Pinnamoe kujunemine v

1
Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel

• Tuul ja lained

2
Tuul pinnamoe kujundajana

• Tuul kulutab maapinda, kannab setteid edasi ja
  kuhjab setteid
• Kõige tugevam on tuule tegevus kuiva kliimaga
  alal, kus on hästi murenenud kivimid ja tuule
  kiirus on suur

3
Luited

• Luide on liivaküngas, mille on kokku kuhjanud
  tuul
• Rannikul kuhjuvad pikad luiteahelikud
• Kõrbetes tekivad 20 30 m kõrgused
  sirbikujulised kaarluited e. barhaanid

4
Rannikuluited
Dune de Pilat, Prantsusmaal
Kura maasäär
5
Barhaan
laulev barhaan Kasahstanis
luide, Sahara
6
Tuule kulutusel tekkinud pinnavormid
7
Lained pinnamoe kujundajana

• Kui laine kohtab madalas rannikumeres
  põhjatakistust ja seetõttu murdub, siis haarab ta
  põhjast kaasa setteid ja kannab neid edasi.

8
(No Transcript)
9
Rannikukoopad
Sinine grott Capri saarel
10
Orkney saarte rannik
Bali rannik
11
(No Transcript)
12
Laguun

• Laguun on madalaveeline laht, mida merest
  eraldavad paralleelselt rannajoonega kuhjunud
  setted

Okarito laguun, Uus-Meremaa
13
Järsk- ja lauskrannik
järskrannik Lõuna-Portugalis
Lauskrannik Hollandis
14
Fjord
Saguenay fjord, Quebec

• Fjord on pikk ja kitsas liustikutekkeline
  merelaht või väin
• Fjordrannik on iseloomulik Norrale,
  Lääne-Šotimaale, Põhja-Iirimaale, Tšiilile,
  Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus-Meremaale
  (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar)

Sognefjord, Norra
15
Riasrannik

• Riasrannik on rannikutüüp, kus rannajoon on
  rangelt lõikunud väikeste lehtrikujuliste
  lahtedega.
• Need lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel
  kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega
  risti.
• Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee
  poolsaare loodeosale (Galicia), Suurbritannia
  saarele (Cornwalli poolsaar), Iirimaa saare
  edelarannikule ja Mustale merele (Krimm).

Riasrannik Galicias
Riasrannik Galicias
16
Dalmaatsia rannik
Dalmaatsia rannik

• Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte
  rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega
  paralleelselt.
• Mäeahelike vahelised orud ujutati mereveega üle,
  mistõttu tekkisid rannajoonega paralleelsed
  poolsaared ja lahed.
• Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere
  idarannikule

Dalmaatsia rannik, Horvaatia
17
Skäärrannik

• Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt
  liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad
  skäärid peamiselt kristalseist kivimeist
  koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle
  veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud.
• Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra,
  Kanada ja Karjala rannikule.

Skäärrannik Turu (Soome) juures.
18
Rõngassaared e. atollid

• Atoll ehk rõngassaar on ümara põhiplaaniga
  korallrahu, mille keskel on laguun.
• Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis on
  reeglina tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole
  vajuvatele ookeanilistele vulkaanilistele
  saartele organismide elutegevuse tulemusena.

19
Rõngassaared e. atollid
atoll Vaikses ookeanis
atolli tekkimine
20
(No Transcript)