KIRJANDUS Antiigist - Renessansini

1
KIRJANDUSAntiigist - Renessansini

• Koostas
• Stella Dana Ender
• 10ü

2
ANTIIKKIRJANDUS

• Maailmakirjandus on kõige väärtuslikum
  rahvuskirjandustest, iga rahva kirjanduse parim
  osa, mis on ületanud rahvuse piirid ning saanud
  kõikide rahvaste ühisomandiks.
• Antiikkirjandus nimetatakse vanakreeka ja
  vanarooma kirjandust, mis on loodud ajavahemikul
  8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr.
• Müüt uskumustega seotud pärimuslik jutustus
  maailma loomisest kollektiivse teadvuse vorm.
• Mütoloogia ajaloolises ja kultuurilises
  kontekstis moodustunud müütide kogum.
• Maailma teke kreeklaste loomismüütide põhjal
• Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja
  mitte vastupidi. Kõigepealt oli Kaos. Sellest
  eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas
  (Uranos) olid esimesed vanemad. Nende laps titaan
  Kronos sai maailma isandaks.

3

• Kreeka tähtsamad jumalad, 12 olümplast
• Zeus peajumal (Titaan Kronose poeg)
• Poseidon merede valitseja
• Hades allmaailma valitseja
• Hestia kodukoldejumalanna
• Hera abielu kaitsja
• Ares sõjajumal
• Apollon valgusejumal
• Athena tarkusejumalanna
• Aphrodite armastus- ja ilujumalanna
• Hermes jumalate käskjalg
• Artemis jahijumalanna
• Hephaistos - tulejumal

4
Arhailine eepos

• Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline
  teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste
  tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest
  või reaalsetest ajaloosündmustest. Kõige vanem,
  mahukam ja olulisem teos rahva kultuuriloos,
  kirjanduse tuumtekst, mida on igal rahval
  tavaliselt vaid üks.
• Kreeklastel on esimene kirjapandud lugu Ilias.
  Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algab
  Homerosega. Homeros tähendab pimedat.
• Homerose luuleteostest on silmapaistvamaid kaks
  ulatuslikku eepost Ilias ja Odüsseia.
  Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks Ilias
  sisaldab üle 15 000, Odüsseia üle 24 000 värsi.
• Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus nn daktüliline
  heksameeter (värss koosneb kuuest daktülist,
  milles pikk silp vaheldub kahe lühikesega).
• Ilias ja Odüsseia on kirjutatud aioolia keele
  sugemetega vanajoonia murdes.

5

• Hoomerose eeposte aluseks on muistendid kreeka
  hõimude sõjakäigust Väike-Aasia rannikul asunud
  Trooja (ehk Ilioni) linna vastu umbes aastal 1000
  eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli.
• Ilias on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos,
  täis heroilist pinget ning traagilist paatost.
• Odüsseia jutustab imelistest ja
  muinasjutulistest juhtumitest ning kirjeldab
  inimeste igapäevast eluolu. Räägib Odüsseuse
  eksirännakutest.
• Eepose tunnused stseenide mitmekesisus,
  kirjelduse värvikus, jõuline väljendusrikas stiil
  ning kujundlik keel. Keskel kohal inimesed, nende
  kõrval ka surematud jumalad. Eeposed kajastavad
  armastust elu ja inimese vastu ning ülistavad
  ilu, vaprust, hingepuhtust, sõprust ja ustavust.
  Annavad ettekujutuse vanade kreeklaste kommetest,
  eluolust, sõjapidamisest jms. Maailmavaade on
  elujaatav ja humaane.
• Eeposes luuakse uus, laiendatud jutustuse tüüp,
  mida iseloomustavad mitmetahuline tegevus, suur
  tegelaskond, olukorrakirjeldus, kangelaste
  mõtteavaldused jne.

6

• Ilias ja Odüsseia haaravad tõelisust väga
  laialdaselt, seepärast on neid nimetatud
  antiikaja entsüklopeediaks.Odüsseia ja Iliase
  algused on traditsioonilised kõigepealt
  pöördutakse muusa poole ja seejärel esitatakse
  lühikokkuvõte sündmustest. Tervikuna on
  Odüsseia stiil samuti ülev ja eepiline, kuid
  juttu ei ole enam nii suurejoonelistest
  sündmustest nagu Iliases. Lahingute asemel
  kirjeldatakse rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad
  endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad
  tagajärjed üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte
  saatusest.Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse
  eksirännakuid pärast Trooja sõda.

7
Atika ajajärk (5-4 sajand eKr)

• 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik
  ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja
  kultuurilise õitsenguni. Atika maakonna ja selle
  pealinna Atena osatähtsus suurenes Kreeka
  kultuurielus niivõrd, et 5.-4. sajandit on
  hakatud nimetama atika ajajärguks.
• Seda aega iseloomustas optimistlik vaade
  kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse.
  Vaimses liikumises oli tähtsal kohal kirjandus,
  kusjuures lüürika loovutas oma juhtiva
  positsiooni dramaatikale. Kirjanduse keskpunkti
  tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus
  nende esitamisega, kuulaja vaatajaga.
• Sel perioodil muutub juhtivaks kirjandusliigiks
  draama. Atika draama arenes välja Dionysosele
  pühendatud pidustustest e. dionüüsiatest, kus
  korraldati suuri rongkäike, joodi ohtralt veini,
  söödi ja lõbutseti.
• Rongkäikudes osalesid alati Dionysose
  mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja
  sabaga inimesekujulisi metsvaime kehastavad
  mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid
  jumalale ühislaule ditürambe.

8

• Draama eripäraks on see, et jutustamine
  sündmustest asendub nende näitliku esitamisega
  kuulajale vaatajale, kus on kaastegevad nii
  näitlejad kui koor. Koorilaulu pidulikest ja
  ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja
  tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks
  ongi atika ajajärgu kirjanduse põhižanrid.
• Atika ajajärgu tähtsamad esindajad
• Aischylos
• Sophokles
• Euripides
• Vana-Atika komöödia tähtsaim esindaja
• Aristophanes
• Etenduste jaoks rajati erilised ehitised
  amfiteatrid.

9

• Sokulauludest sai nime tragöödia. Kõige varasemad
  teatrietendused olid seotud jumala meeleheaks
  sokuohvri toomisega või siis soku kui võitnud
  koorile ettenähtud autasuga.
• Tragöödiates olid lood heerostest
  (pooljumalatest). Dramaatilise pinge ehk
  konflikti allikaks said nende head ja halvad
  teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude
  pärast kannatanud laste saatus. Süžeed rajanesid
  rahva usundi- ja kultuuripärandil.
• Jumalateenistuse teatriks muutumise algatas 6.
  sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud
  koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena
  poole suurel kraamivankril, millest sai teha
  improviseeritud lava. Tema tähtis uuendus astus
  jumala kehastajana kooriga dialoogi,
  deklameerides värsse esimene näitejuht kui ka
  esimene näitleja, esimene kes julges jumalat
  mängida.

10

• Suured dionüüsiad, mis leidsid aset
  märtsis-aprillis, olid pidustused, mille käigus
  lavastati 3 päeva jooksul näidendeid kogu
  linnarahvale. Etendused toimusid võitlustena.
  Omavahel võitlesid 3 autorit, igaüks kolme
  tragöödia ja ühe koomilise satüürdraamaga.
• Patroon jõukas kodanik, kes pidi kandma kõik
  lavastamiskulud.
• Kreeka varased teatrid ehitati alati templi
  lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest
  põhiosast
• Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljaks
  kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel
  asuva Dionysose altariga. Seda väljakut nimetati
  hiljem orkestraks.
• Orkestra taga ajutine lavaehitis skeene, mis
  oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks.
• Keerukaim lavamasin oli tõsteseadeldis, et aidata
  jumal taevast maale laskuda.
• Kasutati ratastega poodiumi, millel olid
  heliseadmed, näieks kõuemürina imiteerimiseks.
• Vaatamispaigaks oli theatron.
• Ateena teater mahutas 17 000, Megapolise oma 44
  000 vaatajat.

11

• Koorilüürika haru näidendeis vaheldusid
  dialoogilised osad koorilauluga.
• Tragöödia lepitamatu konflikti ja traagilise
  lahendusega ülevõimas kurbmäng, mis käsitleb
  olemise kõige tähtsamaid küsimusi, nagu inimese
  suhe jumala(te)sse, vabadusse, saatusesse,
  süüsse, vastutusse.Kreeka tragöödia algas
  tegevuse sissejuhatuse proloogiga. Seda
  esitas(id) näitleja(d). Järgnes koori saabumine
  orkestrale ja avalaul parodos. Edasi tulid
  dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt
  episoodid. Episoodide vahel laulis koor
  stasimone. Etenduse lõpetas viimane episood
  eksood ja koori lahkumine.
• Kreeka kirjandus pani suurt rõhku
  moraaliprobleemidele kuidas peaks inimene elama,
  et tema käitumine ega teod ei tooks talle ja ta
  kaaslastele kannatusi ning hukatust?

12
Sophokles (496 406 eKr)

• Sophokles on suurte traagikute kolmikus keskel
  kohal ning oli ka oma eluajal soosituim.
  Tragöödiavõistlustel saavutas ta kõige rohkem
  auhindu (sai I auhinna 24 korda).
• Ta oli Kolonoses relvatöökoja omaniku poeg ning
  sai väga hea hariduse ja kasvatuse.
• Tema uuendused draamakirjanduses ja teatris
  loobus süžeeliselt ühendatud triloogia
  põhimõttest suurendas näitlejate arvu 2-lt
  3-le, mis võimaldas mitmekesistada näidendi
  tegevust suurendas kooriliikmete arvu 12-lt
  15-le lisas dekoratsioone
• Tema kirjutatud 123 näidendist on säilinud 7.

13

• Tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema
  otsuste, tegude ja võitluste kujutamine.
• Sophoklese inimene on iseseisev, määrab ise oma
  käitumise teiste suhtes.
• Sophoklesel võitlevad inimesed omavahel.
• Ta oli esimene, kes näitas traagilisust nii, nagu
  meie seda tänapäeval mõistame kui ülla inimese
  võitlust ületamatute takistustega, kangelase
  füüsilist hukku, ent moraalse võitu.
• Jumaliku tõe mittemõistmise tõttu satuvad ta
  kangelased traagilistesse konfliktidesse ja
  hukkuvad.
• Inimlik teadmatus saab tragöödiates sügavalt
  iroonilise tähenduse.
• Paljud Sophoklese tegelased elavad oma teadmatuse
  tõttu maailmas just kui pimedad, tehes tegusid ja
  rääkides sõnu, mille õiget mõistet nad ei tunne.
• Sophoklese tragöödiate süžeed on Aischylose
  omadest keerukamad, karakteriseerimine peenem,
  stiil paindlikum ja harmoonilisem.

14
Rooma kirjandusVergilius

• Rooma kirjanduse tuntuim esindaja.
• Esimene teos Bucolica sisaldab kümmet
  heksameetris ekloogi (arutleva sisuga
  karjaselaulu), on kirjutatud poeedi Theokritose
  eeskujudel.
• Õpetlik poeem Georgica (Maaharimiskunst) on
  mõeldud põllumehe raske töö kõlbelise väärtuse
  rõhutamiseks.
• Tähtsaim teos on heroiline eepiline (kangelaslik
  jutustav) poeem Aeneis, mis idealiseerib
  Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Sündmuste
  jagunemine toimub ühe teose raames.Aeneis on
  Rooma riigi sünni lugu rooma idee
  valguses.Laiemas tähenduses on Aeneise
  kangelaseks Rooma, mille tulevasele vägevusele
  eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Seda
  eepilist poeemi võib pidada esimeseks
  rahvuseeposeks, sest ta kajastab rahvuslikku
  patriotismi.
• Vergiliuse teosele on omane dramaatiliste
  stseenide kiire vaheldumine, tugevate tunnete ja
  lüüriliste meeleolude põimumine.

15

• Atellaan Atella linna järgi nime saanud
  improvisatsiooniline olustikujant, milles
  kasutati alatisi, karikatuurseid tüüpe.
• Mantlikomöödia kreekaaineline komöödia, milles
  näitlejad esinesid kreeka rõivastuses.
• Toogakomöödia hilisem rooma tegelaste ja
  riietusega komöödia.

16
Piibel

• Kristliku õpetuse sõnastab Piibel, mis on
  ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste
  pühakiri.
• Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema
  ilmutusse. Jumal lõi inimese oma näo järgi
  igavese õnne paradiisis, kuid inimene tegi pattu
  ja langes kurjuse võimusesse. Kuna inimene ise ei
  suutnud patust vabaneda, siis lunastas Jumal kogu
  inimkonna patud usu kaudu. Saades oma poja
  Jeesuse läbi inimeseks, näitas ta tagasiteed
  paradiisi. Kristlus on seega lunastusreligioon,
  kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk
  lunastuse saavutamine.
• Piibli kaks osa Vana ja Uus Testament.Täielik
  Piibel koosneb kahest põhiosast Vanast ja Uuest
  Testamendist, mille moodustavad vastavalt 39 ja
  27 raamatut. Testament leping.
• Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme
  rühmaseaduseraamatud, prohvetiraamatud ja
  kirjad (õpetus- e. tarkuseraamatud ning
  luuletekstid).

17

• Uus Testament jaguneb neljaks - evangeeliumid,
  ajalooline (apostlite tegude) raamat,
  õpetusraamatud ning prohvetiraamat
  (ilmutusraamat) ja on seotud kahe tuhande aasta
  taguste sündmustega, kui Juudamaal oodati
  lunastajat, messiat, kes päästaks rahva Rooma
  ülemvõimu alt ja rajaks rahuriigi.
• Piibli lisad apokriiva (varjatud) raamatud.
  Kirik pole neid pühakirjaks kuulutanud, kuid nad
  kuuluvad siiski Piibli tervikväljaannetesse. Nii
  Vanas kui ka Uues Testamendis leidub väga
  erinevaid tekste vaimulikud laulud ja
  rahvapärane jutustus, ülev luule ja pilkelaulud,
  vanasõnad, kõnekäänud, tähendamissõnad ning
  allegooriad.
• Piibli ilmutamine EestisEestlasteni jõudis
  Piibel tervikuna pärast Põhjasõda. Tõlkijaid oli
  mitu, neist tähtsaim Jüri kirikuõpetaja Anton
  Thor Helle. Tõlke käsikiri valmis 1736 aastal,
  kuid väljaandmiseks puudus raha. Korjanduste ja
  laenudega suudeti vajalik raha koguda ning 1739.
  aastal ilmus Piibli Ramat/se on keik se Jumala
  Sanna trükiarvuga 6015. 1739. aasta Piibel oli
  põhjaeestikeelne. Piibli ilmumisega kujunes eesti
  kirjakeele aluseks põhjaeesti keel.

18
Kroonika

• Ajalises järgnevuses kirjapandud ajaraamat.
• Henriku Liivimaa kroonika
• Balthasar Russow Liivimaa kroonika

19
Kangelaslaulud

• Žanri nimetus chanson de geste (kangelasteo
  laul) pärineb Prantsusmaalt, kus sedalaadi
  eepika kõige varem levis.
• Tavaliselt on kangelaslood värsivormis, harvemini
  proosas või segavormis.
• Ilmselt lõid ja esitasid neid elukutselised
  rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal
  nimetati žonglöörideks (mängija, mängumees),
  Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks
  (mängumees).
• Oma lugusid kandsid nad ette poollauldes,
  retsitatiivina mingi muusikariista vahel.

20
Rüütlikirjandus

• Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest
  lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud
  kirjandussuund.
• Lüürika levis trubaduuride esitusel.
• Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja
  daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste
  idealiseerimine.
• Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja
  fantaasiaküllane.

21
Keskaegne linnakirjandus

• Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas
  linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja
  rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas
  järjest tugevneva kolmanda seisuse, s.o.
  keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste)
  maailmavaadet.
• Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest maa
  peale.
• Linnades lauldavad värsijutustused.
• Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu.
• Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning
  naeruvääristati kõikvõimalikul viisi.
• Prantsusmaal eriti tuntud Rebaserooman, kus
  tegelasteks on loomad.

22

• 13. sajandil olid linnad juba peamised kultuuri-
  ja hariduskeskused.Linnakirjandust
  iseloomustasid kaine mõistuse ja arukuse
  võidulepääs ning püüd kirjutada argielu, ka selle
  labaseid ja inetuid külgi.
• Prantsusmaal oli populaarne fablioo (fabula
  jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli
  sotsiaalse sunnitlusega lühike värssjutustus või
  naljand argielu sündmustest. Lõpus oli loo
  moraal.

23
Teater ja näitekirjandus

• 13. sajand. Kasvas välja kristlikust liturgiast.
  Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades
  jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid
  elemente (muusika, laul, dialoog, kostüümid,
  vahel ka rekvisiidid). Esialgu toimusid
  teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus
  etendus kirikuesisele platsile, sealt
  linnaväljakule.Algul kirjutatud ettekandmiseks
  preestritele ja kooripoistele, hiljem liitusid
  mängu ka lihtkodanikud.
• Esimene lossisaalis mängitud etendus 15. sajandil
  Hispaanias.
• Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased.

24
Renessansikirjandus

• Renessanss taassünd.
• Sai alguse 14. sajandil Põhja-Itaaliast.
• Termini renessanss võttis esimesena kasutusele
  itaalia kunstniks Giorgio Vasari aastal 1550.
• Renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud
  vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas
  keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades
  naasmist antiikkultuuri juurde (s.t.
  antiikkultuuri taassündi) ja tõstes kilbile
  humanismiideed.
• Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist
  üleminekut keskajast uusaega, see oli pööre
  teadmiste, loodusläheduse, loomalikkuse ja
  vabamate inimsuhete poole. Maailmapildi
  muutumisega koos kasvas usk inimvõimetesse.
• Seades esiplaanile inimese oma huvide, õiguste ja
  püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes
  ja harmoonias.

25

• Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud leidsid, et
  inimene on loomult hea ning tema õnne eest tuleb
  võidelda. See oli inimese hinge vabanemise aeg,
  julgete mõtete, suurte tegude ning lootuste aeg.
  Uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat,
  rõhutas tema individuaalsust ja vabadust.
  Individuaalsuse tõusu on peetud renessansiinimese
  eriliseks jooneks keskaja inimesega võrreldes.
• Humanismist (ld homo inimene) sai kogu
  renessansikultuuri maailmavaateline alus.
  Humanistid olid veendunud isiksuse piiramatus
  arenemisvõimes ja enesejaatamises.
• Renessansi suurkujud Leonardo da Vinci
  Michelangelo Dante Boccaccio

26
Dante (1265 1321)

• Üleminekuaja luuletaja keskaja viimane, uusaja
  esimene. Teda nimetatakse ka esimeseks
  Lääne-Euroopa suurpoeediks.
• Uus elu Dante esimene, autobiograafiline
  teos, koondas proosat ja luulet, mis oli sündinud
  luuletaja armastusest oma muusa Beatrice vastu.
• Pidusöök iselaadne keskaja mõtlejate
  entsüklopeedia.
• Dante peateos on Jumalik komöödia omamoodi
  kokkuvõte keskaja kultuurist. Arvul kolm on
  sümboolne tähendus teose kols osa tähistavad
  hauataguse elu sfääre Põrgu, Puhastustuli,
  Paradiis.
• Kolm kiskjat, kes sümboliseerivad inimese kõige
  ohtlikumaid pahesid lõvi upsakust, vägivaldsust
  ja uhkust panter valelikkust, reetlikkust ja
  lihahimu emahunt kasuahnust ja enesearmastust.

27

• Seitse surmapattu uhkus, kadedus, viha, laiskus,
  ihnus koos pillamisega, liigsöömine ja
  liiderlikkus. Puhastustules kustutatakse patud
  Dante laubalt.
• Põrgu esimeses ringis on süütud lapsed ja
  antiikaja suurmehed, kelle ainus patt oli see, et
  nad ei tundnud kristlikku ainujumalat.Teises
  ringis on abielurikkujad, kolmandas toorutsejad,
  vägivallatsejad ning türannid.
• Dante oli meisterlik sõnamaalija, igale komöödia
  osale on ta andnud mingid kindlad värvitoonid.
  Põrgut iseloomustab sünge koloriit, paksud
  värvid, milles domineerivad punane ja must
  puhastustule põhitoonid on pehmemad, kahvatumad,
  udusemad. Pimestava sära, läbipaistvuse ja
  värvide kiirguse leiame alles paradiisist. See on
  puhtaima valguse ja harmoonilise liikumise
  asupaik ning sinna pääsesid vaid need, kes on
  Jumalat algusest peale truult teeninud.
• Tema teosed on oluliselt mõjutanud ka itaalia
  ühtse kirjakeele kujunemist.

28
Giovanni Boccaccio (1313 1375)

• Giovanni Boccacciot võib pidada novelli kui
  kirjandusliku žanri algatajaks.
• Esimese psühholoogilise romaani looja
  Lääne-Euroopas.
• Muutis oma teostega abielutõotuse, asudes naise
  poolele. Inimeste intiimelu avalikustamine.

29
Commedia dell arte

• Itaalia humanistid hakkasid juba 15. sajandil
  taas etendama antiikaja näidendeid.
• Nüüdisaegsele teatrile pandigi alus
  renessansiajal.
• Teatris valitses inimese vabaduse ideaal,
  põhiprobleemiks said inimese ja ühiskonna
  keerulised ja vastuolulised suhted. Areng toimus
  sügavuse, psühholoogilisuse, loomulikkuse ja
  lihtsuse suunas.
• Commedia dell arte professionaalne teater.
• Näidendid on improvisatsioonilised, kuid kindla
  tegelaste skeemiga.

30
Reformatsioonikirjandus

• Protestiks ladinakeelse roomakatoliku
  kirikutalituse vastu tekkis Saksamaal
  reformatsiooniliikumine usupuhastusliikumine.
• Martin Luther (1469 1536)
• Reformatsiooni algust arvestatakse saksa
  usuteadlase- ja kirikuõpetaja Martin Lutheri
  väljaastumisest 1517. aastal Wittenbergis.
• Kõigi pühakute päeval naelutas Luther Wittenbergi
  peakiriku uksele 95 teesi, milles paljastas
  paavstikiriku kuritarvitusi eesmärgiks rahvale
  kättesaadava rahvusliku kiriku loomine. Tema
  haamrilöögid kuulutasid uue ajastu algust.
• Lutheri peaidee seisnes inimese individuaalse usu
  rõhutamises igaüks peaks pühakirja kaudu ise
  jõudma Jumalani.

31

• Luther tunnustati ketseriks ja kuulutati
  lindpriiks. Wartburgi lossis end varjates tõlkis
  ta Uue Testamendi saksa keelde. 1534 aastal ilmus
  saksa keeles kogu Piibel.

32
Filosoofiline ja Publitsistlik Proosa

• Rotterdami Erasmus (1469-1536)
• Erasmus Rotterdamist oli tollase Euroopa
  haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk
  tähendas talle humanistlikku eetikat. Ta kaitses
  humanistina isiksuse vabadust.
• Kirjamehekuulsuse tõi talle ta keskaegsest
  narrikirjandusest inspireeritud ladinakeelne
  filosoofiline satiir Narruse kiitus.
• Niccoló Machiavelli (1469-1527)
• Firenze ajaloolane ja poliitik, kes rõhutas oma
  traktaadis Valitseja inimese kirgi ja puudusi.
  Ta analüüsis erisuguste riigikordade olemust ja
  jagas Itaalia valitsejaile õpetusi riiki tuleb
  juhtida ja võimu tuleb hoida kõikide
  olemasolevate vahenditega.

33

• Thomas More (1478-1535)
• Inglise renessansi alguse tähtsaim tegelane.
  1935. aastal kuulutas roomakatoliku kirik Morei
  pühakuks.
• Tuntuks sai 1516. aastal ilmunud ladinakeelse
  teosega Utoopia (ou topos koht, mida ei ole).
  
• More püüdis oma teosega ellu kutsuda Platoni
  ideaalriiki.
• Francois Rabelais (1494-1553)
• Prantsuse humanismi tähtsaim esindaja.
• Tema loomingu allikaks oli rahvaluule fabliood,
  farsid, naljandid ja anekdoodid. Rabelaisd võib
  pidada groteski loojaks.
• Grotesk on jämekoomiline karikeeriv kirjutusviis,
  milles esitatakse vastandlikke nähtusi
  (traagilist ja koomilist, ülevat ja madalat,
  tõelist ja ebatõelist).
• Tema peateost Gargantua ja Pantagruel võib
  nimetada esimeseks uue aja romaaniks, see on
  groteskne ja kirev lugu folkloorse algupäraga
  hiidude tegutsemisest. Rabelais kujutab neid
  valgustatud kuningate ja humanistidena.

34
Renessansiromaan

• Romaan omandas tänapäevase kuju alates 15.
  sajandis II poolest Hispaanias.
• Rüütliromaan 16. sajandil Hispaanias. See
  peegeldas ajastule iseloomulikku seiklusjanu ja
  selle rüütellikud kangelased kehastasid
  energilise, leidliku, võidutahtelise,
  harmoonilise inimese ideaali.
• Pastoraalromaan vastas eeskätt aristokraatliku
  vähemuse maitsele. Kangelase suhted olid
  idealiseeritud, osutusid aga sageli traagiliseks.
  Tekkisid vastukaaluks tegelikkuse madalusele ja
  hallusele, ideaalse armastuse kujutelmad olid
  lugejale meelepärased. Eesmärk aus abielu.
• Kelmiromaan ehk pikareskne romaan uusaegse
  realistliku romaani esimene aste.
• Miguel De Cervantes (1547-1616)
• Peateos Teravmeelne hidalgo don Quijote La
  Manchast.
• Donkihhote on saanud omakasupüüdmatu ja
  ohvrimeelse, kuid elukange idealisti piltlikuks
  nimetusesks.

35
William Shakespeare (1564-1616)

• William Shakespeare on renessansi suurvaim,
  tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid
  kirjanikke üldse.
• Ta sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka
  kingategija pojana 23. aprillil 1564, õppis
  kohalikus grammatikakoolis, kus õpetati ka ladina
  ja kreeka keelt.
• 1587. aastal asus elama Londonisse, töötas seal
  suflöörina ja lavastaja abilisena teatrites,
  osales ka The Globei rajamises.

36
AllikadAnne NahkurKirjandus antiigist
renessansini(10. klassi kirjanduse õpik)