ANTHRAX

1
ANTHRAX

• Tegemist on rohusööjate loomade haigusega, mis
  kandub ka inimestele

2
ANTHRAX

• Haiguse esmakirjeldus esineb juba Piiblis Moosese
  2. raamatus
• 19-sajandil keskel täheldasid mitmed uurijad,
  sealhulgas Tartus A. Brauell (1856a.),
  antraksihaigete veres pulgakujulisi mikroobe
• 1877a. R. Koch indifitseeris ja kirjeldas
  mikroobi omadusi

3
epidemioloogia

• Ülemailmselt levinud nakkushaigus, mis esineb
  loomadel sporaadiliselt, mõnikord ka puhangutena
• Eestis registreeriti viimane haigestumine inimese
  hulgas 1968a.
• Eesti territooriumil on teada piirkond ehk nn.
  loomade kalmistud, kuhu on maetud
  atraksihaigeid loomi ja kust on võimalik leida B.
  anthracise eoseid

4
epidemioloogia

• Nakkusallikas haigestuvad rohusööjad loomad,
  kes nakatuvad endeemilistes kolletes eostega,
  infitseeritud rohuga (söödaga)

5
epidemioloogia

• Ülekanne
• - kontakt haigete loomadega
• - toiduga, kui süüakse haige looma liha või
  sellest valmistatud toitu
• - õhuga (ehk tolmuga) esineb harva

6
etioloogia

• Antraksi tekitaja Bacillus anthracis
• Bacillus anthracis 1,0 1,3 x 3,0 -10,0 µm
• G positiivne, liikumatu, aeroobne batsill,
  väliskeskonnas moodustavad eoseid
• Bacillus anthracis tänu eostele väga resistentne
  väliskeskonna tegurite suhtes
• Laipade luudes säilivad mikroobid umbes 1 nädala
  ja nahas 2 nädalat

7
etioloogia

• EOSED paiknevad tsentraalselt, on ovaalsed ja
  ei ületa mikroobi läbimõõtu
• Pikaajaliselt säilivad mullas , õhus
• Kuivas pinnas säilivad üle 60a.
• Säilivad hästi külmas
• Kuumus hävitab need 150 C juures 60 minutiga
• Keetmine hävitab eosed umbes 10 minutiga

8
Antraksi kliinik

• Ikubatsiooni periood 2-3 päeva (mõnest tunnist
  kuni 8 päeva)

9
KLIINILISED VORMID

• I. Lokaalne ehk nahavorm
• II. Generaliseerunud ehk septiline
• - Kopsuvorm
• - Soolevorm
• III. Harva esinevad kliinilised vormid
• - meningiaalne
• - orofarüngeaalne

10
Nahavorm

• Nahavorm esineb 95-99 juhtudest
• Spoorid satuvad organismi läbi kahjustatud naha
  või limaskesta
• Lokaliseerib tavaliselt kätte-, näo-, ja kaela
  piirkonnas
• Peiteperiood - 2-3 päeva (mõnest tunnist kuni 8
  päevani)

11
NAHAVORM

• Nahavormi erivormid
• karbunkuloosne
• ödematoosne
• bulloosne
• erisipelooidne

12
Nahavorm

• Pustula maligna tekib ainult inimese nahal
  sissetungiväratisse
• Sissetungi kohal tekib maakul, paapul ja vesiikul
• Vesiikul haavandub ja katub musta koorikuga, mis
  meenutab sütt (anthrax süsi)
• Pustuli ümber tekib väga laialdane turse,
  infiltraat, mis on valutu ja punetuseta
• Lümfadenopaatia

13
Nahavorm

• 2-l haiguse päeval tekivad üldintoksikatsiooninähu
  dnõrkus, tahhükardia, iiveldus, oksendamine,
  anoreksia
• febriilne palavik (kuni 40 C) püsib 5-7 päeva ja
  seejärel järsult langeb
• samaaegselt taanduvad lokaalsed muutused väheneb
  turse ümber haavandi, toimub haava kooriku
  äratõuke
• lümfadenopaatia taandumine

14
NAHAVORM

• Ödematoosne vorm esineb harva
• Haiguse algul areneb valutu turse ilma nähtava
  pustulita
• Hiljem tekib nekroos
• Haiguse kulg on raskem, kui eelmise vormi korral
• Väljendunud üldintoksikatsiooni nähud

15
NAHAVORM

• Bulloosne
• pustulid hemorraagilise sisaldisega
• 5-10 päeval tekivad laialdased erosioonid
• esineb kõrge palavik ja üldintoksikatsiooni nähud

16
NAHAVORM

• Erüsipelooidne
• - esineb väga harva
• - kerge kuluga
• - tekivad hulgalised valkjad villid, mis on
  täidetud läbipaistva vedelikuga
• - haavandid

17
KOPSUVORM

• Alveolaarjuhadesse ja alveoolidesse sattunud
  spoorid fagotsüteeritakse alveolar-makrofaagide
  poolt ja transporditakse keskseinandi-, bronhide-
  ja trahhea lümfisõlmedesse, kus areneb
  hemorraagiline nekroos ja turse mediastiinumis
• Sealt nekrootiline protsess läheb pleuraõõnde

18
KOPSUVORM

• Esimese kolme päeva jooksul esinevad
  sümptomid
• - kõrge palavik
• - lihasvalu
• - köha
• - pigistustunne rinnus

19
KOPSUVORM

• Järgmise kahe päeva jooksul seisund muutub
  raskeks
• - areneb septiline šokk
• - hingamispuudulikkus
• - verine köha
• - võib välja areneda delirioosne seisund või
  kooma
• - tüsistuseks meningiit
• - surm ravimata juhtudel esineb tavaliselt 2-3
  higuspäeval

20
SOOLEVORM

• Gastrointestinaaltrakti intaktse limaskesta puhul
  nakatumist reeglina ei teki
• Kui aga esinevad limaskesta defektid siis
  makrofaagid fagotsüteerivad spoore ja
  transpordivad neid mesenteriaalsetesse
  lümfisõlmedesse, kus toimub bakterite
  paljunemine, mille järgneb septitseemia teke

21
SOOLEVORM

• Soolevormi puhul esineb
• - mesenteriaalne adenopaatia
• - astsiit
• - kõhupuhitus
• - kõhukelme ärritusnähud
• - verine diarröa
• - oksendamine
• - surm ravimata juhtudel 2-3 haiguspäeval

22
OROFARÜNGEAALNE VORM

• Inkubatsiooni periood 17 päeva
• Kaela turse
• Tugev kurguvalu
• Düsfaagia
• Hüpereemilised ja turselised haavandid keelel

23
Antraksi diagnostika

• Epidemioloogiline anamnees ja kliinik
• Laboratoorne
• - bakterioskoopia (äigepreparaadis Gram-posit.
  jämedad kepikesed pikade ahelatena)
• - bakterioloogia ( puhaskultuuri isoleerimine)
• - bioloogiline (valgete hiirte nakatamine)
• - seroloogiline

24
Antraksi ravi

• Etioloogiline
• - penicillin
• - erythromycin
• - tetracyclin
• - ciprofloxacin
• Septilise šoki ravi raskete vormide korral

25
ANTRAKSI PROFÜLAKTIKA

• Neljanda generatsiooni vaktsiin
• Elus nõrgestatud vaktsiin
• Sisaldab toksigeenset mitte kapsuleerunud bakteri
  tüve
• Sisaldab kõik kolm toksiini (LF, EF ja PA)
• Manustatakse 0,5 ml s/c

26
MARUTÕBI.RABIES. LYSSA. HYDROPHOBIA.

• Svetlana Proškina
• TÜK Sisekliinik
• Nakkusosakond

27
MARUTÕBI.RABIES. LYSSA. HYDROPHOBIA.

• Marutõbi ehk raabies ehk hüdrofoobia on
  viiruslik, letaalse lõppega entsefalomüeliit.

28
ETIOLOOGIA

• Marutaudi viirus RNA-viirus (180x7nm)
• Viiruse genoomis on 5 proteiini
• - nukleoproteiin
• - fosfoproteiin
• - matriks-proteiin
• - glükoproteiin
• - polümeraas

29
ETIOLOOGIA

• Rabiese viirus omab 2 suurt strukturaalset
  komponenti
• - viiruse tuum (ribonukleoproteiin RNP)
• - viiruse ümbris (glükoproteiin)
• RNA tugevasti pakitud RNP-s
• Fosfoproteiini ja polümeraasi
  assotsieeritakse RNP-ga
• Matriksi-proteiini (assotsieeritakse viiruse
  ümbrisega ja RNP-ga)

30
ETIOLOOGIA
Marutaudi viirus
31
ETIOLOOGIA

• Marutaudi viirus kuulub
• Rhabdoviridae sugukonda
• Lyssa viiruste perekonda.
• Sugukonnas on kolm perekonda
• Lyssaviirus
• Vesikuloviirus ( põhjustab
• vesikuloosset stomatiiti,
• primaatidel ja lindudel põhjustab neuroloogilisi
  häireid,
• harvadel juhtudel põhjustab inimestel psühhoose.
• Efemeroviirus (mitteinimpatogeenne, infitseerib
  taimi ).

32
ETIOLOOGIA

• Lyssaviiruse perekonnas on 7 serotüüpe
• Serotüüp 1 põhjustab inimesel klassikalist
  marutõbe, mis on levinud Euroopa riikides
• ABLV Austraalia nahkhiirte marutaudi viirus
  avastatud 1997a.(1996 ja 1998aa. Austraalias
  kirjeldatud kaks surmajuhtumit)
• EBLV Euroopa nahkhiirte marutaudi viirus on
  esitatud kahe serotüübiga (2002a. Šotimaal surnud
  marutõppe üks mees)
• Teised serotüübid Mokala-, Duvenhage-,
  Obodhiang-, Rochambeau-viirused

33
PATOGENEES

• Haige looma süljega sattub viirus läbi naha
  musklisse ja nahaalauskoesse
• Prodromaal perioodis siirdub viirus
  lihasrakkudesse või kohe tungib närvilõpmetesse
  ja retrograadselt liigub mööda neuroneid kogu
  organismi kaasa arvatud KNS kiirusega 50 100 mm
  päevas

34
PATOGENEES

• KNS-s toimub massiivne viiruse replikatsioon
• Viirust leidub ka teistes kudedes
• -skelettlihastes ja müokardis
• -neerudes
• -neerupealistes
• -retinas
• -korneas
• -pankreases
• -süljenäärmetes

35
PATOLOOGIA

• Entsefaliit ja müeliit
• Esineb perevaskulaarne lümfotsütaarne
  infiltratsioon
• Tekkib polümorfonukleaarne leukotsütoos ja
  plasmarakkude tungimine
• närvirakkudesse

36
PATOLOOGIA

• KNS närvirakkudes leitakse tsütoplasmaatilised
  eosinofiilsed kehakesed, mis paiknevad
• - püramidaal p.k.-s hüpokampuses
• - cerebellumis
• Kehakeste olemas olu näitab aktiivset viiruse
  replitseerumist ja aitab viiruse antigeeni
  identifitseerimist

37
MARUTÕVE VÄLJAKUJUNEMIST SOODUSTAVAD FAKTORID

• Viiruse serotüüp
• Viiruse doos
• Vigastuse lokalisatsioon
• Patsiendi vanus
• Patsiendi immuunstaatus

38
EPIDEMIOLOOGIA

• Levinud ülemaailmselt, kõige enam Aasias ja
  Aafrikas
• Ülemaailmselt 50 000 100 000 haigusjuhtu
  aastas (inimestel)
• Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese
  kohta pärineb Luteri usu kirikuraamatust
  sissekandega 1713 aastast Kullamaalt, viimane
  juht 1986 aastast.
• 2003a. augusti alguses suri Lätis koera käest
  pureda saanud mees.
• 2004a. märtsis suri Leedus 6 aastane poiss.

39
EPIDEMIOLOOGIA

• Marutaud Eestis
• 1999a. -120 marutaudi juhtu
• 2000a. -122
• 2001a. -167
• 2002a. - 422
• 2003a. - 814
• 2004a. - 314
• 2005a. - 339
• 2006a. 114(neist 101 korral oli tegemist
  metsloomadega ja 13 juhul koduloomadega)

40
EPIDEMIOLOOGIA

• Loomahammustused inimestel aastate
  kaupa
• 2001a. - 3670
  juhtu
• 2002a. - 3933
  juhtu
• 2003a. - 4436
  juhtu
• 2004a. - 3743
  juhtu
• 2005a. - 3334
  juhtu
• 2006a - 2948
  juhtu

41
EPIDEMIOLOOGIA

• Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu
  aastate kaupa
• 2001a. 851 inimest
• 2002a. 1308 inimest
• 2003a. - 2228 inimest
• 2004a. 1157 inimest (6 patsiendi on saanud
  ka antiraabilist immunoglobuliini).
  Vaktsineerimise peale kulutati 1 270 000 EEK.
• 2005a. antiraabilise vaktsineerimisele
  kulutatud
• 834 645 EEK
• Viie doosiga vaktsineerimine maksab 600EEK,
  koos immunoglobuliini manustamisega 5000EEK

42
EPIDEMIOLOOGIA

• NAKKUSALLIKAS
• 1. Urbaanse ehk asulamarutaudi korral ( 90 )
• - koerad
• - kassid
• 2. Metsa ehk silvaatilise marutaudi korral
  (70)
• - rebased
• - kährikkoerad

43
ÜLEKANNE
1. Otsene kontakt (haige looma süljega)
- hammustus - kriimustus
- lakkumine 2. Aerogeenne levik
(piisktuumade vahendusel)
44
KLIINIK
Haiguse kulus on kolm staadiumi 1.
Inkubatsiooni periood 2. Prodromaalne
periood 3. Ägedate neuroloogiliste ilmingute
staadium
45
KLIINIK
Inkubatsiooni periood

• Kestab 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat).
• Inkubatsiooni ajal paljuneb viirus hammustuskohas
  ja
• päevade-kuude-aastate möödumisel siirdub
  neuronite
• aksonitesse.

46
Prodroom ehk erutusstaadium
KLIINIK

• Esineb 50-l haigetest, kestab 2-10 päeva.
• Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda
  neuroneid kogu organismi.
• Võivad esineda järgmised sümptomid
• - peavalu
• - palavik
• - nõrkus
• - väsimus
• - iiveldus
• - oksendamine
• - hüperrefleksia
• - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga
• - valud hammustuse kohal
• - agressiivsus

47
Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium
KLIINIK

• Ägeda neuroloogilise staadiumi tekkimisel on
  viirus juba
• süljenäärmetes.
• Avaldub entsefaliidina (kestab 2-7 päeva, kuni
  80
• päeva).
• Sümptomid
• - hallutsinatsioonid
• - ebaadekvaatne käitumine
• - segasus
• - rahutus
• - valulikud neelu spasmid neelamisel
  (hüdrofoobia)
• - aerofoobia.

48
Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium
KLIINIK

• Avaldub paralüüsina
• Kestab 2-7 päeva, kuni 20 päeva, esineb 20-l
  patsientidel.
• Sümptomid
• - astsendeeruv paralüüs
• - sümmeetriline kvadroparees.
• - tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja
  hingamislihaste
• halvatused.
• Esmaselt tekib puretud jäseme halvatus, millele
  järgnevad
• kraniaalnärvide halvatused.

49
DIAGNOOS

• Anamnees ja kliinik.
• Postmortaalne aju histoloogiline uurimine
• NEGRI kehakestele.
• Viiruse uurimine immunofluorestsentsmeetodil
  ajubiopsiast, kaelapiirkonna nahabiopsiast või
  sarvkestalt, süljes ja liikvoris.
• IgM - klassi antikehade määramine.

50
DIAGNOOS
Immunofluorestsentsmeetod ajubiopsiast
Positiivne
Negatiivne
Fluorestsentsvärviga märgistatud antikehad
viiruse pinnaantigeeni vastu
51
DIAGNOOS
Negri kehakesed
Värving Sellersi järgi
52
DIAGNOOS
Negri kehakesed
Immuunohistokeemiline värving
53
DIAGNOOS
Rabiese viirus
Elektronmikroskoopia
54
PROFÜLAKTIKA

• 1. Hävitada marutõbised loomad.
• 2. Antiraabiline vaktsinatsioon.
• Vaktsinatsiooni tavaline skeem on marutõve
  vaktsiini manustamine 0, 3, 7, 14, 28 ja 90
  päeval.
• Vaktsineerimisel kiirkuuri järgi manustatakse
  kaks doosi
• 0 päeval (bilateraalselt kahte kohta aa 1
  doos), seejärel jätkatakse vaktsinatsiooni 7
  päeval ( 1 doos ) ja
• 21 päeval ( 1 doos ).
• Hilinenud pöördumise korral tuleb manustada ka
  antiraabilist immunoglobuliini ( Imogam )
  annuses 20 IU/kg kohta.

55
PROFÜLAKTIKA

• Profülaktiline
  vaktsineerimine
• Erirühmad veterinaarid, uurijad,
  loomade talitajad,
  marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad.
• Turistid kui reisiga kaasneb rohkem
  kui kuuajaline viibimine piirkonnas, kus
  koeraraabies on endeemiline ja vaktsiinteraapia
  kättesaadavus raskendatud.
• Annustamine antiraabilist vaktsiini
  0., 7. ja 28. päeval.Kordusvaktsineerimine
  vastavalt antikehade analüüsidele laboritöötajale
  6 kuu, teistele 3 aasta järel.