MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS

1
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Raha tekkimine ja ajalugu
Bartermajandus majandussüsteem, kus hüviseid
vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent
ning vahetusvahed puudub
Kui raha ei usaldata a) bartermajandus b) raha
asendamine (-seerumine)
RAAMAT
Ebaef- ektiivne
KING
KINOPILET
Raha tekkimine
Raha hüviste vastu vahetamiseks mõeldud
korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis
esineb kõigi hüviste ekvivalendina
Raha funktsioonid
Vahetus- vahend
Arves- tusühik
Akumulatsiooni ja laenamise vahend
Raha kui kõikide teiste hüviste vastu vahetatav
ja seega kaubavahetust hõlbustav vahend
Raha kui hüvistes sisaldu- va kasulikkuse
mõõtmise ja seda kasulikkust kajasta- vate
hindade avaldamise vahend
Raha kui rikkuse akumulat- siooni ja
laenamisevahend
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
2
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Raha võib esineda väga erinevates vormides
Kauprahad
RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALL
Sümbolrahad
Fidutsiaarrahad
RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA
KULLASTANDARD VALUUTAKOMITEE RAHAD
Fiat-rahad
EMITEERIB KESKPANK
RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU
RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA
Surrogaatrahad
RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI
USALDATA
Deposiitrahad
KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA
Elektrooniline raha
EKSISTEERIB VIRTUAALSELT
Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teada
usaldatakse
Raha garanteerimiseks on kasutatud /KATTEVARA/
a) kulda (kuldajastu) b) konverteeritavat
valuutat c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid.
EEK
RAHABAAS
Emiteerib keskpank
Raha emissioon paberraha emiteerimine riigi
keskpanga poolt vastavalt olemasolevale
kattevarale
RESERV
EURO
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
3
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Valuutakurss, intress ja inflatsioon
a) FIKSEERITUD b) UJUV

E
H
Rahal on 2 hinda
INTRESS
KURSS
RAHAGA MÕÕDETAKSE ÜLDINE HINNATASE
a) NOMINAALNE (i) b) REAALNE (r)
a) NOMINAALNE b) REAALNE
Valuutakurss (E) hind, mida ühe valuutaühiku
eest ollakse nõus teistes valuutades maksma
Nominaalkurss keskpanga poolt kehtestatud
koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes
Reaalkurss koduse raha ostuvõime hüviste
suhtes teiste valuutadega võrreldes
Vabalt ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles
keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse
kujunemisse raha hind, mis kujuneb
valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras
Kurss (E) on reservide suhe rahabaasi Näitab,
mitu koduse raha ühikut tuleb maksta
reservvaluuta ühiku eest
EEK
RAHABAAS
E
Fikseeritud kurss rahasüsteem, milles keskpank
on sidu- nud koduse raha väärtuse mõne teise
valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega
EURO
RESERV
Reguleeritult ujuv valuutakurss rahasüsteem,
milles keskpank sekkub valuutaturgudel
kursikõikumiste vähendamiseks
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
4
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Intress () e. kapitali hind näitab, mitu
protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta
selle kasutamise eest
Nominaalintress (i) rahaturul nõudmise ja
pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind
Reaalintress (r) saadakse nominaalintressist
inflatsioonimäära lahutamise teel
REAALINTRESS NOMINAALINTRESS INFLATSIOONI MÄÄR
Kapitali hinda mõjutavad tootmisvõimalused,
tarbimise/säästmise eelistamine, risk,
Inflatsioon.
Kõrgete intressimäärade tulemusena suurenevad
institutsioonide kapitalihankimisega seotud
kulud investorid lähevad aktsiaturult üle
obligatsiooniturule intressimäärade tõus viitab
majanduse üldisele langusele, sest
enam ei saa vastu võtta madala tulususega
projekte.
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
5
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Inflatsioon üldise hinnataseme tõus või surve
selleks, millega kaasneb raha väärtuse
vähenemine
Deflatsioon inflatsiooniga vastupidine
protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku
väärtus kasvab
Tarbijahinnaindeks (THI) tarbija ostukorvi
kuuluvate hüviste hinnatõusu baasperioodi suhtes
indeksina avaldav näitaja
RAHA PAKKUMINE
RAHA KÄIBEKIIRUS
ÜLDINE HINNATASE
REAALTULU ÜHISKONNAS
Üldine hinnatase majanduses määratakse ära raha
pakkumise ja reealse SKT suurusega
90,0
75,0
60,0
45,0
30,0
15,0
0,0
2002
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
progn.
89,8
47,7
29,0
23,1
11,2
8,2
3,3
4,0
5,8
5,6
THI
Joonis 10.4. Inflatsioon Eestis 19932002, ESA
andmed
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
6
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Euroala HICP
Eesti THI
vahe
07.00
10.00
01.01
04.01
07.01
10.01
01.02
04.02
07.02
10.02
Joonis. Eesti ja euroala inflatsiooni võrdlus,
1999-2002 Allikas Eesti Pank
Kõik kokku
... ilma toidu ja kütuseta
... ja admin hindadeta
7,0
6,5
6,0
5,5
5,0
4,5
4,0
3,5
3,0
2,5
2,0
01.00
03.00
05.00
07.00
09.00
11.00
01.01
03.01
05.01
07.01
09.01
11.01
01.02
03.02
05.02
07.02
09.02
Joonis. Toidu ja kütuse mõju inflatsioonile
Eestis, 2000-2002 Allikas Eesti Pank
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
7
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Euro ja sellega kaasnevad mõjud Eestile
Euro kasutuselevõtu üheks kokkuvõtlikumaks
eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja
kindlamate majandussuhete saavutamist.
Olulisemad tulemused saab kokku võtta
järgmiselt
kõrvaldatud on Eurotsooni riikide valuutade
vahetuskursside kõikumisest tulenev risk
ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme
ühisturu saavutamiseks vähenevad
valuutade vahetamisega seotud kulud vähenevad
valuutade vahetamisega seotud kulud suureneb
Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib
hüviste kvaliteedi paranemisele ühtlustuv
ad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda
stimuleerivad majanduskasvu ning
investeeringuid sellega on loodud tugev
majandustsoon USA ja Aasiaga
konkureerimiseks finants- ja kindlustussektori
veelgi tugevam globaliseerumine.
Ühise euro ja rahapoliitikaga kaasnevad
negatiivsed küljed
eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta
kuulsust. Seda on veelgi süvendanud selle
kursi langus USA dollari suhtes tugevalt
asümmeetrilised majandusprobleemid vajavad sageli
väga spetsiifilisi abinõusid, mida ühine
majandus- poliitika sageli ei võimalda praeguste
natsionaalpankade erinevatest mudelitest tulenev
vastuolu ühise rahapoliitika
elluviimisel valitseb strukturaalne
tööpuudus uute numbrite ja rahadega kohanemine
valmistab inimestele
probleeme hindade ümberarvestamine viib teatud
sektorites hinnatõusuni.
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
8
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Pangandussüsteem
Pank finantsasutus, kellel on avalikkuselt
hoiuste vastuvõt- mise õigus ning kes võib luua
juurde deposiitraha avalikkusele antavate
nõudehoiuste ja arvelduskontode näol
Panga funktsioonid
Klientide raha hoiustamine
Laenu andmine ja inves- teerimine kui kasumi
saamise allikad
Ülekannete teostamine
Panga kasum tekib sellest, et ta võtab
väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi,
võrreldes hoiustajatele makstava intressiga
Laenud
LISA- RESERV
Invest-d
KOHUST. RESERV
Joonis. Reservimäär ja raha usaldus
Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale,
tekib paanika Hoiustajad võtavad raha pangast
välja ja pank läheb pankrotti
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
9
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Panga likviidsus panga võimet rahuldada igal
ajal kreeditoride õigustatud nõudeid
Kohustuslik reservimäär keskpanga poolt
kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava
reservi suhte kommertspanga hoiustesse
Kapitali adekvaatsus panga omavahendite ja
tema koguvahendite suhe
Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss
Panga puhasväärtus saadakse kui liidetakse
kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse
nendest panga kohustused
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
10
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Keskpanga majanduslik roll
Keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara
haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus
Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad raha- ja
kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi
juhtimise kaudu finants- ja
pangandusjärelevalve arveldussüsteemi
funktsioneerimise tagamine sularaharingluse
korraldamine muud teenused.
Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised
eesmärgid
KP OSTAB/MÜÜB BONDE
VABATURU
REAALSE SKT
OPERATSIOONID
KASV

RAHAPAKKUMINE
DISKONTOMÄÄR
STABIILSED
KOHUSTUSLIK

LAENUPROTSENT
HINNAD
RESERVIMÄÄR

PANGARESERVID
MADAL
OPERATSIOONID

KURSS
TÖÖPUUDUS
VÄLISTURUL

KP OSTAB/MÜÜB VALUUTAT
KONTROLLIVAHENDID
VAHETU EESMÄRK
KAUGEM EESMÄRK
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
11
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Joonis. Eesti Panga eesmärgid ja rahapoliitilised
vahendid
Tugevdada nii siseriiklikku kui rahvus- vahelist
usaldust Eesti raha ja rahasüs- teemi püsivuse
ning terviklikkuse vastu
Eesti Panga missioon
1. Eesto krooni väärtuse säilitamine ja
täisväärtuslikkuse kindlustamine raha
funktsioonide täitmisel 2. Eesti pangasüsteemi
turvalisuse ja stabiilsuse edendamine 3.
Eesti finantssüsteemi efektiivsuse ning
arengu toetamine eelkõige makse- ja
arveldussüsteemide osas 4. Ühiskonna
sularahanõude rahuldamine.
Eesti Panga peaeesmärgid
Joonis. Pankade arvu vähenemine Eestis
Allikas Eesti Pank
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL
12
MAJANDUSE ABC
10. RAHA JA PANGANDUS
Kommertspangad
Kommertspankade pakutavad olulisemad teenuste
valdkonnad hoiustamine laenamine maksete
teostamine.
Joonis 10.6. Pankadevaheline maksekorraldus
Tabel. Tüüpilise kommertspanga bilanss.
1
ANDRES ARRAK AUDENTES
MAINOR ÜLIKOOL