Uppumine

1
UppumineÕnnetus jäälAlajahtumineElektritraumad

• Eva Palk
• Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

2
Uppumine

• Uppumine on lämbumine vedelikkeskonnas
• Eestis upub aastas 170 inimest (lapsi 35)

3
Uppumise riskifaktorid

• Alkohoolne joove (45)
• Läbi jää vajumine, allajahtumine
• Krambisündroom, epilepsia
• Veesport, traumatism, (pea ees vette hüppamine)
• Laste jätmine järelvalveta
• Ravimid, narkootikumid
• Ujumisoskuse puudumine või selle ülehindamine
• Paadi ja laevaõnnetused, päästevestide puudumine

4
Õnnetuse äratundmine

• Osates ära tunda õnnetuse võib päästa elu
• Pane tähele kõike ebatavalist
• On kahte tüüpi hädaolukordi vees väsinud ujuja
  ja uppumine
• Väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja hingata
  ning hüüda appi
• Väsinud ujuja edasiliikumise võime on null või
  nullilähedane
• Väsinud ujuja võib uppuda, kui teda ei abistata

5
Õnnetuse äratundmine

• Uppuja ei hüüa appi, ta kulutab oma energia pea
  ülalpool veepinda hoidmiseks
• Aktiivne uppuja teeb kätega üles- alla liigutusi
  veepinnal püsimiseks, tema keha on
  vertikaalasendis ja ta ei hüüa appi
• Passiivne uppuja ei liiguta, ta hõljub nägu
  alaspidi vahetult veepinna all või põhjas.

6
Uppumine, esmaabi

• Kui näed inimest uppumas kutsu kohe abi 112
• Kui sul pole vajalikke oskusi, ära mine teda
  päästma, võid ise ohvriks sattuda!
• Võimalusel ulata kaldalt uppujale mõni pikk ese,
  millest ta saaks kinni haarata.
• Jäta meelde uppumise koht

7
Kannatanu abistamine kaldalt

• Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks,
  aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks
  spetsiaalne teivas
• Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja
  ulatada abivajajale käe
• Kui abivajaja on käeulatuse kaugusest väljas
  võid heita talle päästevahendi, näiteks
  päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata
  kannatanu selle abil kaldale
• Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline
  ujuv ese.

8
Abistamine kaldavööndis
http//health.allrefer.com/health/near-drowning-dr
owning-rescue-board-assist.html
9
Abistamine kaldavööndis
10
Abistamine kaldavööndis

• Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt
  madal ja sinu jalad ulatuvad põhja
• Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi
  teevad kannatanu vedamise raskeks
• Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi
  ujuvvahend
• Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea
  teda
• Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja
  vea ta kaldale või basseini madalasse otsa

11
Uppumine. Kui otsustad päästa
http//www.cartoonstock.com/directory/s/saving_a_p
erson.asp
12
Uppumine. Kui otsustad päästa

• Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt kui tema
  haardeulatus
• Võta uppujal kaenla alt või juustest ja too ta
  kaldale, hoides tema pead väljas
• Aseta kannatanu kõvale pinnasele
• Kontrolli teadvust, hingamist ja pulssi
• Keera kannatanu korraks külili, et suus ja
  ninaõõnes olev vesi välja valguks
• Lapse võib hetkeks ka jalgadest üles
• tõsta

13
Uppumine. Kui otsustad päästa
http//webhealthcentre.blogspot.com/2009/03/first-
aid-for-drowning.html
http//www.health24.com/medical/Condition_centres/
777-792-2557-2572,45028.asp
14
Uppuja päästmine
http//www.nytimes.com/imagepages/2007/08/01/healt
h/adam/1132Drowningrescueoniceboardassist.html
15
Uppumine, esmaabi

• Selgroovigastuse kahtlusel jäta pea otseks, ära
  painuta kuklasse
• Südameseiskuse puhul alusta elustamist!
• Hingamisseiskuse puhul, ava hingamisteed ja
  alusta kunstliku hingamisega
• Oksendamise puhul aseta kannatanu külili
• Teadvusetuse puhul- stabiilne küliliasend
• Kata soojalt ja oota kiirabi

16
Turvalisus vees

• Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad
  tegevust veekogul
• Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust
  enne veega seotud üritusi
• Oska ujuda, tunne ohutust paadis ja esmaabi ning
  ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi
  liikmed
• Läbi vastavaid kursusi professionaalsete
  koolitajatega
• Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral

http//twomilerun.net/images/boating_paddle.jpg
17
Turvalisus vees

• Vali veeskäimiseks ohutu koht
• Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas
• Tea kohalikke ilmastikuolusid
• Oska ennetada ja toimida alajahtumise
  (hüpotermia) korral
• Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul.

18
Turvalisus

• Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta
• Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest
• Värvuselt tume või tundmatu
• Madal või sügav vesi
• Puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad

19
Turvalisus

• Enne vetteminekut tundmatus kohas kontrolli
  alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja
  hoovuseid, üleujutusi, meres murdlaineid
• Tuleb hoiduda piirkondadest kus vesi kukub
  vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi.
• Arvestama peab võimalike veealuste objektidega
  vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult
  jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad
  ees.

http//www.aquaticsandrecreation.org.au/watersafet
yweek
20
Ära hüppa vette tundmatus kohas!
http//www.cmtc.7atc.army.mil/summer_safety.htm
21
Ära mine kunagi paadisõidule ja ujuma
alkoholijoobes!
Ka üks õlu võib ohtu seada Sinu elu!
22
Turvalisus rannavalvega rannas

• Olukord vees on tähistatud signaallippudega
• Punane lipp ujumine keelatud- ujumine on ohtlik
  kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi
  on külm, muu oht
• Kollane lipp ujumine on ohutu vaid kogenutele-
  olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või
  nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras
  mitte toime tulla
• Roheline lipp ujuda võivad kõik

http//www.travelpod.com/travel-photo/devineescape
s/2/1217990280/green-flag-on-the-beachx.jpg/tpod.h
tml
23
Millist ohutusnõuet on rikutud?
http//phuketnews.phuketindex.com/environment/rais
ing-red-flags-along-the-beaches-170961.html
24
Turvalisus rannavalvega rannas

• Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud
• Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud
• Inimesi on rohkem suureneb võimalus õnnetust
  märgata

25
Turvalisus

• Vali omale sobiv ujumise aeg
• Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC
• Väldi alajahtumist
• Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning
  veekogus võib olla veekasvusid
• Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon
  kutsumaks abi hädaabi telefonil 112.

26
Turvalisus

• Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette
  ütle seda oma kaaslasele
• Ära uju ülekuumenenult
• Ära uju täis kõhuga
• Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali,
  vetelpäästjate korraldusi
• Vette ära hüppa, vaid mine rahulikult
• Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud
  ujumispiirkonnas

27
Turvalisus

• Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel
  sügavusel, et jalad ulatuvad põhja
• Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja
• Tundes külma, tule viivitamatult veest välja
• Ära mängi kunagi uppumist
• Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all
  ujumisega
• Ära suru ega tõmba kedagi vee alla.

28
Turvalisus

• Järgi kohalikke seadusi viibides veekogul
• Veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja
  töökorras ning päästevestid seljas
• Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi
  keskosas
• Paadis viibitakse istudes
• Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette
  lükata
• Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks
  inimene korraga
• Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati
  tasakaalus.

29
Millise ohutusnõude vastu on eksitud?
http//www.gettyimages.com/detail/82672728/Lifesiz
e
30
Turvalisus vees
31
Parim turvalisus õpi ujuma
http//www.splashtimeswimming.co.uk/
32
Turvalisus vees

• Millise ohutusnõude vastu on eksitud?

http//www.outboardmotoroilblog.com/date/2008/10/
33
Enesepäästmine vees

• Hüüa appi!
• Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära
  rabele
• Vaata ringi ujuvate esemete järele
• Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes
• Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda
  veepinnal
• Kui kallas on lähedal, uju kaldale.

34
Enesepäästmine vees

• Proovi ronida paati ahtrist
• Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine
  kaldale sõuab
• Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni
  sellele

35
Turvalisus jääl

• Jääle minnes võta kaasa
• jäänaasklid, mis on abivahendiks jääaugust
  väljaronimisel
• vile/helisignaal, et ennast vajadusel kuuldavaks
  teha
• Vähemalt 20 m pikkune ja 5 mm läbimõõduga
  päästenöör. Paiguta see seljakoti küljetaskusse
  ja ühenda üks ots seljakoti külge. Läbi jää
  vajudes saad heita nööri enda abistajale
• Seljakott, milles on veekindlates kilekottides
  vahetusriided, aitab sul püsida veepinnal, kui
  oled vajunud läbi jää. Seljakotti ei tohi suhtuda
  kui päästevesti, vaid kui vee peal püsimise
  abivahendisse
• päästevest ei ole liialdus ka viibides jääl
• seltskond nii on lõbusam ja ohutum ning
  abistaja vajadusel ka lähemal.

36
Õnnetus jääl

• Kui vajud läbi jää, siis
• Säilita rahu
• Hüüa appi
• Keera ennast sinna suunda, kust sa tulid
• Murra jääd enda eest, kuni see kannab
• Tee jalgadega ujumisliigutusi, nii saavutad
  horisontaalasendi ja suudad ennast jääaugust
  välja tõmmata
• Rulli ennast jääaugust eemale
• Mine kiiresti sooja.
• NB! Alkohol ja kiire ülessoojendamine loovad
  petliku soojatunde.

37
Õnnetus jääl

• Kui sa ei saa jääaugust välja, siis
• Hoia kinni jää servast
• Kehasoojuse hoidmiseks püüa ennast võimalikult
  vähe liigutada
• Hüüa appi
• Tugev tahtejõud suurendab pääsemisvõimalust.

38
Esmaabi jääl

• Kui keegi teine vajab abi
• Kutsu viivitamatult abi, helista 112
• tegutse selliselt, et sina ise ei satuks ohtu.
  Võimalusel abista kaldalt
• Otsi juhuslik päästevahend käepikenduseks.
  Selleks võib olla köis, tugev puuoks, aer või su
  oma jope
• Lähene abivajajale tema mindud teed mööda.
  Viimased meetrid liigu roomates. Jaota oma
  keharaskus laiali
• Kui abistajaid on mitu, moodustage inimkett
• Toimeta kannatanu sooja.

39
Esmaabi jääl
40
Esmaabi jääl
41
Alajahtumine, külmakahjustused

• Eva Palk

42
Madala välistemperatuuri toimed

• Lokaalsed külmakahjustused
• Kogu organismi allajahtumine ehk hüpotermia alla
  (35) lt 30 kaotab inimene teadvuse
• Põhjused
• Keha külmas vees või märgades riietes
• Pikaajaline madal õhutemperatuur, ka ruumis
• Teadvushäired (haigushoog, trauma,alkohoolne
  joove)
• sport, matkamine külma ilmaga ja talvel (
  eksimine, õnnetused)

43
Hüpotermia e. alajahtumise sümptomid
Hüpotermia raskusaste
nahk Pulss Hingamine Käitumine Teadvus
Kerge Kahvatu, hallikas Normis või kiire Normis
või kiire Külmavärinad, katkendlik
kõne Teadvusel 32 35ºC
Mõõdukas Hallikas, sinakas Aeglane,
nõrk Aeglane Tugevad külmavärinad Unine, segane,
ebaadekvaatne 28 32ºC
Raske Hallikas, sinakas Nõrk, ebaregulaarne, või
puudub Aeglane või puudub Värinad
puuduvad Teadvuseta, ei liiguta lt28ºC
44
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral

• . Vii kannatanu välja veest, lumest, külmast
  ruumist
• Asenda märjad riided kuivadega
• Soojenda, et vältida edasist jahtumist, soojad
  tekid, termokile
• Käed ja keha mässi eraldi tekkidesse, riietesse,
  et käed ei jahutaks keha veelgi.

45
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral
http//www.webtogs.co.uk/Lifesystems/
46
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral

• Sügavas hüpotermias haige püüa hoida
  horisontaalasendis
• Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki (
  37º)
• Sügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja
  hingamine väliselt mittemääratav. Kui pulss on
  aeglane ja nõrk, ära alusta ABC-d. Nõrgalt töötav
  süda võib hoopis seiskuda!
• Teadvuseta kannatanu puhul ära elusta
• vaid helista 112

47
Hüpotermia ehk alajahtumine

• Külma vette kukkunu ellujäämisvõimalused
• Vee temp C Teadvus kaob Surm
• 0 lt 15min
  lt45min
• 0- 10 15-60min
  30-120min 10-15 1-2tundi
  1-3 tundi
• 15-20 2-7 tundi
  2-40 tundi
• Keha jahtumisel algavad külmavärinad
• Edasisel jahtumisel gt32º C külmavärinad lakkavad
• 30ºC teadvus kaob ( aju võib hapnikupuudus
  madalal temperatuuril taluda isegi 10-35 minutit

48
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral

• Ära anna alkoholi kui kannatanu on külmas
  keskkonnas.
• Alkohol laiendab veresooni ja alajahtumine
  suureneb!
• Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäsemeid
  sooja vette ( võivad tekkida koekahjustused)
• Ära hõõru külmunud jäset ( see kahjustab külmunud
  kohta ja nahka, lumi jahutab edasi)
• Parim ülessoojendamine toimub haiglas.

49
Lokaalsed külmakahjustused

• Tavaliselt väljaulatuvad kehaosad
• Nahal on tunda torkeid ja valu
• Nahk on valkjas, külmumiskoht tundub kõvana,
  tundlikkus vähene või puudub
• Võib tekkida märkamatult
• Võivad tekkida villid
• Soojenda külmunud kehaosa passiivselt oma
  kehasoojusega, ära hõõru külmunud kohta

50
Külmakahjustused
http//peltgrande.blogspot.com/2007/02/hypothermia
.html
51
Külmakahjustused
http//www.wildlifeonline.me.uk/hedgehogs.html
http//www.offthemark.com/search-results/key/
frostbite
52
Külmakahjustused
http//projectdisaster.com/?m20090114
53
Külmumiste vältimine

• Ära pese enne külma kätte minekut nägu sooja vee
  ja seebiga. Nahka kattev rasvakiht kaitseb külma
  eest.
• Ole tähelepanelik külmavastaste kreemidega. Kõrge
  veesisaldusega kreemid võivad külmumisohtu
  suurendada.
• Külma käes suitsetades veresooned ahenevad ja
  suurendavad külmumisohtu!

54
Külmumiste vältimine

• Alkoholijoobes on külmumisoht suurem!!!
• Külma käes joo piisavalt sooja jooki, sest külmas
  uriinieritus suureneb. Vedelikukadu halvendab
  naha vereringet. Kohv suurendab vedelikukaotust.

55
Külmumiste vältimine

• Pane selga mitu kihti rõivaid, õhurikkad rõivad
• Riided ja jalatsid ei tohi pigistada
• Märjad sokid-jalatsid, rõivad vaheta kiiresti
• Liiguta näolihaseid, varbaid, sõrmi naha
  vereroinge taastamiseks, soojenda kõrvalesti,
  nina, lõuga sooja käega
• Kukkudes külma vette ja oodates kaldal päästmist,
  siis liiguta- vereringe paraneb ja külmumisoht on
  väiksem
• Kaitse end tuule eest
• Vajadusel kohe sooja

56
Külmumiste vältimine

• Planeeri oma reise, töid ja tegemisi
• Ilmaprognoosi arvestamine
• Sobiva riietuse valik
• Väsimus soodustab külmumiseohtu
• Personali väljaõpe

http//www.climbing-high.com/frostbite.html
57
Elektritraumad

• Eva Palk

58
http//www.melmas.ee/kasulikud_lingid.html
http//www.tja.ee/?id11530
59
http//www.handler.ee/media/maxile_sartsu_2.gif
60
Elektritrauma põhjused

• Katkised majapidamismasinad, tööriistad,
  kontaktid, voolu all olevad juhtmed
• Kõrgepingeliinid, alajaamad
• Ohutustehnika eiramine!

http//www.ohutus.kolmlovi.ee/elektriohutus.htm
61
Elektritrauma

• Elektrishokk tekib siis, kui elektrivool läheb
  läbi keha

62
Voolu kulgemise tee
http//88.196.75.190/iso/abi/Elektriohutus.ppt259
,4,Elektritraumad http//www.welander.ee/index.ph
p?id5
63
Elektritrauma

• Elektrishoki riski suurendavad
• Märg riietus
• Suur niiskus (humidity)
• Higistamine
• Voolu all olemise aeg
• Lühike voolu all olemise aeg võib suure
  voolutugevuse puhul olla raskete kahjustustega
• Pikem voolu all olemise aeg (mõned sekundid) võib
  lõppeda surmaga isegi väikese voolutugevuse puhul

64
Elektritrauma
65
Elektrilöögi tunnused
Lihasvalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletused Teadv
use kadu Ebaregulaarne pulss Südameseiskus,
hingamise lakkamine, šokk Tagajärjed
südamekahjustus, hingamisseiskus, põletused,
lihaste ja skeleti vigastused
66
Ohutusnõuded abistajale
Abistaja peab hoolitsema oma ohutuse eest Ära
ürita riietest tõmmates inimest vooluvõrgust
eemaldada. Ära lähene enne kannatanule kui vool
on välja lülitatud! Niiske keskkond juhib hästi
elektrit Kaitsevahenditeks kummikindad,
kummijalatsid Kuiv puu, kuiv riie, kuiv ajaleht
on isolaatorid
67
Tegutsemine elektrilöögi korral

• Ohvri eemaldamiseks vooluringist lülita vool
  välja (pistik seinast, kaitsmed elektrikilbis)
  ohttsoon kuiva maaga on 15m. Helista 112
• Kui see pole võimalik kummikindad, puukepp,
  astu paksu kuiva ajalehe peale
• Vooluringist eemaldamise järgselt alusta
  elustamist
• Kui inimene on teadvusel- stabiilne küliliasend
• Elektrilöögi saanud inimene viia haiglasse

68
Lülita vool välja elektrikilbist
69
Ohutu tegutsemine

• kummikindad,
• puukepp,
• astu paksu kuiva
• ajalehe peale

http//www.jogevamalev.ee/nooredkotkad/pildid/oppe
materjalid/esmaabi/elektras.gif
70
Ohutu tegutsemine
71
Tegutsemine elektrilöögi korral

• Stabiilne küliliasend

72
Šoki tunnused

• Nahk kahvatu, kaetud külma higiga
• Pulss kiire, nõrk
• Hingamine sage
• Kannatanu on rahutu, teadvusehäired

73
Šoki esmaabi

• Pane kannatanu lamama
• Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale, laste
  puhul ka käed
• Kata kannatanu soojalt
• Rahusta, vestle temaga
• Ära anna juua, jomine võib vallandada süvendava
  seisundit oksendamise
• HELISTA 112
• Transportimine peab olema põrutusteta, kannatanut
  säästev

74
Šoki esmaabi
http//health.howstuffworks.com/enlarge-image.htm?
termsfirstaidgallery1page0
75
Tegutsemine kõrgepinge elektrilöögi korral

• Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber
• Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid
  alajaamas
• Päästeteenistuse informeerimine
• Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel
  elustamist
• Kui inimene on teadvusel, aga tema kehal
  voolumärgid, tuleb ta haiglasse toimetada. Hiljem
  võivad tekkida südamerütmihäired
• Pikselöögi kahjustused sarnanevad kõrgepingevoolu
• kahjustustele.

76
Kasutatud allikad

• http//esmaabi.kolhoos.ee/
• K.Pukk, A.Lehtmets, P.Javed.Elupäästev esmaabi
  traumade korral. Tallinn,2004
• M.Liiger, M.Pärn. Esmaabi käsiraamat.Kirjastus
  Pegasus, 2006
• K.Koskenvuo jt.Esmaabi. Eesti Punane Rist.
  Tallinn, 1996
• http//www.rescue.ee/
• http//www.ohutusportaal.ee/
• http//www.kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm
• http//www.redcross.ee/et/firstaid.html
• http//www.g4s.ee/erakliendile/koduvalve/turva-abc
  /turva-abc?rubriik_id14artikkel_id540abc_3
• http//tervis.tostamaa.ee/default.asp?id185
• http//www.kliinik.ee/index.php?5,2,6,95
• http//www.inimene.ee/?diseaseesisudiseasedid
  973idr4GZ2XZ78RdIOpr3JhEkmKGrd2H4
• Joel Starkopf. ESMAABIUppumine. Allajahtumine.
  Elektritrauma.INTENSIIVRAVIÄge
  hingamispuudulikku
• http//www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/o
  ppetoo/oppematerjalid/uppumine_hypotermia_hingamis
  puudulikkus.ppt362,23,Slide 23
• http//www.nrk.no/contentfile/file/1.6347916!f169C
  ropList/img650x367.jpg
• http//www.tarbija24.ee/foto/5/8/6586445bf3d85c0ec
  f_1.jpg
• http//www.bio.davidson.edu/COURSES/GENOMICS/2008/
  Waters/asthma2.jpg
• http//health.stateuniversity.com/pages/279/Burns.
  html
• http//health.msn.com/PopUp.aspx?cp-documentid100
  059148