONIEALISED
(TÄIEND)ÕPPIMAS
HOOLITSEB PERELIIKME EEST
PALGATÖÖTAJAD 574 000 /92/
HAIGE, INVALIID
TÖÖTUSE KESTUS Kuni 6 kuud 36 600 7-12 kuud
11 700 13-24 kuud 13 700 üle 24 kuu
23 100
HEITUNUD
MITTEPALGALISED 52 000 /8/
MUUD
Allikas Eesti Statistikaamet
5
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
6
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Tööealine rahvastik (ka töövõimeline elanikkond)
15- kuni 74-aastane elanikkond
Aktiivne rahvastik tööjõud e. osa tööealisest
rahvastikust, kes osaleb tööturul
Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest
rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e.
ei osale tööturul
Töötaja (ka hõivatu) inimene, kes teeb tööd
ja saab selle eest tasu
Töötu inimene, kes soo- vib tööd teha ja on
võime- line tööd tegema, kuid kes ei leia tööd
6
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
7
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Tööpuudus
Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt
hõivatute osa kogu tööealisest rahvastikust
Tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja)
näitab, milline on aktiivse rahvastiku (tööjõu)
osa kogu tööealisest rahvastikust
Töötuse määr väljendab protsentuaalselt töötute
arvu tööjõus (töötud pluss hõivatud)
Definitsiooni on välja töötanud Rahvusvaheline
Tööorganistasioon (inglise keeles International
Labour Organisation, lühendatult ILO)
Siirdetöötus tööpuudus, mis tekib töökoha
vahetamisel
Struktuurne töötus selline tööpuudus, mis tekib
siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse
tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange
kokku töönõudmise vajadustega
7
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
8
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Tabel 5.2. ILO ja registreeritud töötuse näitaja
võrdlus, 1998 aasta andmed
RIIK ILO töötus Registreeritud
töötus Belgia 9,8 14,0 Taani 6,9 8,5 Saksam
aa 9,6 10,5 Kreeka 9,6 4,3 Hispaania 22,1 1
4,3 Prantsusmaa 12,4 12,0 Iiri 11,8 18,8 Itaa
lia 12,0 27,3 Luksemburg 2,5 2,5 Holland 6,3
6,0 Austria 4,4 5,9 Portugal 7,3 9,8 Suur
britannia 8,2 7,4 EESTI (2000 a.) 13,8 6,6
8
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
9
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Muutused ja arengutendentsid Eesti tööturul
Joonis 5.5. Muutused Eesti tööhõive struktuuris.
Allikas ESA ja OECD andmebaasid
Tabel 5.3. Hõive muutus majanduse kolmes
põhisektoris (rahvastik vanuses 1569 aastat,
tuhandetes) ()
Allikas Eesti Statistikaamet
9
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
10
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Joonis. Hõive muut ja töötuse määr Eestis
1999-2002
Allikas Eesti Pank
10
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
11
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Joonis 5.6. Eesti tööpuuudus ja SKP kasv,
Allikas ESA
11
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
12
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus
Aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis
püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues
uusi töökohti või tege- ledes ümberõppe
orga- niseerimisega
passiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis
tegeleb töötuse tagajär- gede leevendamisega,
näiteks maksab töötu abiraha
Tööpuuduse-vastased meetmed
uute töökohtade loomine
täiend- ja ümberõpe
hädaabitööd
spetsiaalsed tööturuprogrammid
töötu abiraha
Euroopa Liidu tööturupoliitika uued põhisuunad
toetuvad neljale põhisambale
uus ettevõtluskultuur
töölerakendamise uus kultuur
uuendustega kohandumise uus kultuur
võrdsete võimaluste uus kultuur
12
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
13
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Uus ettevõtluskultuur
Printsiibi peamine eesmärk on uue
ettevõtluskultuuri juurutamine eesmärgiga luua
uusi ja paremaid töökohti. Olulisemaid
prioriteete on ettevõtte loomise lihtsustamine
Töölerakendamise uus kultuur
Kasvav lõhe tööjõu reaalsete teadmiste ja oskuste
ning kaasaeg- sele töökohale esitatavate nõuete
vahel
Selleks, et tagada kõigile töötutele tööturule
sisenemine, võtavad liikmesriigid endale
kohustuse pakkuda igale täiskasvanud töötule
võimalus täiendõppeks kaheteistkümne esimese
töötuks olemise kuu jooksul
Igale noorele töötule võimaldatakse täiendõpe
kuue esimese töötuks olemise kuu jooksul
13
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
14
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Uute tingimustega kohanemise uus kultuur
Eesmärgiks on tööturuosaliste kohanemine kiiresti
muutuva tehno- loogiliste muudatuste ja muutunud
turusituatsiooni tingimustes.
Selle eesmärgi saavutamiseks oleks vaja muuta
sotsiaalse partnerluse põhimõtteid Euroopa
Liidus
Sotsiaalsed partnerid peavad vastaval tasemel
läbirääkimisi töötingimuste (kaasa arvatud
tööaeg) paindlikumaks muutmiseks
Töötingimuste paindlikumaks muutmine tähendab
ühtlasi ka seda, et osalise ajaga ja paindliku
töögraafikuga töötavatele inimestele antakse
senisest suuremaid sotsiaalseid garantiisid
Liikmesriigid peavad ettevõtete kohanemiseks uute
tingimustega
Muutma investeeringud inimkapitali
atraktiivsemaks, rakenda- des fiskaalseid
meetmeid. Maksusoodustusi kasutades tuleb
soodustada ettevõttesisest koolitust
Suunama tööturupoliitika rahalised vahendid
stabiilsete töökohtade loomisele ja tööjõu
kaasajastamise programmidele
Regionaalpoliitika valdkonnas tuleks rakendada
järgmisi poliitika- meetmeid
Luua üleriigilised andmebaasid, mis võimaldaksid
arvutivõrgu vahendusel mistahes riigi osas saada
ülevaate vabade töökoh- tade ja tööd otsivate
inimeste kohta
Finantseerida ettevõtlusalaseid uuringuid. Siiani
puudub üle- vaade tööandja vajadustest ja
tulevikuplaanidest tööjõu osas eri regioonides.
Kolimistoetused, mis oleksid suunatud kindlatele
sihtgruppi- dele, kes otsustavad asuda tööle ja
elama piirkondadesse, kus vajatakse vastava
kvalifikatsiooniga inimesi
14
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
15
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK
JA TÖÖPUUDUS
Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur
Eesmärgiks on vähendada tööturul soolist
diskrimineerimist, suunates spetsiaalseid
vahendeid meeste ja naiste tööpuuduse erinevuste
vähendamiseks ning ergutada uute töökohtade
loomist naistele
15
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL